Obsah (11)

§ 230§ 367§ 173§ 162§ 138§ 144§ 174§ 175§ 218§ 177§ 178

Tsiviilasi nr 2-24-137535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Tali Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 04. november 2025, Tallinna kohtumaja 2-24-137535 Ü P

) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 4 Tsiviilasi nr 2-24-137535

1. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus järgnevate asjaolude osas: - Pooled (hageja müüjana ja kostja ostjana) sõlmisid 03.05.2024 osaühingu osa müügilepingu, mille esemeks oli xxx 600-eurose nimiväärtusega osa (s.o 20% osa). Müügilepingu tingimused on tõendatud Tallinna notari xxx 03.05.2024 tõestatud notariaalaktiga, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri xxx all (dtl 38-42); - Kostja on vastavalt lepingu p-le 3.2.
2. tasunud müügihinna esimese osamakse summas 3 000 eurot (dtl 44); - Kostja on lepingust taganenud, mille kohta on 23.09.2024 koostatud ja tõestatud Tallinna notari xxx notariaalakt, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri xxx all (dtl 47-50); - xxx 80%-list S L kuuluvat osa koormab keelumärge; - Kostja ei ole tasunud lepingu p-st 3.2.
3. tulenevat müügihinna teist osamakset 3 000 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 01.10.
5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostjal puudus õiguslik alus lepingust taganeda, hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, samuti ei ole taganemine toimunud mõistliku aja jooksul, mistõttu tuleb kostjal tasuda hagejale müügilepingust tulenev müügihinna teine osamakse ja sellele lisanduv viivis. Kostja oma vastuhagis leiab, et ta on lepingust kehtivalt taganenud, mistõttu tuleb lepingu tagasitäitmiseks hagejal tagastada kostjale tema poolt tasutud müügihinna esimene osamakse. Vaidlust pole selles, et 03.05.2024 osaühingu osa müügileping oli kostja poolt lepingust taganemise hetkel kehtiv leping.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kostja on pidanud oluliseks lepingurikkumiseks seda, et xxx enamusosaniku 80%-list osa koormab kohtutäituri määratud keelumärge. Kostja on viidanud VÕS § 14 lg 1 ja enamusosanikuga peetud läbirääkimistele ja arutelule ettevõttesse investeerimise osas. Kostja sai keelumärkest teada alles pärast lepingu sõlmimist. Esmalt kohus analüüsib, kas keelumärke olemasolu enamusosaniku 80%-lisel osal võiks kujutada endast teise osaniku 20%-lise osa müügilepingu olulist rikkumist.
7. Kohus leiab, et hageja müüjana ei ole pooltevahelist 03.05.2024 müügilepingut oluliselt rikkunud, jättes kostjat teavitamata enamusosaniku 80%-list osa koormavast keelumärkest. Hageja müüs temale kuuluvat 20%-list osa, mis ei olnud koormatud.
8. Kohus märgib, et osaühingu osade kohta tehtud keelumärked on avalikult kättesaadav teave, mida kostja oleks saanud ja oleks hoolsa ostjana pidanud enne osa omandamist kontrollima. Nii nagu müüjal on VÕS § 14 lg-st 1 tulenev kohustus teavitada ostjat lepingu eset puudutavatest olulistest asjaoludest, tuleb ostjal hea usu põhimõttest tulenevalt enne lepingu sõlmimist tegutseda mõistlikult ja kontrollida olulisi asjaolusid, sealhulgas omandatava eseme tausta ja seisu. Hageja ei ole kostja eest varjanud teavet lepingu esemeks oleva osa suhtes. Isegi juhul, kui kostja pidas lepingueelseid läbirääkimisi enamusosanikuga ja peeti plaane ettevõtte tuleviku osas, ei saa hagejale asetada vastutust selle eest, mida lubas või missuguse mulje ettevõtte seisust ja võimalikest väljavaadetest jättis kostjale enamusosanik. Kostja on lepingu p-s 2.2.
9. mh andnud kinnituse, et ta omab reaalset ettekujutust ühingu 5 Tsiviilasi nr 2-24-137535 majanduslikust olukorrast ning ei soovi enne lepingu eseme omanikuks saamist täiendavat raamatupidamislikku või audiitorkontrolli ühingu senise tegevuse osas.
10. Samuti on kohus seisukohal, et lepingust taganemine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes, mille kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kostja poolt istungil antud põhjendus, et ta ootas notari aega ligi 4 kuud, ei põhjenda viivitust, kuna lepingust taganemiseks ei pidanud kostja ootama aega sama notari juurde, kes tõestas müügilepingu. Kostja oleks saanud pöörduda ka mõne teise notari poole. Ei ole eluliselt usutav, et ligi 4 kuu jooksul ei ole võimalik leida notariaega.
11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole kehtivalt taganenud 03.05.2024 müügilepingust, leping kehtib ja kuulub täitmisele. VÕS § 188 lg 2 järgi on taganemisavalduse õiguslikuks tagajärjeks lepingupoolte vabanemine lepingu täitmise kohustusest. Kuna tagamine ei ole kehtiv, tuleb lepingut täita. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole tasunud lepingu p-st 3.2.
12. tulenevat müügihinna teist osamakset 3 000 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 01.10.
13. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
14. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu p-st 3.2.
15. tulenev müügihinna teine osamakse 3 000 eurot.
16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise määraks on lepingu p-s 3.
17. kokku lepitud viivisemäär 0,034% päevas. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 02.10.2024 kuni otsuse tegemiseni 04.11.
18. 24.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis

§ 367

alusel alates otsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni lepingu p-s 3.3 kokku lepitud viivisemääras.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.
2. VÕS § 188 lg 2 järgi on taganemisavalduse õiguslikuks tagajärjeks lepingupoolte vabanemine lepingu täitmise kohustusest ning VÕS § 189 lg 1 tagasitäitmise võlasuhte tekkimine. Kuna kohus on ülalpool leidnud, et kostja poolt lepingust taganemine ei ole kehtiv, siis ei vabane kostja lepingu täitmise kohustusest. Samuti ei teki tagasitäitmise võlasuhet, mistõttu puudub 6 Tsiviilasi nr 2-24-137535 kostjal õigus nõuda hagejalt juba vastavalt lepingu p-le 3.2.
3. tasutud müügihinna esimese osamakse summas 3 000 eurot tagastamist. Seega tuleb kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 27.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda.

Lähtuvalt menetluskulude jaotusest tuleb kohtul kindlaks määrata üksnes hageja menetluskulude suurus. 28.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 29. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 174lg 1).

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust, esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16, 2-16-3785). 30. Hagejale õigusabi osutanud lepingulised esindajad vastavad

§ 218lg 1 p 1 sätestatud nõuetele.

1. Hageja 14.01.2025 ja 09.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 419,40 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 101,09 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 318,31 eurot) ja õigusabikulud järgnevalt: - 17.10.2024 maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel menetluskulu 20 eurot; - 15.11.2024.a. ts nr 2-24-137535, veebi ja telefoni teel juriidiline konsultatsioon (1 h), tutvumine tsiviilasjas nr 2-24-137535 avalduse materjalide, poolte kirjavahetuse, lepingute, Riigikohtu praktikaga, avalike andmebaaside andmetega, õigusliku hinnangu andmine, viiviste arvutamine, juurdemaksmisele kuuluva riigilõivu summa väljaselgitamine, hagiavalduse koostamine 9 lehel, kokku 6 tundi tunnihinnaga 110 eurot + km (22%), kokku 122 eurot/h (koos km-ga). Kokku 805,20 eurot (sh km 145,20 eurot); - 14.01.2025 tutvumine kohtumäärusega, menetluskuludega, hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja tõendite lisamine, 0,5 h. Kokku 55 eurot, lisandub km 22%, kokku 67,10 eurot (sh. km 12.10 euro). - 09.02.2025 tutvumine kostja vastusega, õiguslik hinnang, seisukoha koostamine kostja vastusele 5 lehel – 5 tundi, s.o 671 eurot (sisaldab käibemaksu) tunnihinnaga 122 eurot/h (sh km); - 21.04.2025 tutvumine kohtunõude ja kostja vastuhagiga, õiguslik hinnang, vastuse koostamine vastuhagile 8 lehel – 4,5 tundi, s.o 603,90 eurot (sisaldab käibemaksu) tunnihinnaga 122 eurot/h (sh km); - 28.04-09.05.2025 õigusliku olukorra arutamine hagejaga, tutvumine asja materjalidega, vastuhagi täpsustuse koostamine – 3 tundi, s.o 713,70 eurot (sisaldab käibemaksu) tunnihinnaga 195 eurot/h + km (22%), kokku 237,9 eurot/h. 7 Tsiviilasi nr 2-24-137535 - - 24.09.2025 istungil osalemise eest on hageja palunud istungil hüvitada temale menetluskulud senises ulatuses, st 1 h istungi osalemise eest tunnihinnaga 195 eurot/h + km (22%), s.o 237,9 eurot. Kokku 3118,8 eurot (sh km)
2. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja kuulub menetluskuludena hüvitamisele vastavas suuruses.
3. Hageja õigusabikuludeks on kokku 3118,8 eurot (sh km). Hageja on kinnitanud, et kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja esitanud kuludokumendid.
4. Hagejale osutati õigusabi 20 tundi tunnimääraga 122 eurot (sh käibemaks) ja 237,9 eurot (sh käibemaks). Tunnihind vastab turuhinnale ja sellises suuruses tunnihinda on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Hageja õigusabi toimingud koosnevad üldistatult hagi koostamisest, suhtlusest kliendiga, kostja seisukohtadega ja vastuhagiga tutvumisest ja istungil osalemisest. Hageja kinnitab, et õigusabikulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
5. Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik. Hagejale õigusabi osutamiseks tuli hageja esindajatel viia end kurssi vaidluse asjaoludega, suhelda selleks kliendiga ja tutvuda nõude aluseks oleva materjaliga, tutvuda vastaspoole esitatuga, koostada kirjalikke seisukohti, valmistuda ja osaleda istungil ning suhelda kohtuga.
6. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 3 538,2 eurot (sh õigusabikulud 3118,8 eurot ja riigilõiv 419,40 eurot) ning mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.
7. Vastavalt

§ 177

lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. 38. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik 8