Obsah (9)

§ 178§ 3111§ 407§ 164§ 444§ 415§ 416§ 150§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-9982 Tsiviilasi R. L., S. L.

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja 2 number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht 1.

R. L. (hageja I), S. L. (hageja II) ja S. L. (hageja III) (ühiselt hagejad) esitasid

1. juunil 2025 Harju Maakohtule hagi J. L. (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad I ja II paluvad mõista kostjalt välja elatis perioodi
2. juuni 2025 –
3. juuni 2025 eest summas 144,50 eurot ning hageja III summas 106,10 eurot. Alates
4. juunist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni paluvad hagejad mõista elatis välja perekonnaseaduse §-s 101 toodud valemi alusel, mis on arvestatud muutuva suurusena. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hagejad kostja ning K. L. (hagejate seaduslik esindaja) ühised lapsed. Hagejad elavad K. L. ning kostjaga koos ei ela (kaks nooremat last ööbivad üksikutel kordadel kostja juures koolivälistel aegadel). Kostja on aastatel 2022 – 2024 maksnud elatist regulaarselt kuni 300 eurot kuus. Peale seda on kostja aga tasunud elatist ebaregulaarselt ning osaliselt.
5. aasta juunis andis kostja hagejate kasvatamiseks 200 eurot, mille hagejad arvestavad kostja vastu esitatavast nõudest maha (so 66,7 eurot hageja kohta). Hagejate ülalpidamiseks kulub ühes kuus kokku 2396,20 eurot, mis kujuneb järgmiselt: - hageja I kulud on 712,20 eurot (eluasemekulud 235 eurot, kulud toidule 160 eurot, kulud transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 10 eurot, kulud hügieenitarvetele 45 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (trenn, tähtpäevad, kooliga seotud lisakulud, taskuraha, vaba aeg jms) 167,20 eurot); - hageja II kulud on 799,70 eurot (eluasemekulud 235 eurot, kulud toidule 150 eurot, kulud transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 5 eurot, kulud hügieenitarvetele 15 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (trenn, laagrid, tähtpäevad, kooliga seotud lisakulud, taskuraha, vaba aeg jms) 299,7 eurot); - hageja III kulud on 884,30 eurot (eluasemekulud 235 eurot, kulud toidule 150 eurot, kulud transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 5 eurot, kulud hügieenitarvetele 17 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot, muud vältimatud püsikulud (trenn, laagrid, tähtpäevad, kooliga seotud lisakulud, taskuraha, vaba aeg jms) 362,3 eurot).
6. Kohus võttis hagi
7. juuli 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas
8. septembril 2025 kostjale menetlusdokumendid rahvastikuregistrisse märgitud eposti aadressile XXX. Kostja on
9. septembril 2025 kinnitanud kohtule dokumentide 3 kättesaamist (dtl 15). Seega on menetlusdokumendid, sh hagiavaldus kostjale kätte toimetatud
10. septembril 2025 (

§ 3111lg 4 ja 5).

Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 13. oktoobril 2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada 3.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ja hagejad on nõus lahendama asja tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hagejate märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. 4. Tsiviilasja menetluskulud jäävad

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohtu selgitused  Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

).  Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

 Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4