KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3218 (2315,25,007669) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi

) § 227 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullgrupi 9. augusti 2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,25,007669, millega A Mit karistati

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 528 eurot Menetlusalune isik A M – isikukood: xxx; elukoht: xxx Kaitsja SM Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi esindajad Kristel Kaljumets RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi 9. augusti 2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,25,007669, millega A Mit karistati

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 528 eurot. 2. Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 528 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ositi, st tasuda igakuiselt vähemalt 44 eurot, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. 4-25-3218
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
3. Menetlusaluse isiku A Mi ja tema kaitsja kaebus jätta rahuldamata.
4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna
6. augusti 2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2315,25,007669 karistati A Mit

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 528 eurot selle eest, et ta juhtis

1. augustil 2025 kell 14.56 Harju maakonnas Kose alevikus Kose-Jägala tee
2. km liikudes Pikk tn 1 suunas mootorsõidukit kiirusega 105 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 70 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p 3 nõuet, millega pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas
2. augustil 2025 kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja S M. Kokkuvõtvalt seisneb kaebus järgnevas.
3. Kaebaja tema suhtes tehtud kiirmenetluse otsusega ei nõustu, sest ei olnud võimalik, et tema sõidukiirus oli selline nagu märgitud otsuses. Samuti oli määratud rahatrahv ülemäära suur ja raske, kuivõrd kaebaja on olnud enda rohkem kui 10-aastase sõidukijuhi staaži ajal õiguskuulekas liikleja omamata mis tahes eelnevaid karistusi. Samuti puudub otsuses mis tahes ositi tasumise graafik.
4. Patrullpolitseinik K ei nimetanud kinnipidamisel ületatud sõidukiiruse suurust. Kaebajale ei selgitatud, et temale hakatakse koostama kiirmenetlus otsust. Kaebaja sai aru, et temale koostatakse hoopis väärteoprotokoll. Kuivõrd kaebajal varasem kokkupuude sarnase menetlusega puudub, siis ei saanudki kaebaja aru, et tegemist on juba otsusega ja patrullpolitseinik määrab karistuse kohapeal. Kaebajale ei selgitatud menetluse õigusi. Pelgalt allkirja võtmine ei ole menetlusõiguste ja kohustuste selgitamiseks. Politseiametnikul tulnuks ka verbaalselt õigusi selgitada, mh õigust kaitsjale, kuid seda ei tehtud.
5. Kaebuse kohaselt peale seda, kui kaebuse esitaja hakkas politseiametnikult selgitusi nõudma, siis politseiametnik ärritus ja teatas, et trahvi määramine on tema kaalutlusotsus ja trahv on täpselt nii suur nagu tema määrab. Kaebaja andis mõista, et ei nõustu trahvi ja otsusega, kuna pole isegi selge, kuidas tal oli võimalik nii palju kiirust ületada. Politseiametnik oli väga ärritatud ja nõudis allkirjade andmist. Kaebaja oli väga segaduses ja 2 4-25-3218 kirjutas allkirju sinna, kuhu politseinik käskis kirjutada, kuid need sattusid ebaõigele kohale, kuna patrullpolitseinik andis muudkui korraldusi allkirju kirjutada.
6. Otsuses on kirjas, et kergendavad asjaolud puuduvad. Samas see, et kaebuse esitaja kiiruse võimalikku ületamist möönas (kuigi mitte sellises ulatuses nagu kirjas otsuses) ja varasemad karistused puuduvad, on KarS § 57 järgi kergendavad asjaolud.
7. Samuti pole selged kiiruse mõõtmise asjaolud. Videosalvestiselt nähtub, et kaebaja poolt juhitud sõiduki mõõtmise eelselt on laserkiire levialas teine sõiduk tema ees, samuti pöörab see sõiduk (sõitis kaebaja ees) hetkel, kui asutakse mõõtma kaebaja sõidukit, kaebaja sõidukile korraks ette, mistõttu lasertäpp satub korraks mõlemale sõidukile. Seega on ilmne, et tegelikult mõõdeti teise ehk siis eespool liikunud sõiduki kiirust või vähemalt laserkiire levialasse enne kaebaja sõiduki mõõtmist sattunud sõiduk mõjutas mõõtmistulemusi selliselt, et need ei saa olla õiged
8. Lisaks eeltoodule rõhutab kaebaja, et kuivõrd mõõteseade oli politseiametnikul mõõtmise hetkel ilmselt käes, siis on videosalvestiselt nähtav, et mõõtja käsi väriseb selliselt, et laserkiire täpp hüppab üles-alla, vasakule-paremale, ühelt autolt teisele, sõiduki katuseltsõiduki küljele jne. On ilmselge, et sellise mõõteseadet hoidnud käe värisemise juures ei saa olla mõõtetulemus täpne, kuna ei ole aru saada, millise konkreetse sõiduki kiirust mõõdeti.
9. Ka ei ole käesolevas asjas võimalik kindlaks teha, kui kaugel kaebaja juhitud sõidukist väidetav mõõtmine toimus. Vaidlustatud otsuses seda kirjas ei ole. Otsuse viidatakse tõendina vaid, et „kiirusemõõturi kasutamise protokoll asendatud videotõendiga (LE1148, rec nr 014514), kuid osundatud videotõendist kiiruse mõõtmise kaugust ei selgu. Lisaks on ebaselge, kus kiiruse mõõtmine toimus. Väärteootsuses märgitud väidetava süüteo toimepanemise koht ja tõendis viidatud süüteo toimepanemise koht ei lange kokku, on ebatäpne.
10. Kaebaja väidab ka, et vaidlustatud kiirmenetluse otsus ei vasta seaduse nõuetele. Osas „Väärteo kirjeldus“ puudub kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki mark ja mudel, ka registreerimismärgi number või muud andmed, millised võimaldaksid üheselt järeldada kaebajale inkrimineeritud süüteo toimepanemist kaebaja poolt. Samuti puudub süüteokirjelduses kaebaja poolt juhitud sõiduki asukoht, liikumissuund jne kiiruse mõõtmise hetkel. Seega on kaebajale süüks arvatud süüteo kirjeldus ebaselge ning ebaselge ja konkretiseerimata süüteokirjeldusega otsus tuleb tühistada.
11. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja
12. augusti 2025 kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses toodud asjaolud on piisavalt selged, määrata karistuse osas kaebajale kergem karistus.
13. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja S. M esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. 3 4-25-3218 MAAKOHTU SEISUKOHT
14. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
15. A Mile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist
16. augustil 2025 kell 14.56 Harju maakonnas, Kose alevikus, Kose-Jägala tee 3.km liikudes Pikk tn suunas kiirusega 105 km/h +/-4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 70 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. 15.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis.

1. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et A M juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xx xx kiirusega 105 km/h +/-4 km/h. Kaebuse esitaja ei eita kiirmenetluse otsuses nimetatud kohas ja ajal mootorsõiduki juhtimist. Kaebuse esitaja ei eita otseselt kiiruse ületamist, kuid kaebuse esitaja hinnangul ei saanud aga kaebaja sõidukiirus olla selline nagu kirjas kiirmenetluse otsuses.
2. Nii selgitas menetlusalune isik A M kohtuistungil, et
3. augustil 2025 sõitis Kose poole. Sõitis mäest alla ringtee suunas, mis on vahetult enne Kose sissesõitu. Mingil hetkel märkas, et ringtee vasakus mahasõidu otsas on politseipatrull. Ringile jõudes politsei sõitis järgi, andis peatumismärguande. Patrullpolitseinik tutvustas ennast ja ütles, et kaebuse esitaja on kiirust ületanud. Kontrollis A Mi dokumente ja kainust. Näidati radari pilti väidetavalt tema rikkumisest. Järgmine hetk patrullpolitseinik käis ära ja tuli siis juba dokumentidega. Andis dokumendid A Mile ja ütles, et ole hea, palun tutvu ja kirjuta alla. Läks ähmi täis tol hetkel ja kirjutas sinna alla. Politseipatrull käis siis paar korda tema ja oma auto vahelt. Rikkumisest sai teada alles nii-öelda lõpus. Trahvisumma sai teada alles lõpus, kui oli dokumentidele juba alla kirjutanud. Selgituseks, et kust antud summa tuleb, öeldi talle, et menetleja otsustab ja rohkem selgitusi ei antud. Menetleja talle õigusi ega kohustusi suuliselt ei selgitanud. Politseiametnik küsis, mis ajaperioodi jooksul suudab A M rahatrahvi ära maksta ning leppisid kokku, et 9 kuu jooksul maksab rahatrahvi, millega A M oli nõus. Luges küll õigused ja kohustused läbi, kuid kuna oli too hetk ähmi täis, siis ei osanud täpselt ka küsimusi esitada tol hetkel. Omapoolsed selgitused rikkumise kohta kirjutas A M mingi hetk peale seda, kui oli õigustega tutvunud. A M selgitas sedagi, et ise arvas, et sõitis kiirusega mitte rohkem kui 85 km/h. Teadis, et antud teelõigul on lubatud kiirus 70 km/h. Lisaks vastusena kohtu küsimustele selgitas A M, et otseselt teda ei survestatud allkirju andma, kuid nagu ta selgitas, siis patrullpolitseinik andis talle lehe kätte ja ütles, et loe läbi ja kirjuta alla. Samuti kinnitas A M kohtuistungil, et politseiametnikud olid üldiselt viisakad selle hetkeni, kui korra küsis, et kust trahvisumma tuleb, siis politseiametnik muutus aina konkreetsemaks.
4. Seega on ka menetlusalune isik enda ütluses nentinud, et võis kiirust ületada, kuid mitte sellises määras nagu kirjas kiirmenetluse otsuses. 4 4-25-3218
5. Kohtu hinnangul tõendavad A Mile etteheidetavat tegu, s.o lubatud kiiruse ületamist kiirmenetluse otsuses märgitud ulatuses väärteoasjas kogutud tõendid. Esmalt kiirusmõõturi LaserCam4 salvestis ja selle väljatrükk, millelt nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx mõõtmiseks kasutati
6. augustil 2025 kell 14.56.08 mõõteseadet LaserCam 4 nr LE1148 (taatlustunnistuse nr TTRS-24/00226). Mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 105 km/h tunnis. Tegu pandi toime Harju maakonnas Kose alevikus Kose-Jägala tee 3.km, kus lubatud kiirus on 70 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h, mistõttu lõplikuks mõõtetulemuseks oli 101 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h.
7. Väärteomaterjalide juurde lisatud kiirusemõõtja LaserCam4 nr LE1148 videosalvestisel (fail rec: 014514) nähtub, et kell 14:56:08 liigub mõõtja suunas mootorsõiduk, millel on suunatud kiirusmõõteseadme sihik ja ekraanile ilmub nähtavale mõõdetava sõiduki kiirus 105 km/h. Salvestiselt nähtub, et mõõtmine toimus 399,8 m kauguselt ning laserkiire läbimõõt on 40 cm.
8. Samalt salvestiselt nähtub, et kell 14:56:20 tuvastati mootorsõiduki registreerimismärk – 865 MSN. A M kinnitas kohtuistungil, et tegemist on tema poolt juhitud mootorsõidukiga.
9. Kohtu hinnangul on salvestiselt visuaalselt võimalik eristada, missuguse sõiduki kiirust mõõdetakse, sõiduk on mõõtjale koguaeg nähtav. Mõõtmise ajal oli kiirusmõõteseadme sihik suunatud mootorsõidukile. Salvestisel ja selle väljatrükil on näha andmed mõõtmise koha, kauguse, aja, seadme ja mõõtja kohta.
10. Märgitud salvestiselt nähtub, et kiirmenetluse otsuses etteheidetud kiiruse ületamine leiab aset video esimesel kahel sekundil. Kell 14:56:08 kuni 14:56:09 näitab kiirusmõõturi lugem mõõdetava sõiduki sõidukiiruseks 105 km/h ning edasi sõiduki kiirus juba väheneb. Samuti nähtub videost, et kui laserkiir autolt ära läheb (nt mootorsõiduki katusele), siis näitab kiirusmõõtur automaatsel nulli.
11. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teinud pädev mõõtja S-S K, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus.
12. Vaidlus puudub selles, et mõõtmist teostas patrullpolitseinik, kellel on pädevus mõõtmist teostada. Salvestise andmete väljatrükilt nähtub, et mõõtmise teostajaks oli S-S K ja salvestiselt on näha ka tema ehk mõõtja töötõendi number 3040 (mida kinnitas tunnistaja ka enda ütlustes). Mõõtja (S-S K) poolt vastava koolituse läbimist kinnitav tõend on lisatud ka väärteotoimikusse.
13. Taatlustunnistuse nr TTRS-24/00226 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 (nr LE1148) taadeldud 30.oktoobril
14. Majandus – ja taristuministri
15. detsembri
16. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p.7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
17. augustil 2025 oli kiirusmõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. 5 4-25-3218
18. Tunnistaja S-S K (politseiametnik) andis kohtus ütluseid, et
19. augustil olid Kose alevikus Pikk tänav 1 juures ja teostasid liiklusjärelevalvet, mõõtsid kiirust. Tema seadistas kiirusmõõturi, sisestades sinna aadressi ja enda žetooni numbri, millega seadmesse sisse logib – žetooni number
20. Kiirusmõõtur LaserCam tuvastas siis kiiruseületamise, mille järel isiku peatasime, tema sõiduki. Ja sealt edasi tutvustas politseiametnik ennast menetlusalusele isikule, tutvustas seda tõendit, tutvustas näitu ja selgitas rikkumist, teostasid kiirmenetluse otsuse talle. Lisas, et algselt fikseerisid ees sõitva sõiduki kiiruse ja kuivõrd kiiruse ületamist sellel sõidukil ei olnud, võtsid ette kohe järgmise sõiduki, millel siis tuvastasid kiiruse ületamise. Tunnistaja hinnangul ei olnud võimalik, et kiirusmõõtur fikseeris teise objekti kiirust, kuivõrd salvestiselt on tuvastatav, et see oli suunatud täpselt sellele sõidukile. Kiirusmõõturit hoidis käes, hoidis koha peal, suunas selle sõiduki poole ja siis sihtis seda sõidukit. Tunnistaja mäletamist mööda ei öelnud menetlusalune isik talle midagi.
21. Kohus ei tuvastanud mõõtemetoodika rikkumist. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et kiiruse mõõtmisel ei ole politseiametnik järginud Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg-t
22. Laserkiirusmõõturi kasutamisel suunati kiirusmõõtur mõõteobjektile sihiku abil (p 1). Samuti ei ole rikutud nõuet, mille kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Videosalvestiselt nähtub, et laserkiir on suunatud just menetlusaluse isiku sõidukile ja menetlusaluse isiku sõidukist eespool sõitev sõiduk ei saanud kuidagi mõõtmistulemust mõjutada. Ka muud mõõtmist segavad faktorid puudusid. Ajal, kui lasekiirusmõõturil takistust ees ei olnud, ehk kui mõõtur sai objektiga ühendust, kuvati mõõtetulemus. Ajal, kui mõõteobjektiga ühendust ei olnud (laserkiir läks justkui auto pealt üle, on auto katuselt üle), siis oli ka kiirusmõõturi näit 0 (nähtav salvestiselt).
23. Eelnevast tulenevalt puudub kohtul alus kahelda seadme näidu usaldusväärsuses. Niisamuti on loetav kaebuse esitaja sõiduki registreerimisnumber. Kohtu hinnangul on salvestiselt visuaalselt võimalik eristada, missuguse sõiduki kiirust mõõdetakse, sõiduk on mõõtjale koguaeg nähtav. Mõõtmise ajal oli kiirusmõõteseadme sihik suunatud mootorsõidukile. Salvestisel ja selle väljatrükil on näha andmed mõõtmise koha, kauguse, aja, seadme ja mõõtja kohta. Kohus leiab, et videosalvestis on tõendina objektiivne ja usaldusväärne ning kohtul puudub alus selles kahelda.
24. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 5 p-s 3 sätestatud nõuet ja pani sellega toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Kohus ei tuvastanud ka rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Karistus määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (PPA). Ka järgiti kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõigust.
2. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et kiirmenetluse otsus on tühine seetõttu, et ebaselge on kiiruse mõõtmise koht, kuivõrd otsuses ja videosalvestises ei lange teo toimepanemise koht kokku. Videosalvestiselt nähtub, et kiiruse mõõtmine, s.o politseiametniku asukohaks on märgitud Pikk tn
3. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on rikkumise aset leidmise kohaks märgitud Harju maakond, Kose alevik, Kose-Jägala tee 3.km liikudes Pikk tn suunas. Erisus seisnebki selles, et ühes asukohas leiab aset rikkumine, kuid politseiametnik oma 6 4-25-3218 kiiruskaameraga asetsebki teises asukohas (salvestise kohaselt 399,8 meetri kaugusel). Salvestise väljatrükil on kajastatud politseiametniku asetsemise asukohta ehk seda asukohta, kus kiirust mõõdeti. Kohtule jääb seetõttu kaitsja vastuväide arusaamatuks. Asjaolu, et politseiametnikust jääb Pikk tn 1 veidi kaugemale ei muuda olematuks salvestisel nähtut ja oluline on siiski politseiametniku asukoht ja kaugus, mis on salvestise põhjalt kontrollitav ja samuti nähtub, et laserkiir just menetlusaluse isiku kiirust mõõdab, menetlusalune isik on seda ka ise tunnistanud. Teo toimepanemise koht on kiirmenetluse otsuses kirjas ja arusaadav. Nii sätestab ka VTMS § 57 lg 1 p 6, et kiirmenetluse otsuses märgitakse väärteo toimepanemise aeg ja koht.
4. Muuhulgas märgib kohus sedagi, et väärteoprotokollis (sh kiirmenetluse otsuses) teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus konkreetse süüteo asjaoludest ning süüteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud (vt Riigikohtu
5. märtsi 2018.a otsus väärteoasjas nr 4-17-3969, p 7.2 jj). Käesolevalt on menetlusalusele isikule ja kaitsjale olnud üheselt arusaadav, mida kaebuse esitajale süüks arvatakse ja kus see rikkumine aset leidnud on. Lähtuvalt nii kaebuses välja toodud argumentidest kui ka kohtuistungil kõlanud kaitsja seisukohtadest, on arusaadav, et ka kaitseõiguse tagamiseks on A Mile inkrimineeritava väärteo faktiliste asjaolude realiseerimine tuvastatav ja mõistetav. Kuivõrd kiirmenetluse otsusega on A M tutvunud, menetlusalusel isikul on õigus tutvuda väärteotoimikuga juba kohtuvälise menetluses ning ka maakohtus vaadatakse väärteoasi läbi täies ulatuses ja uuritakse kõiki kohtuvälises menetluses esitatud tõendeid, on A Mi kaitseõigus olnud tagatud.
6. Kummastav on kaitsja kaebuses esitatud väide selle kohta, et kiirmenetluse otsuses osas „väärteo kirjeldus“, s.o rikkumise kirjeldus puudub kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki mark ja mudel, ka registreerimismärgi number või muud andmed, millised võimaldaksid üheselt järeldada kaebajale inkrimineeritud süüteo toimepanemist kaebaja poolt. Samuti puudub süüteokirjelduses kaebaja poolt juhitud sõiduki asukoht, liikumissuund jne kiiruse mõõtmise hetkel. Seega on kaebajale süüks arvatud süüteo kirjeldus ebaselge ning ebaselge ja konkretiseerimata süüteokirjeldusega otsus tuleb tühistada.
7. Kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada neid faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte - teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Ka on kiirmenetluse otsuses kirjas kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki mark ja mudel, registreerimismärgi number, kaebaja poolt juhitud sõiduki asukoht, liikumissuund kiiruse mõõtmise hetkel. Vastavad andmed on kõik märgitud kiirmenetluse otsuses selleks ette nähtud lahtritesse, mis vastavalt ka pealkirjastatud. Nõuded kiirmenetluse otsusele on sätestatud VTMS §-s 57, mille lõike 1 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses järgmised andmed (millised konkreetses väärteomenetluses ka olemas on): otsuse tegemise aeg ja koht (p 1); kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress (p 2); otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht (p 7 4-25-3218 3); menetlusaluse isiku isikuandmed vastavalt käesoleva seadustiku § 109 punktile 4 või 5 (p 4); teave selle kohta, kas menetlusalust isikut on teavitatud tema õigustest ja kas ta on kiirmenetlusega nõus (p 5); väärteo toimepanemise aeg ja koht (p 6); väärteo lühikirjeldus (p 7); väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid (p 8); menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta (p 81); väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt (p 9); karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud (p 10); menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõike 1 kohaldamisel rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, või karistusseadustiku § 63 lõike 3 kohaldamisel rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi (p 11); konfiskeerimise otsustus, kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses (p 111); rahatrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut (p 12) ; asitõendina kasutatava, arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis (p 13); menetluskulude otsustus (p 14); teave sellest, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamisest (p 15); kui rahatrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka otsuse kättesaamisest alates 45 päeva jooksul, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda (p 16); teave selle kohta, et piirirežiimi rikkumise või Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest määratud rahatrahvi võib tasuda kohtuvälisele menetlejale sularahas (p 161); teave sellest, et otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole tähtaegselt rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud (p 17).
8. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuse tegemisel rikkunud ka VTMS § 57 lg 1 p 10 ja 11 nõudeid. Nii ei ole kohtuväline menetleja lihtsalt tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ta neid sinna ka märkinud. Samuti on kohtuväline menetleja märkinud mõistetava rahatrahvi suuruse – VTMS § 57 lg 1 p-st 11 ei tulene nõuet, et mõistetav rahatrahv peab olema kiirmenetluse otsuses lahti kirjutatud ja põhistatud, et miks just selline karistus.
9. Mõistmatu on ka kaitsja väide sellegi osas, et muuhulgas on ebaselge tasumise kord. Kiirmenetluse otsusest on üheselt tuvastatav, et kirjas on „ rahatrahv on määratud tasuda ositi (kastis märgitud ristikene) võrdses osas. Viimase osa tasumise tähtpäev on 08.05.2026“. Mõeldud ongi seda, et menetlusalune isik ise jagab selle summa vastavalt nii nagu tal võimalik tasuda on. Seega ei ole kohtuväline menetleja rikkunud ka VTMS § 57 lg 1 p 12 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb kiirmenetluse otsusesse märkida ka rahatrahvi tasumine ositi, järgides KarS § 66 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Just täpselt nii on toimitud. Ka kinnitas A M, et temalt küsiti rahatrahvi tasumise võimaluste kohta ning kokku lepiti (A Mi nõusolekul), et määratud rahatrahv tuleb tasuda 9 kuu jooksul. Ja kaitsja viide sellele, et otsuses on endiselt kirjas, et rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul otsuse kättesaamisest, siis ei tasu siiski ka kaitsjal mööda vaadata sellest, et tegemist on ühtse kiirmenetluse otsuse blanketiga, kuhu peabki olema võimalik märkida kõik VTMS §-s 57 märgitud andmed. Igale rikkujale ei koostata individuaalselt blanketti otsusest.
10. Ka ei ole kohtuväline menetleja rikkunud VTMS § 55 nõudeid, s.o kiirmenetluse kohaldamise nõudeid. Praeguses väärteoasjas esinesid kiirmenetluse kohaldamiseks VTMS § 55 lg 1 p-des 1-3 sätestatud alused. Nii on kohtulikul arutamisel tuvastamist leidnud, et 8 4-25-3218 menetlusalusele isikule teatati VTMS §-s 19 sätestatud õigused ja kohustused, teda informeeriti sellest, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja tal võimaldati anda ka väärteo toimepanemise kohta ütlusi. A M andis nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks, kinnitades seda oma allkirjaga. Nii on A M kinnitanud allkirjaga, et talle on tutvustatud tema õigusi kui ka seda, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. A M on andnud ka omapoolsed selgitused teo osas. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja (politseiametniku) kohtuistungil antud ütlustes, et ta ka suuliselt A Mile tema õiguseid selgitas ja lisaks sai A M ka ise neid õiguseid paberil lugeda. Seega koostoimes kogutud tõenditega tutvustati A Mile nõuetekohaselt VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi. Selle kohta andis ta oma allkirja, kinnitades ühtlasi, et talle selgitati ka VTMS § 55 lg 1 p-des 2 ning 3 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise eeldusi.
11. Tõenditest saab järeldada, et A M tunnistas sündmuskohal rikkumist, nõustus kiirmenetlusega ja andis selle kohta ka allkirja. Ühtlasi andis väärteo kohta ütlusi, selgitades, et sõitis mäest alla ja ei märganud, et kiirus on lubatust suurem. A M kinnitas kohtuistungil, et tema kinnipidamisel näidati radari pilti väidetavalt tema rikkumisest. Samuti kinnitas politseiametnik, et ta menetlusalusele isikule näitu näitas. Eelöelduga on ümber lükatud ka esialgses kohtule esitatud kaebuses esitatud väide, et patrullpolitseinik K ei nimetanud kinnipidamisel ületatud sõidukiiruse suurust. Ja pärast näidu näitamist on A M andnud nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks, kinnitades seda oma allkirjaga. Samuti kinnitas A M kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele vastates, et omapoolsed selgitused kiirmenetluse otsuses andis ta peale õiguste ja kohustustega tutvumist (lugemist). Kuigi kaebaja väitis oma kaebuses (ja ka kohtuistungil), et talle ei tutvustatud suuliselt õigusi ja kohustusi, kinnitas ta kohtus, et väärteoasja materjalides olev menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on tema poolt allkirjastatud. Samuti on tema poolt allkirjastatud õiguste ja kohustuste selgitamine.
12. Tõenditest saab seega järeldada, et A M tunnistas sündmuskohal rikkumist, nõustus kiirmenetlusega ja andis selle kohta ka allkirja. Ühtlasi andis väärteo kohta ütlusi. Hilisem tuginemine sellele, et A M tegelikkuses kohapeal oli ähmi täis ega millestki aru ei saanud, ei muuda sündmuskohal kiirmenetluse kohaldamiseks antud nõusolekut olematuks. Menetlusalune isik ei olnud eksitatud, menetlusalust isikut ei sunnitud allkirju andma – A M kinnitas kohtuistungil ise ka, et tal menetlejale etteheiteid ei ole, käituti viisakalt. A Mil sündmuskohal politseiametnikule ka küsimusi ei olnud, millest politseiametnik saigi järeldada ka A Mi nõustumist kiirmenetlusega.
13. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. On piisavalt mõistlik eeldada sedagi, et täiskasvanud inimene, eriti olukorras, kus isik väidetavalt rikkumisega ei nõustu, hakkaks lisama allkirju lihtsalt ütlemise peale, tutvumata ning mõistmata, millele ta oma allkirja annab. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust (vt Riigikohtu
14. mai 2007.a lahend asjas nr 3-1-1-6-07). Praegusel juhul on menetlusalune isik ise kinnitanud, et mingit sundi ei ole teostatud ja et temaga käituti 9 4-25-3218 viisakalt. Puudub põhjendatud kahtlus, nagu oleks A M olnud sunnitud enda allkirjaga kinnitama seda, mida ta tegelikult mingil juhul poleks soovinud kinnitada. Kui menetlusalusele isikul ei olnud toimetatav väärteomenetlus/kiirmenetlus arusaadav, siis tuli sellest ka kohtuvälist menetlejat teavitada. Praegusel hetkel seda tehtud ei ole.
15. Seonduvalt väitega, et A Mile ei selgitatud kohapeal politseiametniku poolt tema õigust kaitsjale selgitab kohus järgmist. Väärteomenetluses ei ole kaitsja osavõtt üldjuhul kohustuslik (välja arvatud VTMS § 19 lg 3 sätestatud juhul - Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama). Mh sätestab VTMS § 19 lg 2, et menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Siinjuures ei saa praegusel juhul märkimata jätta, et menetlusalusel isikul oli alati võimalus selleks kohapeal ise soovi avaldada.
16. Kohtu hinnangul on A M subjektiivsest küljest teo toime pannud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Menetlusalune isik kinnitas kohtus, et teadis, et mõõdetaval teelõigul on piirkiiruseks 70 km/h. Tegemist oli tema kodukohaga. Samuti teadis, et ta ületab kiirust, arvates, et tema kiirus võis olla kuskil 85 km/h. Seega on A M teo toime pannud otsese tahtlusega. Arvestades suurimat lubatud sõidukiirust, mis oli 70 km/h ning asjaolu, et A M ületas kiirust vähemalt 31 km/h, siis pidi see olema kaebaja poolt tajutav ning sedavõrd suur kiiruseületamine ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus 44.

§ 227

lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

1. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja määras A Mile karistuseks rahatrahvi 66 trahviühikut ehk 528 eurot.
3. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada A Mi poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 70 km/h. A M ületas seda vähemalt 31 km/h.

§ 227

lg-s 2 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 21-40 km/h, seega isiku sõidukiiruse ulatus keskmäärast veidi kõrgemas määras. Samuti arvestab kohus seda, et kuigi liiklus- ja ilmaolud olid head, tuleb siiski arvesse võtta, et seal piirkonnas läheb ka kergliiklustee risti üle kaebaja poolt sõidetud teel (selgitas mh kohtuistungil ka kaitsja), seega liiguvad seal ka jalakäijad, samuti liigub seal teisi sõidukeid, mis nähtub ka salvestiselt. Seega lisaks endale ohustas A M ka kaasliiklejate elu ja tervist. Liikudes kiirusel 101 km/h ei ole 10 4-25-3218 juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Kokkuvõttes lubavad väärteo asjaolud hinnata A Mi süüd keskmisest suuremaks.

1. Karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ega ka kohus tuvastanud ei ole. A Mi poolt kohtuistungil lõpus repliigiõigust kasutades öeldut, et ta unustas öelda, et kahetseb, ei saa kohtu hinnangul võtta siira kahetsusena. Selleks, et kohus saaks arvesse võtta kahetsust kergendava asjaoluna, peab see olema siiras. Praegusel juhul ei ole menetlusalune isik oma tegu tunnistanud, ta on oma käitumist igati õigustanud, seega ei ole ta oma käitumist kahetsenud ega sellest vastavaid õigeid järeldusi teinud. Kohtu jaoks on oluline siinkohal märkida, et A M ei ole mõistnud oma teo tõsidust ega saanud aru selle ohtlikkusest, vaid püüdis kohut veenda, et kiiruse mõõtmist ei ole nõuetekohaselt teostatud ja tuvastatud kiirus ei saanud olla kaebuse esitaja oma.
2. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine, A Mi karistamine on kohtu hinnangul vastavuses Kar

S § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 528 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ositi, st tasuda igakuiselt vähemalt 44 eurot, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220192738652. (allkirjastatud digitaalselt) 11