Obsah (14)

§ 178§ 306§ 317§ 407§ 162§ 138§ 177§ 445§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-142447 Tsiviilasi PLACET GRO

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht 1.

PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas

1. novembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. A.lt (kostja) 300,34 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2. jaanuaril 2025 anti nõue Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Hageja esitas
4. jaanuaril 2025 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
5. jaanuaril 2024 laenulepingu nr XXX. Hageja võimaldas kostjale laenu 500 eurot. Kokku teostas kostja tagasimakseid 298,21 eurot. Kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega ning ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu üles
6. novembril
7. Hageja palub mõista kostjalt välja
8. jaanuaril 2024 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõla 266,96 eurot, intressid 21,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 14,90 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja 2 edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9. juulil 2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse (täpsustatud
10. juulil 2025), mille kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 176,79 eurot, intresside 9,66 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumist. Muus osas soovis hageja hagist loobuda, mille kohus võttis vastu
11. septembri 2025 määrusega ja lõpetas osaliselt asja menetluse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 100 eurot.
12. Kohus võttis hagi
13. jaanuari 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. 3.
14. Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud.1 Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale rahvastikuregistris märgitud ja kehtinud lisa aadressile, kuid dokumendid tagastati (dtl 119). Samuti edastas kohus dokumendid teadaolevale aadressile XXX, kuid dokumendid tagastati (dtl 123). E-posti aadressile XXX saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Kohtul ei õnnestunud kostjaga ka telefoni teel ühendust saada (dtl 121). Kohus tegi
15. juunil 2025 päringud pankadesse ning asutustesse

§ 306lg 4 alusel (dtl 127).

Saadu põhjal edastas kohus kostjale dokumendid teadaolevale aadressile, kuid dokumendid tagastati (dtl 237). Muid andmeid kohtule kostja kohta ei esitatud. Kostjal hetkel tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes

§ 317

lg-test 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 3. septembril 2025 ja kohus luges dokumendid

§ 317lg 5 alusel kättetoimetatuks 19.

september

1. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt
2. oktoober 2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. 5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 100 eurot, so riigilõiv (dtl 256-257). 1 Riigikohtu

1. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p
2. 3 Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot on kohtukulu (

§ 138lg 2).

Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 100 eurot, so riigilõiv. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

6.

§ 445

lg 1 alusel ja vastavalt hagis esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi hageja kasuks väljamõistetavate summade osas selliselt, et kostjal tuleb tasuda summad hageja arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusse ts 2-24-142447, A. A., XXX. Kohtu selgitused  Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

).  Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

 Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4