KOHTUOTSUS RESOLUTIIVOSA EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 02.12.2019 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-19-9571 (19231702780) Kohtukoosseis kohtuni

§ 217

alusel kinni peetud 30.11.2019.a kell 12:10 Kaitsja osavõttu ei soovinud Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 175 lg 1 p 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista E.L KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
2. Vähendada E.L-ile mõistetud karistust 1/3 võrra. E.L peab ära kandma 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse.
3. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. E.L-il tuleb ära kanda 11 (üheteistkümne) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus.
4. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta E.L-ile mõistetud ja kandmisele kuuluv 11 (üheteistkümne) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus tingimisi kohaldamata, kui E.L ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud 2 kriminaalhooldaja järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg 1, lg 2 p-des 2, 8 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 4.1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 4.2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järgi kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 4.5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 4.7) ei tarvita alkoholi; 4.8) osaleb sotsiaalprogrammis.
5. KarS § 78 p 1 järgi hakkab E.L katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so 02.12.
7. Vabastada E.L kohtusaalis. 7.

§ 175

lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista E.L-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu sundraha 405,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 33,75 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „E.L , 1-19-9571, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 8. Tagastada Rahumäe tee 6 Politsei- ja Piirivalveameti parklas asuv sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx sõiduki omanikule või volitatud kasutajale või E.L-ile . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 20.12.2019.a. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. 3 Esitatud süüdistus: E.L süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.11.2019.a kella 12:10 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,18 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik lugem 1,08 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi. Kohtu seisukoht:

§ 315

lg 4 kohaselt võib kohus kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi. /allkirjastatud digitaalselt/