← Eesti

2-24-124865/6

Obsah (10)§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468

act OÜ hagi A. S. H. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 2 431,26 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046), asukoht XXX Hage

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 12.09.2024 Harju Maakohtule hagi A. S. H. (kostja) vastu võla nõudes.
  2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist: AS L ja kostja sõlmisid 31.05.2023 krediitkaardi lepingu, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. AS L loovutas nimetatud lepingust tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale, kes nõuab kostjalt põhivõla 1 998,98 euro, intressi 132,13 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ning perioodil 28.01.2024 kuni 12.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 250,15 euro tasumist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis nende kohase tasumiseni seadusjärgses määras.
  3. Harju Maakohus võttis 02.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
  4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 03.03.2025). Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse raames tuvastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, et varasemas menetluses on võlgniku abikaasa kinnitanud, et ta ei ela enam võlgnikuga koos ja võlgnik ei ela aadressil XXX. Harju Maakohus saatis menetlusdokumendid kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile XXX, rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressidele XXX-i ja XXX, kust need tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Kohtule ei ole teada kostja tegelik elukoht. Lisaks hagimaterjalide avalikule kättetoimetamisele, saatis Harju Maakohus 03.03.2025 menetlusdokumendid tähtsaadetisena kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile XXX postkasti jätmisega. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani hagile vastanud. 2

(2)
  1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks AS L ja kostja vahel 31.05.2023 sõlmitud krediitkaardi lepingust (mille alusel sai kostja kasutada krediiti limiidiga 2 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust kliendilt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest saadud andmete alusel. Krediidiandja kontrollis kliendi XXX arvelduskontot ning kontrolli järgselt arvestati kliendi poolt taotluse esitamisele eelnenud 6 kuu keskmiseks sissetulekuks kliendi poolt deklareeritud 2 000 eurot. Hagi kohaselt võttis krediidiandja arvesse ka kliendi arvelduskontol kajastunud kohustused ning need polnud takistavaks lisakohustuse väljastamisel, kuna koos lisakohustusega jäi kohustuste osakaal vastutustundliku laenamise piiresse. Krediidiandja tuvastas, et laenusaajal olid finantskohustused summas kokku 301 eurot (I 200 eurot + H 101 eurot). Krediidiandja kontrollis ka kliendi eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine kliendil puudub. Konto väljavõttelt nähtub hageja väidetud suuruses kostja sissetulek ning finantskohustused. Konto väljavõttelt nähtuvad ka muud igakuised kulud (üür, Telia, Elisa) suurusjärgus ca 1200 eurot. Kui arvestada kostja sissetulekuga 2 000 eurot kuus, arvestada maha finantskohustused 301 eurot ja muud igakuised kulud ca 1200 eurot, jääb järele ca 500 eurot. Eeltoodu pinnalt ei saa väita, et kostja ei olnud maksevõimeline. Nimetatud summa ei jäänud ka alla Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumi. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepinguga võetud kohustusi täita. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Menetluskulud
  3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

2.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 177lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

3.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 3

(2)4. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 5.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.