Obsah (5)

§ 66§ 65§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2025, Jõgeva Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi 4-25-3373 Sandra Kallas Jana K

§ 66

lg 2 alusel võimaldada Jane Hämarikul tasuda rahatrahv ositi 8 (kaheksa) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 100 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. septembri
3. a kiirmenetluse otsuses märgitud arvelduskontodest, märkides maksekorraldusele viitenumbri
5. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Imre Paat koostas
7. septembril 2025 Jane Hämarikule kiirmenetluse otsuse nr 10220192497317 väärteoasjas nr 2780,25,013757 selles, et J. Hämarik
8. septembril 2025 kell 15.51 Jõgeva maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt
9. kilomeetril Tallinna suunas juhtis mootorsõidukit Lexus GS300H registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 161 km/h +/- 5 km/h, kui suurim lubatud kiirus sel teelõigul oli 100 km/h. J. Hämarik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h. Selle teoga rikkus J. Hämarik LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning teda karistati LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 1600 eurot.

§ 65

lg 2 alusel määras kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumisele ositi, määrates viimase osa tasumise tähtpäevaks

1. jaanuar
3. J. Hämarik esitas
4. septembril 2025 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri kiirmenetluse otsusele, milles palus otsuse tühistamist järgmistel põhjustel. Kiirmenetluse otsuses märgitud sõiduki registreerimismärk XXX XXX on vale, õige registreerimismärk on XXX XXX. Kuna kiirmenetluse otsuses on märgitud vale sõiduki registreerimismärk, on tekkinud põhjendatud kahtlus, kas rikkumise toimepanijaks oli üldse tema sõiduk. Nimetatud ebatäpsuse tõttu ei oleks saanud kiirmenetlust kohaldada (asjaolud ei ole selged) ning rikutud on tema kaitseõigust (ei ole üheselt aru saada, milles süüdistatakse). Kohtuväline menetleja ei ole rahatrahvi määramisel arvestanud leevendavaid asjaolusid – varasemate liiklusrikkumiste puudumist –, mõistetud rahatrahv ei ole proportsionaalne ega arvesta konkreetset olukorda ega tema isikut. Mõistetud rahatrahv on põhjendamatult suur ja seab ta raskesse majanduslikku olukorda. Menetlusalune isik lubab edaspidi suhtuda liiklusesse veelgi suurema tähelepanelikkuse ja ettevaatusega. Kaebusele oli lisatud kiirmenetluse otsus ja menetlusaluse isiku sõiduki väljavõte Transpordiametist, milles kajastub õige registreerimismärk XXX XXX.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja Kajar Pent esitas
6. septembril 2025 kohtule kirjaliku seisukoha, milles leidis, et J. Hämariku poolt talle etteheidetava teo toimepanemine on tõendatud ning see on õigesti kvalifitseeritud. Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. Vale registreerimismärk kiirmenetluses otsuses on eksimus ning pole aluseks otsuse tühistamiseks. Kiirmenetluse kohaldamise eeldused on täidetud. Seejuures leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et kohtuvälise menetleja otsuse võib tühistada menetlusalusele isikule mõistetud karistuse suuruse osas ning teha selles osas uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtuistungil
7. Menetlusalune isik jäi kohtuistungil oma kaebuse juurde. Selgitas, et kui ta hakkas trahvi maksma, siis avastas, et dokumentidel on registreerimisnumber vale ning võttis ühendust politseiga. Kuna menetluses on viga tehtud, siis politsei soovitas tal asi kohtusse saata otsustamisele ja kaalumisele. Öeldi ka, et määratud rahatrahv on ebamõistlikult suur. Seetõttu ta kaebuse esitaski. Lisaks leidis, et rikkumise ja peatamise kohtade vahe on 7 km, mis muudab ebatõenäoliseks, et fikseeritud sõiduk oli sama, mis hiljem peatati. Videosalvestisel ei ole nähtav 2 registrimärk ega juhi isik – seega puudub usaldusväärne seos tema sõiduki ja mõõtmistulemuse vahel. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et tegemist oli lühiajalise kiiruse ületamisega, mis toimus turvalisel, selleks ettenähtud möödasõidualal, mis oli piiretega eraldatud. Kiiruse tõus toimus üksnes möödasõidumanöövri sooritamise hetkel, et tagada manöövri ohutus ja vältida vastassuunast läheneva liikluse takistamist möödasõidu ala lõppemisel. Tegemist ei olnud tahtliku kihutamisega. Mõistetud rahatrahv ei vasta süü suurusele ning arvestatud ei ole kergendavaid asjaolusid. Kui suur rahatrahv olla võiks, ta öelda ei osanud, sest ei saa karistusreeglistikku kuidagi mõjutada ja iseendale karistust välja mõelda. Palus võimalust tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul. Tema sissetulekuks on XXX eurot ning ta peab ülal enda pensionärist vanemaid. Menetlusalune isik on juhtunust teinud järeldused ning kahetseb oma tegu.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja kordas kohtuistungil varem kirjalikult esitatud seisukohti. Kohtu seisukoht
9. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
10. Uuritud tõenditega (tunnistaja I. P ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, kiirusmõõturi videosalvestisega ja sündmuskoha kaardiga) kogumis on tõendatud, et PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik tunnistaja I. P mõõtis liiklusjärelevalve käigus
11. septembril 2025 kell 15.51 Jõgeva maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt
12. kilomeetril, s.o teelõigul, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 100 km, Tallinna suunas liikuva valget värvi mootorsõiduki Lexus kiiruseks 156 km/h (arvestades laiendmääramatust).
13. Nii on tunnistaja I. P andnud ütlusi, et
14. septembril 2025 teostasid nad Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt
15. kilomeetril liiklusjärelevalvet, mille käigus mõõtsid Tartust Tallinna suunas liikuvate sõidukite kiirust.
16. kilomeeter on 2+1 teelõik. Kiiruse mõõtmiseks kasutasid lasermõõteseadet, mis mõõdab selle sõiduki kiirust, millele täpp suunata. Kell 15.51 fikseerisid valget värvi Lexuse sõidukiiruseks 161 km/h. Otsustasid sõidukile järgneda. Sõiduk oli neist paar autot ees. Kogu aeg neil sõidukiga silmsidet ei olnud, kuid see tekkis kiiresti tagasi. Nad andsid Lexusele peatumismärguande vahetult enne Põltsamaad. Ta on veendunud, et ühtegi teist valget värvi Lexust sinna vahele ära ei eksinud. Kui sõiduk oli peatunud, selgitas sõidukijuhile sanktsioone. Isik oli nõus kiirmenetlusega. Ta rääkis sama isikuga, kes kohtus on. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja kiirmenetluse ostuses on sõiduki registreerimismärgi osas trükiviga, sõidukiga ei ole eksitud.
17. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik I. Paat teostas riikliku järelevalve korras J. Hämariku poolt juhitud mootorsõiduki Lexus GS300H registreerimismärgiga XXX XXX sõidukiiruse mõõtmist Jõgeva maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt
18. kilomeetril Tallinna suunas. Kiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit LaserCam 4 nr LE
19. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähtavus hea, valeaeg, sademeteta, teeolud kuivad, kattega tee, sõiduradade arv 2+1, eraldusribaga kahesuunaline tee. Menetleja seisis paigal ning ta hoidis kiirusmõõturit käes. Mõõdetav mootorsõiduk liikus pärisuunavööndi sõidurajal, kiirendas, sooritas möödasõidu ja jõudis ette pärisuunas ees liikuvast sõidukist. Kiirusemõõturi lugem: 161 km/h, laeindmääramatus +/- 5 km/ h, lõplik mõõtetulemus: 156 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus: 100 km/h. Kiiruse mõõtmist salvestati (salvestis nr 035817). 3
20. Kiirusmõõturi videosalvestiselt on näha, et
21. septembril 2025 kella 15.51 ajal mõõtis seadme kasutaja mnt
22. kilomeetril valget värvi Lexuse, mille roolis istub naisterahvas, sõidukiiruseks 161 km/h. Samuti nähtub salvestiselt, et valget värvi Lexus läheneb tema ees sõitvale veoautole ning asub möödasõidule. Sõiduki registreerimismärk ei ole salvestiselt selgelt tuvastatav. Tegemist on valge ajaga, nähtavus on hea. Mõõtmist on teostatud 148,2 m kauguselt.
23. Kohtuvälise menetleja kohtuistungil esitatud kaardilt nähtub, et sündmuskoht Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt
24. kilomeeter on pikk sirge.
25. Kuigi menetlusalune isik kohtuistungil otsesõnu ei kinnitanud, et videosalvestiselt nähtuvat sõidukit juhtis tema, vaid ütles „vaatlused on kaudsed, ei oska kommenteerida“, kinnitas ta, et ta sel ajal Tallinn – Tartu mnt-l sõidukit juhtis. Samuti kirjeldas menetlusalune isik detailselt, kuidas ta sel teelõigul tegi möödasõitu temas ees sõitvatest rekadest. Nii rääkis menetlusalune isik, et esimesest rekast, mis sõitis 90 km/h, sai ta lubatud kiirusega mööda sõita. Kuid seal oli ka teine reka. Ta ei saanud kahe reka vahele sõita, sest tema taga tulev auto pidurdas teise reka taha, mistõttu otsustaski menetlusalune isik teisest rekast samuti mööduda. Kui menetlusalune isik nägi, et tema teelõik lõpeb 400 m pärast otsustas ta kiirendada. Kui möödus teisest rekast, sai aru, et ületas kiirust ning selle hetke püüdis politsei kinni. Samuti selgitas menetlusalune isik, kuidas politsei ta kinni peatas ning selgitas peatamise põhjust – rekast möödasõidul kiiruse ületamist.
26. Seega uuritud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et kiirusmõõturi salvestiselt nähtuvat valget värvi Lexuse puhul on tegemist sama sõidukiga, mille politsei veidi hiljem enne Põltsamaad kinni pidas ja mida juhtis J. Hämarik.
27. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat (punkt 1). Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kinnitavad, et J. Hämariku juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet LaserCam 4 nr LE0166, mida oli testitud
28. septembril 2025 ja mis oli töökorras. Metrosert taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend mõõteseade LaserCam 4 nr LE0166 oli ka taadeldud (taatluskehtivuse lõppkuupäev on
29. veebruar 2026). Kohtuvälise menetleja esitatud teatise kohaselt on Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik I. P
30. aprillil 2018 läbinud mõõtealase koolituse – kiirus (laser, radar) ning kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud andmed kiirusmõõteseadme kasutamise käigu ja tulemuse kohta kinnitavad, et kiirust mõõtes lähtus I. P nõutavast mõõtemetoodikast. Seetõttu leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.
31. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist ja kiirusmõõturi videosalvestiselt nähtuvalt mõõtis tunnistaja kiirust paigal seistes ning ta hoidis kiirusmõõturit käes. Mõõdetav mootorsõiduk liikus pärisuunavööndi sõidurajal, kiirendas, sooritas möödasõidu ja jõudis ette pärisuunas ees liikuvast sõidukist. Vabariigi Valitsuse
32. juuni
33. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse 136-166 km/h puhul +/- 5 km/h. Seega on kiirusmõõturi protokollis ja kaevatavas otsuses arvestatud õige laiendmääramatusega.
34. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja kiirmenetluse otsuses märgitud J. Hämariku juhitud sõiduki Lexus registreerimismärk XXX 4 XXX on vale. Tunnistaja I. P on selgitanud, et tegemist on trükiveaga, eksimusega, kuid sõidukis, mis kinni peeti, ei ole eksitud. Ka sõiduki taustakontrolli andmete väljatrükk sõiduki registreerimismärgiga XXX XXX kohta tõendab, et sellist registreerimismärki kannab musta värvi sõiduk Volvo V70, kuid J. Hämarik peatati valget värvi Lexuse juhtimiselt. Kaebusele lisatud väljatrükk Transpordiameti andmetest tõendab, et J. Hämarik on Lexus GS300H registreerimismärgiga XXX XXX vastutav kasutaja. Sõiduki taustakontrolli andmete väljatrükk tõendab samuti, et sõiduk registreerimismärgiga XXX XXX puhul on tegemist valget värvi Lexusega. Seega juhtis J. Hämarik talle etteheidetava teo toimepanemise ajal Lexus GS300H registreerimismärgiga XXX XXX.
35. Kohtu hinnangul vale registreerimismärk kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja kaevatavas otsuses on eksimus, mis ei mõjuta otsuse sisu. Nii ei ole sõiduki registreerimismärk selline asjaolu, millega eksimise korral ei ole võimalik menetlusalust isikut vastutusele võtta. Oluline on tuvastada, et konkreetne inimene, käesolevalt J. Hämarik, ületas mootorsõidukiga suurimat lubatud sõidukiirust. Vaidlust ei ole selles, et J. Hämarik juhtis
36. septembril 2025 temale etteheidetavas kohas ja ka ajal (J. Hämariku sõnul sõitis ta sel päeval Tartust Tallinnasse ning kellaaeg võis sama olla) mootorsõidukit Lexus (valget värvi). J. Hämarik ei eita, et ta kiirust ületas. Kiirust mõõtnud politseiametniku ütluste järgi oli tegemist sama inimesega, kelle ta tabas sõiduki juhtimiselt. Samuti oli I. P sõnul tegemist sama valge Lexusega. Kohus leiab, et tõenditest on jälgitavalt tuvastatav, et just J. Hämarik ületas valget värvi Lexusega suurimat lubatud sõidukiirust ning ta on temale etteheidetava väärteo toime pannud.
37. Asjaolu, et politsei teostas J. Hämarikule järele sõitmiseks möödasõitu või tõenäoliselt ületas suurimat lubatud sõidukiirust (sealjuures on operatiivsõidukitel see teatud tingimustel lubatud), ei mõjuta mitte kuidagi J. Hämariku suhtes tehtava otsustuse sisu. Ka on politseiametnikul teatav kaalutlus, millal ta liiklusseadust rikkunud sõiduki kinni peatab ehk kui politseiametnik teeb seda suhteliselt vahetult nagu praegu see siiski aset leidis (arvestades siinjuures liiklustihedust ja ka sõidukite kiirust), ei ole põhjust ette heita peatamisega venitamist. Ka on I. P kinnitanud, et kuigi silmsidet kogu aeg J. Hämariku juhitud sõidukiga ei olnud, on ta kindel, et ühtegi teist valget Lexust seal ei olnud. Kohus juhib tähelepanu sellelegi, et videost on näha valget Lexust juhtivat naisterahvast, kelle välimus on sarnane menetlusaluse isiku välimusega (nt sarnane soeng).
38. Samuti ei muuda eksimus sõiduki registreerimismärgis menetluslikult ebaõigeks kiirmenetluse kohaldamist, sest VTMS § 55 lg-s 1 sätestatud eeldused kiirmenetluse kohaldamiseks olid täidetud, sh olid selged väärteo toimepanemise asjaolud ehk kes, kus ja millise rikkumise toime pani.
39. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et J. Hämarik
40. septembril 2025 kell 15.51 Jõgeva maakonnas Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt
41. kilomeetril Tallinna suunas juhtis mootorsõidukit Lexus GS300H registreerimisnumbriga XXX XXX kiirusega 161 km/h +/- 5 km/h, kui suurim lubatud kiirus sel teelõigul oli 100 km/h. J. Hämarik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h. Selle teoga rikkus J. Hämarik LS § 50 lg 5 p
43. J. Hämarik on esitanud kohtule pärast kohtu nõupidamistuppa minemist täiendava seisukoha. Kohus märgib, et see on esitatud hilinenult ning selles ei ole ka ühtegi uut asjaolu, mis võiks muuta kohtu otsustuse sisu.
44. Kohus leiab, et J. Hämarik pani teo toime otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

Kiirusemõõtmine toimus 2+1 sõidureaga teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 100 km/h. J. Hämariku ütluste kohaselt oli ta piirkiirusest teadlik ja sõitis kiirusega 100 km/h, välja arvatud 5 möödasõidul. J. Hämarik ületas sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h ja tegi seda 2+1 teelõigul vasakul möödasõidureas, et mööduda tema ees sõitvast teisest rekast. J. Hämariku ütluste kohaselt otsustas ta mööduda ka tema ees sõitvast teisest rekast, sest tema sõidurida oli ära lõppemas ning esimesele sõidurajale ta tagasi reastuda ei saanud, sest sinna reastus kahe reka vahele tema taga möödasõitu teinud sõiduk. Kohtu hinnangul J. Hämarikul selliseks käitumiseks – suurel kiirusel teisest rekast möödasõiduks hädavajadus puudus. J. Hämarik oleks saanud kiiruse maha pidurdada ja reastuda tagasi kasvõi selle reka taha, millest ta esimesena mööda sõitis. J. Hämariku ütluste kohaselt sai ta teisest rekast möödumisel aru, et ta ületab kiirust. Seega J. Hämarik teadis, et ta sõidab lubatud piirkiirusest suurema kiirusega ja ta vähemalt möönis seda. 23. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud puuduvad. J. Hämarik on süüdi LS § 50 lg 5 p 3 rikkumises ning ta vastutab LS § 227 lg 3 järgi. 24. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati J. Hämarikku rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 1600 eurot. Seega on J. Hämarikku karistatud rahatrahviga sanktsiooni maksimaalses määras. 25.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohus loeb J. Hämariku süüd keskmisest suuremaks. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust 100 km/h mitte vähem kui 56 km/h, mis jääb LS § 227 lg-s 3 sätestatud vahemiku (41–60 km/h) ülemisse määra. Tegu on väga suure sõidukiirusega, mille puhul väiksemgi ootamatus teel (metsloom või muu takistus), eksimus juhtimisstiilis või sõiduki tehniline rike võivad viia sõiduki üle kontrolli kaotamiseni ning tuua kaasa rasked tagajärjed. Seega tuleb sellisel suurel kiirusel mootorsõiduki juhtimist pidada ohtlikuks. J. Hämariku süüd suurendab teo toimepanemine päevasel ajal suure liiklustihedusega maanteel. Samas J. Hämariku süüd vähendavad asjaolud, et tee- ja ilmastikutingimused olid head, kiiruse ületamine toimus lühiajaliselt möödasõidul ning sõidurajal, mis ongi ette nähtud möödasõidu sujuvamaks ja ohutumaks teostamiseks. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et J. Hämariku süü on keskmisest veidi suurem.
2. Kohus leiab, et J. Hämariku tegevuses ei esine

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et

§ 57lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et J.

Hämarik on oma tegu kahetsenud ja vabandanud (vt kohtuistungi protokoll ja kohtukõne kirjalikud seisukohad). Kohtul puudub alus J. Hämariku kahetsuse siiruses kahelda.

1. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et J. Hämarikku pole väärteo- ega kriminaalkorras karistatud. Seega on J. Hämarik seni elanud õiguskuulekalt ning võib asuda seisukohale, et tegemist oli pigem ühekordse ja juhuslikku laadi eksimusega, mitte väljakujunenud käitumismustriga. J. Hämarik kahetses oma tegu, lubas edaspidi kiirust mitte ületada ning järgida veelgi tähelepanelikumalt liiklusreegleid. Samuti kinnitas J. Hämarik, et on ainuüksi toimunud menetlusest teinud vajalikud järeldused. Seega leiab kohus, et arvestades karistuse eripreventsiooni ei pea mõistetav karistus olema ülemäära karm. 6
2. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et J. Hämariku karistamine rahatrahviga sanktsiooni maksimaalses määras pole põhjendatud ning karistust tuleb vähendada. Kohus peab põhjendatuks karistada J. Hämarikku LS § 227 lg 3 järgi sanktsiooni keskmises määras, s.o rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 800 eurot. Kohtu arvates täidab sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke ning annab ühiskonnale signaali liiklusturvalisuse tähtsusest ning selle tagamiseks liiklusnõuete järgimise vajalikkusest, sh ka sellest, et möödasõidul selleks ettenähtud teelõigul tuleb järgida piirkiirust. 30.

§ 66lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kaevatavast otsusest nähtub, et rahatrahvi tasumine määrati ositi ning viimase osamakse tasumise tähtpäev on

1. jaanuar
2. Kohus leiab, et see tähtaeg pole piisav. Arvestades mõistetava trahvi suurust (800 eurot), J. Hämariku sissetuleku suurust (XXX eurot) ning asjaolu, et ta aitab majanduslikult oma pensionärist vanemaid, peab kohus põhjendatuks võimaldada tal tasuda rahatrahv ositi 8 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 100 eurot. Igakuiselt suuremas summas rahatrahvi tasumine võib käia talle majanduslikult üle jõu.
3. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti
4. septembri
5. a kiirmenetluse otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse.
6. Kuna menetlusalune isik kaitses ennast ise ning kohtusse kutsutud ja ilmunud tunnistaja kinnitas, et tal kulude nõuet ei ole, siis menetluskulud asjas puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik 7