← Eesti

1-25-5924/5

Obsah (8)§ 121§ 4182§ 74§ 68§ 78§ 75§ 421§ 418

1-25-5924 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-25-5924 (25233000189) Kohtunik Innokenti Menšikov K

§ 121lg 2 p 3 järgi 4 aasta vangistust.

Viru Maakohtu 10.05.2018 määrusega liideti kohtuotsusega nr 1-17-1315 mõistetud karistus, s.o 3 aastat ja 7 kuud vangistust, ja kohtuotsusega nr 1-17-1327 mõistetud karistus, s.o 4 aastat vangistust, ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 08.09.2016 ja lõpp 08.09.2021; tõkend Viru Maakohtu 07.07.2025 määrusega nr 125-3668 kohaldatud vahistamist alates 05.07.2025 kuni 05.09.2025, Viru Maakohtu 04.09.2025 määrusega pikendatud vahi all pidamise tähtaega kuni 05.11.2025 Kaitsja Igor Belugin määratud korras (kohtumenetluses ei osalenud)

§ 4182lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 310, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Juri Hohlov süüdi

§ 4182

lg 1 sätestatud süüteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 kohaselt jätta mõistetud karistus Juri Hohlovi suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Juri Hohlovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud 1 1-25-5924 aeg ning kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda alates 05.07.2025, mil Juri Hohlov peeti kahtlustatavana kinni. Ülejäänud osa karistusest, s.t 3 aasta ja 7 kuud vangistust, mitte pöörata

§ 74

lg-te 13 alusel reaalselt täitmisele, kui Juri Hohlov ei pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.t alates 31.10.2025. a. Määrata Juri Hohlov katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 3 alusel on Juri Hohlov kohustatud katseajal mitte omama, kandma ja kasutama relva.

§ 75

lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine ajaks, mil Juri Hohlov kannab koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama, kui Juri Hohlov vabaneb selle karistuse kandmiselt. KrMS § 130 lg 4¹ alusel Juri Hohlov kohaldatud tõkend vahistamine jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem, seejärel tõkend tühistada. Mõista Juri Hohlovilt Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 2215 eurot ja ekspertiisikulud 1360 eurot. Riigi kanda jätta Juri Hohlovi riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses kokku summas 1237,64 eurot ja kohtupsühhiaatriaekspertiisiga seotud kulu 1300 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Juri Hohlovil menetluskulu summas 3575 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank, maksekorraldusse märkida viitenumber XXX ning selgitus „Juri Hohlov, 1-25-5924, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Juri Hohlovile kohtuotsuse jõustumisel: 2 1-25-5924 10.10.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiukohta üle antud esemed: pakend nr 3 turvakleebisega nr XXX - Saksa tääknuga; pakend nr 4 turvakleebisega nr XXX - sepistatud ning kahelt poolt teritatud nuga; pakend nr 5 turvakleebisega nr XXX - katana; pakend nr 6 turvakleebisega nr XXX - musta värvi käepidemega isetehtud nuga; pakend nr 7 turvakleebisega nr XXX - kahelt poolt teritatud nuga; pakend nr 8 turvakleebisega nr XXX - mõõgataoline nuga; pakend nr 9 turvakleebisega nr XXX - puidust käepidemega kahelt poolt teritatud nuga; pakend nr 10 turvakleebisega nr XXX - kahelt poolt teritatud nuga; pakend nr 11 turvakleebisega nr XXX - kahelt poolt teritatud väikse suurusega mõõgataoline nuga; pakend nr 12 turvakleebisega nr XXX vedrujõul väljaviskuv pussnuga; pakend nr 19 turvakleebisega nr XXX - täkknuga; pakendis nr 21 turvakleebisega nr XXX - katana; pakendis nr 23 turvakleebisega nr XXX - mõõk; pakend nr 25 turvakleebisega nr XXX - nuga; pakend nr 26 turvakleebisega nr XXX - kõverdatud teraga nuga; pakend nr 32 turvakleebisega nr XXX - mobiiltelefon Xiaomi Redmi (mudeli nr XXX; IMEI1: XXX, IMEI2 XXX; märgistatud nr XX), mis asub pruuni värvi nahkümbrises. Mobiiltelefonis on SIM-kaart abonentnumbriga +XXX; pakend nr 33 turvakleebisega nr XXX mobiiltelefon Samsung, mis asub musta värvi nahkümbrises. 10.10.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiukohta üle antud esemed: pakend nr 1 turvakleebisega XXX: 2 Saksa päritolu kaliiber 20×138 mm unitaarlasukomplekti paiskelaenguta hülssi, mis ei ole paiskelaengute puudumise tõttu laske- ehk kasutuskõlblikud; 1 paiskelaenguta 12,7×99 mm kaliibriline padrunihülss, mis ei ole lõhkeseadeldise ega selle plahvatusvõimelise ehk kasutuskõlbliku osa; pakend nr 2 turvakleebisega XXX: 1 Vene päritolu 50 mm miinipildujamiini korpusest toodetud sütikuta ja lõhkeaineta käsigranaadi korpus (nn „Morkovka“) - granaadisütiku ja lõhkeainelaengu puudumise tõttu ei ole tegemist lõhkeseadeldise ega selle plahvatusvõimelise ehk kasutuskõlbliku osaga ega relvasüsteemi osaga; 1 metallist kerakujuline objekt - objekti kasutusotstarve ei olnud tuvastatav, kuid lõhkeja/või paiskelaengu puudumise tõttu ei ole tegemist laskemoona, lõhkeseadeldise ega selle plahvatusvõimelise ehk kasutuskõlbliku osaga; samuti pakendis nr 2 turvakleebisega XXX on paberkott EKEI andmelehega (Tulem: XXX, menetlus: 25233000189, tellija: A.MX), mille külge on kinnitatud soonkinnisega kilekott, milles asub padrunikest pakendist nr 1 turvakleebisega XXX. EKEI andmelehega paberkoti sees on: 1 kesktulesütiku ja põhjaäärisega silindrikujuline padrunikest; 2 padrunit (7,62x25 ning 9x19 mm kal.), mille ühe padruni põhjal on markeerimistähised „3B..“ ja teise „St+ 2 49 dnh“, mis ei kuulu tulirelva laskemoona hulka; 7 kesktulepadrunit (7,62x25 mm kaliibriline), mis ei kuulu tulirelva laskemoona hulka; 1 7,62x25 mm kaliibrilise kesktulepadruni kest; 1 9 mm RK kaliibriline signaalpadrun, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu; 1 7,62x54R kaliibrilise paukpadruni lastud kestast ning teadmata kaliibrilisest kuulist kokku pandud padrun ning 6 7,62x54R kaliibrilist kesktulepadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu (kuus lindis+ üks eraldi); pakend nr 13 turvakleebisega XXX: 18 7,92x57 mm kaliibrilise kesktulepadruni lastud kestast ning teadmata kaliibrilisest kuulist kokku pandud padrunit, mis ei kuulu tulirelva laskemoona hulka; 5 käsitöönduslikult 7,92x57 mm kaliibrilise kesktulepadruni kuulist ja kestast kokku pandud padrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu; 5 7,62x51 mm kaliibrilist paukpadrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu.; pakend nr 16.1., milles on pakendist nr 16 turvakleebisega nr XXX eraldatud kolm 7,62x54R kaliibrilise paukpadruni lastud kestast ning teadmata kaliibrilisest kuulist kokku pandud padrunit, mis tulirelva laskemoona hulka ei kuulu.; pakend nr 28 turvakleebisega XXX, milles on 9 mm PAK kaliibriline hoiatus- ja signaalpüstol Bruni 96, mis kuulub hoiatus- ja signaalrelvade hulka.; pakend nr 29 turvakleebisega XXX, milles on pustoli makett, mis tulirelvade hulka ei kuulu ning lahtiselt teadmata kasutusotstarbega detail.; pakend nr 36 turvakleebisega XXX, milles on 4,5 mm kaliibrilise B-1 tüüpi pneumopüssi nr XXX relvaraud, lukukoda ja kolb, mis kuulub pneumorelva osade hulka.; 3 1-25-5924 pakendis nr 24 turvakleebisega XXX on pneumorelvade hulka kuuluv laskekõlbmatu 4,5 mm kaliibriline pneumopüss Iž-60 number XXX. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist 10.10.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiukohta üleantud esemed: pakend nr 1 turvakleebisega XXX: 1 soonkinnisega kilekott, milles on 12,7×99 mm kaliibriline padrunihülssist (vt eelmine punkt) eemaldatud kondoomid ja suitsukonide jäänused.; pakend nr 35 turvkleebisega nr XXX (1 objekt), milles on peale narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) jäänud minigrip kott.

§ 421ja § 83 lg 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada 10.10.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiukohta üleantud pakendis nr 27 turvakleebisega XXX (1 objekt) tulirelva osade hulka kuuluvad 7,62x25 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ-41 raam lukukoja, relvaraua ja rauakattega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada (st kustutada) peale kohtuotsuse jõustumist elektroonikaseadmetest saadud infost tehtud koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Juri Hohlov süüdistatakse selles, et ta omandas kohtueelse menetluse käigus täpsemalt tuvastamata viisil, kohas ja ajal ning hoidis enda elukohas aadressil XXX kuni 05.07-06.07.2025 toimunud läbiotsimiseni tsiviilkäibes keelatud sõjalise otstarbega automaatrelva 7,62x25mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ-41 olulist osa ning püstolkuulipildujatest PPD/PPŠ/PPS laskmiseks ette nähtud laskemoona, aga nimelt: - üks 7,62x25mm kaliibriline laskekõlbulik kesktulepadrun, mis on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest püstolitest TT, CZ-52, Chinese TU-90, Norinco ning püstolkuulipildujatest PPD, PPŠ ja PPS; - 7,62x25mm kaliibrilise püstolkuulipilduja PPŠ-41 raam lukukoja, relvaraua ja rauakattega, mis on (v.a kaitseriivi mehhanism) kasutuskõlblikud, kuid nende kasutamine laskmisel võib olla ohtlik. Püstolkuulipilduja PPŠ-41 kaitseriivi mehhanism on korrosioonikahjustuste tõttu kinni roostetanud. RelvS § 3 lg 3 kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. RelvS § 833 lg 1 kohaselt liigitatakse sõjarelvi käsitulirelvadeks, raskerelvadeks ja muudeks relvadeks, mis ei ole tulirelvad. RelvS § 21 lg 11 kohaselt käsitatakse tulirelva oluliste osadena ka RelvS § 21 lg-s 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite vüi tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada RelvS § 21 lg-s 1 nimetatud osaks. RelvS § 21 lg 2 järgi laieneb tulirelva olulise osa 4 1-25-5924 käsitlemisele sama kord, mis RelvS on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS § 832 lg 1 järgi on sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine muuhulgas sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hoidmine. RelvS § 832 lg 3 järgi kehtestab sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja korra riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitseministri määruse „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 järgi võib sõjarelva käidelda vaid asjakohase tegevusloaga ettevõtja. Sellist tegevusluba Juri Hohlovil polnud. 07.06.2025 kaitseministri määruse „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustatav loetelu ja liigitus“ § 2 lg 1 kohaselt käsitulirelv on kuni 20mm kaliibriga tulirelv, mis ei ole püsivalt relvaalusele kinnitatud või mida inimene suudab kanda ja käsitseda ilma täiendava varustuseta. Käesoleva määruse § 3 lg 2 kohaselt loetakse käsitulirelva olulisteks osadeks RelvS § 21 lg 1 nimetatud olulised osad – relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 833 lg 21 kohaselt sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. RelvS § 9 lg 1 sätet, mille kohaselt peab isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Sellise käitumisega pani Juri Hohlov toime sõjarelva oluliste osade ja sõjalise otstarbega laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 4182lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas Juri Hohlovi, tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Elena Ratturi vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Juri Hohlovi süüdimõistmist

§ 4182

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 aasta pikkuse vangistusega.

§ 74lg 1, 2 kohaselt kuulub koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust.

Eelvangistuses viibitud aeg arvata Juri Hohlovi karistusaja hulka. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks lugeda 05.07.2025. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistustähtaja saabumisel.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jätta ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 3 aastat ja 7 kuud vangistust, täitmisele pööramata, kui Juri Hohlov pane 4 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustust vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ning

§ 75lg 2 p-s 3 sätestatule.

Katseaja kulgemist arvata alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Juri Hohlovlt kuulub väljamõistmisele sundraha 2215 eurot ja ekspertiisikulud 1360 eurot, kokku 3575 eurot. Kohtupsühhiaatriaekspertiisiga seotud kulu 1300 eurot ja kaitsjatasu 1237,64 eurot jääb riigi kanda. Juri Hohlov kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol summas 3575 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arveldusarvele. Kokkulepe käsitleb ka asitõenditega ja konfiskeerimisele kuuluva varaga võetavaid meetmeid

  1. Kohtuistungil avaldas Juri Hohlov, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
  2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5 1-25-5924
  3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Juri Hohlov süüdi

§ 4182 lg 1 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Juri Hohlov suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistustähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest kumb tingimus saabub enne. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. 6. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.