← Eesti

2-24-4158/8

Obsah (7)§ 477§ 5§ 200§ 172§ 174§ 175§ 178

K OHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-4158 Tsiviilasi Tallinn, Majaka tn 23 korteriühistu avaldus J.

) § 613 lg 1 p-st 1 lahendab kohus korteriühistu avalduse alusel majandamiskulude nõude hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5.1. Kuigi hagita menetluses kohaldub

§ 5

lg 3 ja § 477 lg te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (

§ 200lg-d 1 ja 2).

Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 2-163663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust (TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).

  1. Majandamiskulude kandmist ja korteriomanike vahel jagamist reguleerib KrtS §
  2. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju tuli majandamiskulude eest tasuda (RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p 14). Majandamiskulude nõude puhul tuleb esmalt välja selgitada, kas korteriomanike üldkoosolek on majanduskava kehtestanud ning pärast seda hinnata majandamiskulude arvutamise aluseid ja võimalikke põhikirjaga tehtud erisusi KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 kohaselt.
  3. Korteriomanikud teevad üldreegli järgi KrtS § 40 lg 1 kohaselt majandamiskulude jaoks majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Üldreeglist saab teha erisusi põhikirjaga. Korteriühistu võib KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades põhikirjaga ette näha erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra, kuid seda eeldusel, et see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemäära ühegi korteriomaniku huve. Eelkõige võib KrtS § 40 lg 2 järgi põhikirjaga ette näha, et majandamiskulud jagatakse vastavalt tegelikule tarbimisele. Sealjuures ei ole Riigikohus pidanud KrtS § 40 lg 2 mõttes lubatavaks haldustasu ja remondikulude jagamist korteriomanike vahel võrdselt (RKTKm 22.04.2021, 2-18-12753, p 13.1–13.3). 3

(8)2-24-4158
  1. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse perioodi kohta KrtS § 41 lg 3 järgi korteriomanike üldkoosoleku poolt kehtestanud majanduskavad. Avaldaja on esitanud kohtule majanduskavad perioodi 27.08.2019 – 31.03.2024 kohta ning vastavad üldkoosolekute protokollid (dtl 128–129, 130–131, 132–133, 162–171). Avaldaja nõude aluseks on niisiis eelkõige 27.08.2019, 23.11.2022 ja 30.03.2023 korteriomanike üldkoosolekutel kinnitatud 2019/
  2. a (kehtis kuni 22.11.2022), 2022/
  3. a ja 2023/
  4. a majanduskavad. Puudutatud isik ei ole majanduskavade kehtivusele vastuväiteid esitanud.
  5. Vaidlustamata asjaoludel on puudutatud isik avaldaja liige ja korteriomandi nr XXX kaasomanik – korteriomandile vastava mõttelise osa suurus on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt XXX ja pindala 95,50 m² (dtl 10). KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu makstakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. Käesoleval juhul on korteriühistu nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtunud korteriomandi suurusest ja puudutatud isikule kaasomandi XXX mõttelise osana vastavast 25 m²-st. Vastuväidete puudumisel saab eeldada, et nii ruutmeetrite kui ka mõttelise osa suuruse alusel tehtud arvutused annavad sama tulemuse.
  6. Avaldaja esitatud arved (dtl 16–81) kajastavad makseid, mille sisu on haldus, hooldus, heakord, hooldusteenus, koristusteenus, kindlustus, remondifond, prügivedu, soojusenergia, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, üldvesi ja veenäitude kauglugemine. Avalduses esitatud arvestused vastavad KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2, korteriühistu põhikirjale ja majanduskavadele. Korteriomaniku vastuväidete puudumisel lähtub kohus avaldaja poolt esile toodust. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks korteriühistule arvete tasumiseks makseid teinud. Samuti ei ole puudutatud isik vaidlustanud talle esitatud arvete sisu. 10.
  7. Ehkki majanduskava ega põhikiri ei reguleeri veenäitude kauglugemise kulu (kajastatud oktoober – detsember 2023 arvetel) kandmist ja jagamise põhimõtteid, saab selle osas nõude rahuldada KrtS § 40 lg 1 järgi KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (vt RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 11). Kohus ei tähelda menetlusosaliste väiteid selle kohta, et korteriomanike kokkuleppe või põhikirjaga oleks ette nähtud eritingimusi selle majandamiskulu kandmisel. 4
(8)2-24-4158 Seega ei saa korrektseks ühikuks pidada arvetel kajastatud tk ehk jaotamist vastavalt korteriomandite arvule. Võttes aluseks kohtuasja materjalidest nähtuva igakuise veenäitude kauglugemise teenuse tasu 44,99 eurot, on puudutatud isikule langev 250/29329 osa sellest 0,38 eurot. Kuna avaldaja nõue 0,17 eurot kuus on sellest väiksem, rahuldab kohus avalduse kõnealuse osasumma osas vastavalt avaldaja nõudele. 10.
  1. Kokkuvõtvalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks majandamiskuludena perioodil 01.12.2021 – 31.12.2023 seega välja mõista 1459,21 eurot.
  2. Viivisenõude õiguslik alus on KrtS § 42 lg
  3. Korteriühistu nõuab viivist lähtudes sellest, et iga kuu kohta koostatud arve tuli tasuda sama kuu viimaseks kuupäevaks. Korteriomanik viivisenõudele ega -arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Sellest tulenevalt rahuldab kohus avaldaja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras eelmises punktis nimetatud põhinõudelt perioodi eest 01.02.2022 – 31.12.2023 summas 148,74 eurot järgmiselt: 5
(8)2-24-4158 6
(8)2-24-4158
  1. Samuti kuulub rahuldamisele avaldaja täiendav viivisenõue varasema majandamiskulude võlgnevuselt (dtl 91–96) perioodi 01.12.2021–30.08.2022 eest summas 46,23 eurot: Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad

§ 172lg 1 teise lause alusel seoses avalduse rahuldamisega puudutatud isiku kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. 14. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud 2,25 tunni õigusteenuse eest tunnitasuga 122 eurot (käibemaksuga), kokku 324,50 eurot. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. 15.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

  1. Avaldaja menetluskulud on mõistlikud ja vajalikud, kooskõlas tsiviilasja käigu ja asja keerukusega. Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 324,50 eurot ja mõistab selle puudutatud isikult välja. Avaldaja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb kulud hüvitada koos käibemaksuga.
  2. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 7

(8)2-24-4158 Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.