TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4194 Määruse kuupäev 14. november 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks võ

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (

§ 252lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas
2. novembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vanglat teda tervisliku seisundi tõttu ümber paigutama. Taotluses märgitu kohaselt kohaldas Tartu Vangla
3. novembri
4. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/245 taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning paigutas ta eraldi lukustatud kambrisse. Taotleja väitel on ta paigutatud S-hoone kambrisse nr 302 koos teise kinnipeetavaga, kellega tal on olnud hulgaliselt verbaalseid ja füüsilisi konflikte. Samuti märkis ta taotluses, et vangla on jätnud tema pöördumised tähelepanuta ning on keeldunud tema vigastusi fikseerimast. Taotleja väitel on psühhiaater andnud hinnangu, et teda tuleks kontrollimatute psüühiliste probleemide tõttu (tugev ärevushäire, paanikahood, paranoia, peavalud) paigutada üksinda. 3-25-4194 Taotleja märkis
5. novembri
6. a täiendavas avalduses, et ta on esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses kambripinna ebapiisava suurusega. Ta palub kohustada Tartu Vanglat lõpetama tema kinnipidamise inimväärikust alandavates tingimustes.
7. novembri
8. a täiendavas avalduses märkis taotleja, et perearst määras talle
9. novembril 2025 põlvevigastuse tõttu magamiseks alumise voodikoha, kuid vangla pole suutnud seniajani tagada talle alumist voodikohta. Ta palub kohustada Tartu Vanglat teda või tema kambrikaaslast ümber paigutama, et talle oleks tagatud alumine voodikoht.
10. Tartu Vangla esitas
11. novembril 2025 kohtule seisukoha, milles leiab, et ümberpaigutamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotlus pole lubatav, sest taotleja pole esitanud vanglale vaiet haldusakti täitmisel kohaldatud kinnipidamistingimuste peale. Kui kohtu hinnangul on taotlus lubatav, tuleks see jätta rahuldamata. Vangla selgituste kohaselt on psühhiaater kinnitanud, et taotlejale ei ole üksinda kambris paiknemine tervise tõttu näidustatud. Vangla määras
12. novembril 2025 tervishoiutöötaja esitatud andmete alusel taotlejale alumise voodikoha. Taotlejale oli kambris nr 302 tagatud kambripind 3,38 m2 ning nüüdseks on ta paigutatud veelgi suurema pindalaga kambrisse nr
13. Seisukohale on lisatud Tartu Vangla
14. novembri
15. a käskkiri nr 2-25/1-2/245, taotleja
16. novembri
17. a vaie nimetatud käskkirja tühistamiseks, taotleja
18. 10.,
19. ja
20. novembri
21. a pöördumised vanglale, SA Viljandi Haigla psühhiaatri
22. novembri
23. a seisukoht, vangla üksuse juhi
24. novembri
25. a selgitus, valvur Yi
26. novembri
27. a selgitus ning vangla haldustiimi peaspetsialisti
28. novembri
29. a selgitus. KOHTU SEISUKOHT
30. Taotleja palub kohtul kohaldada kolme esialgse õiguskaitse abinõud: 1) kohustada vanglat paigutama teda kambrisse, kus ta saaks olla üksinda; 2) kohustada vanglat lõpetama tema kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes; ning 3) kohustada vanglat teda või tema kambrikaaslast taotlejale alumise voodikoha tagamiseks ümber paigutama. 4.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 4.

1. Taotleja on
2. novembri
3. a esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et taotlus on esitatud Tartu Vangla
4. novembri
5. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on taotleja esitanud
6. novembril 2025 Tartu Vanglale vaide
7. novembri
8. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga kohaldas vangla taotleja suhtes alates
9. novembrist 2025 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keeld ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Käskkirja kohaselt paigutati taotleja
10. novembril 2025 kambrisse nr 303, kus paiknes ka teine kinnipeetav. Taotleja 2 3-25-4194 avaldas
11. novembri 2025 hommikul vanglaametnikele, et ta ei soovi talle määratud kambris koos kambrikaaslasega viibida, ning ta mõtleb midagi välja, et saavutada lukustatud režiimiga kambrisse paigutamist. 4.
12. Kohtu hinnangul ei hõlma taotleja
13. novembri
14. a vaide ese tema esialgse õiguskaitse taotluse eset.

§ 249

lg-st 1 ja § 249 lg-st 5 tulenevalt saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada üksnes vaide- või kohtumenetluse esemeks oleva põhinõude piires. Teisisõnu, esialgse õiguskaitse taotluses taotletud abinõu ei või jääda väljapoole vaidluse eset, vaid peab olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-20-1245/31, p 16). Taotleja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses ega selle täiendustes põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust väitega, et vangla poleks tohtinud teda eraldatud lukustatud kambrisse paigutada. Samuti pole ta vastu vaielnud ühelegi muule

1. novembri
2. a käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõule. Taotleja soovib selliste esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist, mis võimaldaksid tal viibida eraldatud lukustatud kambris üksinda. Kambris üksinda viibimine aitaks kaitsta tema vaimset tervist, võimaldaks tal kasutada alumist voodikohta ning kambris oleks piisavalt põrandapinda. Taotleja soovile saavutada kambris üksinda viibimist osutavad ka
3. novembri
4. a käskkirja aluseks olevad asjaolud. Kuna taotluse eesmärk ei ole kaitsta taotleja õigusi, mida piiratakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, ei ole taotlus seotud
5. novembri
6. a käskkirjaga. Seepärast ei ole esialgse õiguskaitse taotlus nimetatud käskkirja peale esitatud vaidele vaatamata lubatav. 4.
7. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et taotlejal oleks vanglas pooleli mõni muu esialgse õiguskaitse taotlusega seotud vaidemenetlus. Samuti ei ole ta kohtule teadaolevalt esitanud kaebust kohtule ning vastavat tahet ei nähtu ka esialgse õiguskaitse taotlusest ega selle täiendustest. Taotleja väitel on ta küll esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses kambripinna ebapiisava suurusega, kuid kahju hüvitamise taotlus pole käsitatav vaidena ning

§ 249

ei võimalda esitada esialgse õiguskaitse taotlust kahju hüvitamise taotluse lahendamise ajal. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Sellisel juhul ei saa kohus taotlust sisuliselt lahendada. 4.4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 5).

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja ja valvuri nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3