1-18-761/32

(6)Tartu Maakohtu 19.02.2018 otsusega tunnistati Tony Einer KarS § § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.03.

1. Kohtuotsus jõustus 07.03.
2. Viru Vangla esitas 06.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 12.03.2018 ja lõpp 12.09.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.07.
4. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 12.12.
5. S.J andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest S.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud 3 korda (neist on kaks kehtivad). Praegune kuritegu on vargus, mille pani toime alkoholi joobes. Varasemalt on isik toime pannud kehalise väärkohtlemise, omavoliline sissetung, looma julm piinamine ning röövimine. Alaealisena pani toime kuriteo impulsiivsusest, ülbusest. Röövimise pani toime alkoholijoobes. Soodusteguriks praegusel juhul on ka alkohol. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud, praegu ei ole vägivalla kuritegu. Alates 10.09.2018 töötas isik majandustööl koristajana, alates 24.09.2019 töötab majandustööl toidujagajana ning osales vanglas mitmetes sotsiaalprogrammides. Septembrist 2019 omandab abikoka eriala. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 17.03.
6. Kinnipeetav soovib vabaneda aadressile xxx, mis kuulub kinnistusraamatu andmetel E M . Eve Märtsin on teinud notariaalse volituse oma pojale A M , kes elab antud aadressil koos kinnipeetava õe A R . A M ja A R on 07.11.2019 andnud nõusoleku S.J-i elama asumiseks nimetatud aadressile koos elektroonilise valve kohustusega. Antud aadressil on elektroonilise valve kohaldamine võimalik. Isik õppis Jõgeva Ühisgümnaasiumis, kus tal olid probleemid, puudus pidevalt ning hinded langesid. Peale seda läks isik õppima Vaimastvere kooli, kus talle psühhiaater määras ravi, et isik saaks keskenduda. 2010 aastal karistati isikut kriminaalkorras ning karistus asendati eritingimust vajavate õpilaste kooli paigutamisega kuni 2011/2012 aastani. Isik määrati Tapa erikooli, kus ta lõpetas 9 klassi. Samuti isik läks Tartusse kutsekooli koka eriala õppima, kuid jättis selle pooleli mõne kuu pärast, kuna prioriteedid ei olnud paigas, oluline oli sõpradega väljas käia. Vanglas on isik nõus eriala õppima. Isiku sõnul töötas ta enne vangistust juhutöödel, käis erinevate firmade all tööl lühiajaliselt ja siis lõpetati temaga töösuhted ära, kuna enam ei vajatud tema teenuseid. Ametlikult on töötanud ühel korral karjakuna x mõisas 9 kuud, kuid töösuhe lõpetati, kuna kinnipeetav tarvitas alkoholi. Isikul on maksmata haginõudeid k-raha andmetel 25.11.2019 seisuga summas 2 413, 69 eurot. Isiku sõnul on ta alati haginõuded ära tasunud ning tasub ka need ära. Enne vangistust sai isik regulaarselt töövõimetus pensionit. Raha mille ta teenis ja sai töövõimetus penisionist läks õe kätte, kes majandas sellega, ostis toitu ja majapidamis asju jne. Isiku arvates oleks ta kulutanud 2

(6)selle raha kiiresti ära. Isiku enda sõnul ei oska ta rahaga ringi käia. Isiku karistusregistrist tuleneb, et isik on toime pannud varavastaseid kuritegusid - vargus ja röövimine, millest tulenevalt kinnipeetav võib toime panna varavastaseid kuritegusid materiaalse kasusaamise eesmärgil. Isiku lähedasteks on ema, kasuisa, isa, õed ja vennad (mõned on nendest nii kriminaalkorras kui väärteokorras karistatud). Isiku sõnul võeti tema emalt hooldusõigused ära, kuna ta tarvitas alkoholi. Lastekodus elas 6 aastat. Isik oma emaga ei suhtle, kuna ta liigtarvitab alkoholi. Isaga suhtleb telefoni teel, isa elab Soomes. Vendade ja õdedega suhtleb. Õed aitavad teda. Isikul on lühiajalistel kokkusaamistel käinud vend ja õed. Isiku tutvusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid. Isik ei leia, et ta oleks mõjutatav, pigem ise on see tülinorija. Isik käitumine näitab riskivat ja hoolimatut elustiili. Isik saab aru, et pere taust ei ole kõige parem ning saab aru, et tulevikus pereliikmed võivad mõjutada teda, seega ta peab riskidega arvestama. Isiku sõnul tal on alkoholiga probleeme. Viimase ja eelviimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. On kasutanud alkoholijoobes vägivalda - röövimine. Kohtuotsuses tuleneb, et isik pani toime varguse - käis poest 5 korda alkoholi varastamas. Väärteokorras on isikut kolm korda karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. 12.03.2018 - 11.09.2018 läbitud eluviisitreeningu programm (väljastatud tunnistus). Isik osales aktiivselt ning soovib peale vabanemist jätkata mõõdukalt tarvitamist. Saab aru, et alkoholi kuritarvitamine võib lõppeda uue vangistusega ning isik on motiveeritud mitte korrata käitumise mustreid. Isiku sõnul on ta üks kord proovinud kanepit väga ammu, aega ei mäleta. Rohkem midagi tarvitanud ei ole. Vanglal puudub informatsioon vastupidise tõestamiseks. Isik võtab unerohte. Käis ka psühhiaatri juures ja sai rohtu, mis tegi ta rahulikumaks, et sai tunnis õppida. Lapsepõlves esines käitumisprobleeme, mille tõttu paigutati isik erikooli. Isikul on eakohased suhtlemisoskused. Kinnipeetav on käitunud vägivaldselt, kasutanud alaealisena füüsilist vägivalda alaealiste peal ning täisealisena röövis teist isikut. Isik tunnistab, et alkoholijoobes võib agressiivselt käituda. Isiku kuritegelik käitumine näitab isiku impulsiivsust. Isik ei mõtle tegude tagajärgedele, tegutseb hetke emotsioonidest lähtuvalt. Probleeme isik lahendada ei oska, pigem väldib neid või lahendab mitte seaduslikel viisidel. Isik ei mõista teiste isikute seisukohti, võib teiste tegusid ja ütlemisi hinnata valesti. Eesmärkideks on minna tööle ja ise endale korteri üürida, eesmärgid on teostatavad, kui isik lõpetab alkoholi tarvitamise ning suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega. On leidnud endale sobivad lõõgastustmeetmed ning vajadusel oskab enda käitumist kontrollida ja teab selleks vajaminevaid võtteid. Vangistuse jooksul vägivaldseid juhtumeid ei esinenud. Isikul ei täheldatud kuritegelike hoiakuid. Suhtub ametiisikutesse positiivselt, töötab vestlusel kaasa. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, kuid isik pani toime uue kuriteo katseajal. Isik suhtub ühiskonda negatiivselt, mida näitab isiku kuritegelik käitumine. Isik on motiveeritud käituma seaduskuulekalt, kuid kui isik ei loobu alkoholi kuritarvitamisest ning suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega siis isik ei suuda käituda seaduskuulekalt. Kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, solvavas käitumises (näkku sülitamine), looma julmas kohtlemises, röövimises või varguses. Kõige tõenäolisem on oht, kui ollakse tarvitanud alkoholi, eriti kui mõlemad osapooled konfliktis on kasutanud alkoholi, samuti kui põhjustatakse eelnevalt kannatusi isiku lähedastele. Viru Vangla, arvestades S.J-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta S.J-i ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 3

(6)Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks S.J-i tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata S.J Tompsonile käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni s.o. 12.09.2021, millest 6 kuud allutatuna elektroonilise järelevalve alla. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks S.J-i kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 9 alusel järgnevad kohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või pooduma Eesti Töötukassasse teenuste saamiseks; alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohtuistung 19.12.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kohtuistungil väitis S.J , et vabaduses on tal garanteeritud töökoht. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, S.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused KarS § 76 lg 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Antud nõude on S.J-i puhul täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda korterisse aadressil: Jõgeva maakond xxx. Isikud, kes elavad selles korteris on nõus, et S.J vanglast vabanemisel siia elama asub. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Seega formaalsed eeldused elektroonilise valve kehtestamiseks on täidetud. Tuleb positiivseks lugeda, et S.J-il on olemas vabanemisjärgne elukoht, tema õed aitavad teda, puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, isik on osalenud erinevatel programmidel ja vestlustel ja vanglas jätkab õppimist. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga vaatamata ülaltoodule kohus, olles tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja võttes arvesse vangla prokuratuuri arvamusi, leiab, et S.J-i tuleb siiski jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4

(6)Vaatamata sellele, et isik väitis kohtuistungil, et peale vabanemist talle on garanteeritud töökoht, igasugused viited sellele toimikus puuduvad. S.J-il ei ole omandatud erialasid ning just alates 09.09.2019 vanglas alustas ta õpinguid abikoka erialal õpiaega 1 aasta. Isikul on alkoholi tarvitamisega probleemid ning alkoholijoobes võib agressiivselt käituda. Tutvusringkonda kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Isik ei oska lahendada tekkinud probleeme ja pigem väldib neid või lahendab mitte seaduslikel viisidel. Samuti isikul on suured võlad, mis loomulikult tõstab uue kuriteo toimepanemise riski võttes arvesse seda, et isik pani toime kuritegusid varalise kasu saamiseks. Kohtul puudub kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (KarS § 76 lg 4). Ka arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uusi samalaadseid kuritegusid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Praegu ta kannab karistust varguse toimepanemise eest, mis on toime pandud avalikult, grupi poolt ja süstemaatiliselt. Need asjaolud kogumis on sellised, mis ei veena kohut S.J-i vabanemisjärgses majanduslikus hakkamasaamises. Tema varasem käitumine korduvate varavastaste kuritegude toimepanemisel muudab vastupidise järelduse tegemise väheveenvaks. Kohus osutab tähelepanu ka asjaolule, et isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid katseaeg jäi läbimata kuna isik pani katseajal uue kuriteo toime. Seega S.J ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda nõuete rikkumiste tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Kohus ei ole veendunud, et toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht kuidagi takistab S.J-i uute kuritegude toimepanemast. Kohus leiab, et mõned kuriteod (kaasa arvatud vargused) on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Toetavate sugulaste olemasolu ei takistanud isikut vabaduses viibides varavastaste kuritegude toimepanemist, millest tuleb teha järelduse, et antud asjaolu kui selline ei saa piisaval määral motiveerida S.J-i elada seadusekuulekalt. Kõike ülaltoodut arvestades, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt 5

(6)vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu S.J isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, toetav lähivõrgustik ja elukoha olemasolu, sotsiaalprogrammides osalemine, vanglas töötamine) üle negatiivseid argumente (võlgade olemasolu, kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus varavastaste kuritegude eest, alkoholi tarvitamisega probleemid, vägivaldne käitumine, eriala puudumine). Kohtul puudub alus arvata, et taolise käitumisega isik sobib käesoleval ajal kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vaatamata elektroonilise järelevalve kohaldamise võimalusele ja sellega seotud vastavate nõuete täitmisele, arvestades S.J-i isiksust ja tema käitumist kinnipidamisasutuses ning väljavaateid vabaduses, ei ole hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et S.J alates 2019 septembrist omandab vanglas abikoka eriala. Õppeprotsessi jätkamine ning eriala omandamine on tema enda huvides. Ka sellepärast S.J-i ennetähtaegne vabastamine on liiga ennatlik. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu S.J-i Tartu Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6