Obsah (6)

§ 75§ 199§ 65§ 76§ 200§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-761 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Erkki Hirsni

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

Y.I peab: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata Y.I-l käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitada.

7.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada Y.I-d otsima endale kahe nädala jooksul pärast vabanemist töökoha või võtma end arvele Eesti Töötukassas. 8.

§ 75

lg 2 p 9 ning § 751 lg-te 3 ja 4 alusel allutada Y.I 4 kuuks elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Y.I keha külge kinnitatakse. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel ja prokuratuur 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu 19. veebruari 2018 otsusega tunnistati Y.I süüdi

§ 199

lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi, mille eest karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 6.

veebruari 2017 otsusega mõistetud kandmata 3 aasta pikkuse vangistuse võrra ja Y.I-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. märtsil 2018 ja lõppeb
2. septembril
4. Viru Vangla esitas
5. juulil 2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Y.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri 2020 määrusega jäeti Y.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Maakohus pidas positiivseks, et Y.I on vanglas tegelenud enda riskikäitumisega – ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, omandanud abikoka eriala ja osalenud majandustöödel. Y.I-l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas ei ole tema individuaalne täitmiskava tervenisti läbitud, kuna vestlused psühholoogi ja kriminaalhooldusametnikuga on toimumata. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht, kuid garanteeritud töökoht Y.I-l puudub, mis vähendaks temast tulenevalt varavastaste kuritegude riski. Tema majandusliku toimetuleku oskus on samuti kesine, kuna andis enne vangistust töövõimetuspensioni enda õele, kuna ei osanud ise rahaga toime tulla. Ka on Y.I-l ähedased korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on kuriteo toime pannud koos oma vennaga. Kuigi Y.I viibib esmakordselt vanglas, ei mõjutanud tema varasem tingimisi karistus teda vajalikul määral ja ta jätkas sarnaste kuritegude toime panemist. Käesoleva otsuse aluseks olnud kuriteo pani Y.I toime katseajal. Tema poolt toime pandud kuriteod on ajendatud majandusliku kasu saamise eesmärgist. Kuritegude toime panemist soodustab ka alkohol. Varasema röövimise pani Y.I toime alkoholijoobes ja 2 käesolevalt kannab karistust poest alkoholi varastamise eest. Teda on varasemalt vallandatud tööl alkoholijoobes viibimise eest, mis võib raskendada töökoha hoidmist ja mõjutada majanduslikku toimetulekut. Kuigi Y.I läbis kinnipidamiskohas sellekohase sotsiaalprogrammid, avaldas ta, et soovib pärast vangistust alkoholi mõõdukalt tarvitada. Maakohtu hinnangul on aga Y.I poolne nulltolerants oluline edasiste kuritegude ära hoidmiseks. ESITATUD MÄÄRUSKAEBUS
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu Y.I kaitsja vandeadvokaat I. Gromtsev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et Y.I puhul on karistuse eesmärgid täidetud.
10. Maakohus ei ole arvesse võtnud Y.I-d positiivselt iseloomustavaid argumente. Ühtlasi on kaitsja seisukohal, et Y.I vabastamine oleks kooskõlas kõrgema astme kohtu praktikaga. Y.I käitumine karistuse kandmise ajal on olnud õiguskuulekas. Esimese vangistuse kohta on ta juba piisavalt kaua vangistuses viibinud. Y.I töötab majandustöödel ja lõpetas abikoka eriala. Praegu viibib Y.I avavanglas. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et Y.I-l ei ole individuaalne täitmiskava tervenisti täidetud. Täitmiskava koostatakse terveks karistusajaks ja mõned tegevused ongi planeeritud viimasele aastale. Sellisel juhul aga ei saakski kedagi vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna individuaalne täitmiskava on läbimata. Senini on Y.I täitnud korrektselt temale koostatud täitmiskava. Tulevikku planeeritud ja läbimata vestluseid ei saa talle ette heita, kuna see ei sõltu temast. Samuti on Y.I-l võimalik planeeritud tegevused läbida ka kriminaalhooldusel viibides.
11. Vabanemise korral on Y.I-l olemas kindel elu- ja töökoht. Tööle asuks ta enda õe poolt augustis 2020 loodud ettevõttesse, mis garanteerib talle miinimumpalga ja vähendab seeläbi varavastaste kuritegude riski (vt garantiikiri). Y.I ei saa muuta seda, et tema sugulased on kriminaalkorras karistatud. Tema õde karistati viimati
12. aastal ja pärast seda ta ei ole kuritegusid toime pannud, lõi perekonna ja ettevõtte ning on seeläbi Y.I-le eeskujuks. Õde on nõus teda ka igati toetama.
13. Varasem tingimisi mõistetud karistus ei avaldanud talle vajalikku mõju, kuna ta ei olnud vangistuses viibinud ja ei mõistnud selle tähendust. Ta ei soovi enam vanglasse tagasi sattuda, mida kinnitab ka tema eeskujulik käitumine. Y.I viibib avavanglas ja avavanglasse paigutamise käskkirjast nähtub, et Y.I suhtes on piisavalt alust arvata, et ta ei pane enam toime rikkumisi ning tema hoidmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas. Seega hindab vangla Y.I-st lähtuva uute kuritegude riski madalaks.
14. Kuritegusid soodustas Y.I puhul alkohol, mida ta ka ise tunnistab. Maakohus on välja toonud, et Y.I soovib pärast vangistust alkoholi mõõdukalt tarvitada. Samas avaldas Y.I eeltoodud seisukoha
15. aastal pärast sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist. Tal on kahe aasta jooksul olnud aega mõelda ja ta soovib alkoholist täielikult loobuda. Tema ennetähtaegne vabastamine aitaks sellele kaasa, kuna teatud perioodi viibiks Y.I järelevalve all, mis vähendaks alkoholist tulenevaid riske. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
16. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja Y.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 3 11.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul Y.I-d tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusvea, jättes Y.I hoolimata teda iseloomustavatest arvukatest positiivsetest argumentidest vabastamata. 12. Nimelt arvestab kohus

§ 76

lg 4 kohaselt inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Sellisele seisukohale on oma viimase aja praktikas asunud ka Riigikohus (vt nt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20; RKKKm nr 1-14-10087/66, p 33 ja RKKKm nr 1-09-14104/142, p 21). 13. Maakohus leidis, et Y.I varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Enne praegust otsust karistati Y.I-d röövimise (

§ 200lg 2 p 7) eest kolme aastase vangistusega, mis mõisteti talle tingimisi.

Tegemist on selle teo eest ette nähtud sanktsiooni miinimumiga. Kuigi karistuse raskust ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, näitab see, et Y.I süü ei olnud suur. Ühtlasi pani Y.I selle teo toime

1. augustil 2016 ja sellest on nüüdseks möödas juba üle nelja aasta. Y.I pani küll käesoleva otsuse aluseks olevad vargused toime eelmise otsusega mõistetud katseajal, kuid tegemist on ühel päeval toime pandud viie vargusepisoodiga, kus varalist kahju tekitati kauplustele 53,43 euro ulatuses. Samuti ei ole tema poolt toime pandud kuriteod läinud mitte raskemaks, vaid kergemaks ja varguste puhul oli tegemist üksnes hetke emotsioonil toime pandud juhusliku vargusega. Y.I ei ole n-ö elukutseline varas, kes elatab ennast läbi varguste.
2. Maakohus ei ole põhjendanud, miks Y.I poolt toime pandud kuriteod annavad aluse arvata, et ennetähtaegse vabastamise korral käituks Y.I suure tõenäosusega kuritegelikult ja oleks ühiskonnale ohtlik. Eriti arvestades, et täidetud on kõik teised, Y.I vabastamist toetavad eeldused, mida maakohus on vaid formaalselt enda määruses nimetanud, leides seejuures üldsõnaliselt, et need ei kaalu üles tema varasemast elukäigust ja kuritegude asjaoludest tulenevat ohuprognoosi. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (vt RKKKm nr 1-09-14104, p 21).

1. Y.I viibib vangistuses esimest korda. Tema käitumine kinnipidamiskohas on olnud laitmatu. Y.I-l puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on enda aega vanglas kasutanud eesmärgipäraselt. Kinnipidamiskohas on Y.I omandanud abikoka eriala ja oli õppimise 4 osas väga motiveeritud. Eriala omandamine suurendab tema võimalusi tööturul. Ühtlasi on tal vabanemise korral olemas ka kindel töökoht. Y.I on läbinud vestlused majandusliku toimetulekuga seotud küsimustes, mis aitas tal mõtestada tulude ja kuludega seotut ja vähendab seeläbi eesootavaid majanduslike raskustega seotud riske. Samuti ei ole alust kahelda ka Y.I töödistsipliinis. Viimane on kinnipidamiskohas osalenud majandustöödel ja on motiveeritud töötama. Ta on seadnud eesmärgiks vabanemise korral tasuda ära temal lasuvad võlgnevused.
2. Vangistuse jooksul on tegeletud Y.I-st tulenevate võimalike retsidiivsusriskide maandamisega, millest peamiseks on alkohol. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, milles Y.I osales aktiivselt ja saab aru, et järjekordne tarvitamine võib ta vanglasse tagasi tuua. Y.I läbis ka programmi „Viha juhtimine“, kus õppis tundma oma ärritajaid ja nendega toime tulema. Mõlema programmi tagasisidest nähtub, et Y.I eesmärgiks ei olnud programmide formaalne läbimine, vaid viimane tegeles süvitsi programmide käigus läbitavate teemadega, millest peamine oli alkoholist tulenevate riskide kontrolli all hoidmine. Samuti on temaga vesteldud ka teemadel nagu ühiskonnas kehtivad reeglid ja normid. Y.I saab aru nende vajalikkusest ja mõistab, mida ta varasemalt valesti teinud on. Kuigi Y.I-ga ei ole veel vesteldud tema riskeerivast ja hoolimatust elustiilist, saab need läbi viia ka kriminaalhoolduse ajal.
3. Enda lähedastest suhtleb Y.I enda õdede ja vennaga. Kuigi suurem osa tema perekonnast on kriminaalkorras karistatud, saab Y.I sellega seotud riskidest aru ning teab, et tema perekond võib teda mõjutada, millega tuleb tal arvestada. Tema õde karistati kriminaalkorras viimati
4. aastal ja on praeguseks enda elu muutunud. Ta on Y.I-le seeläbi eeskujuks ja peamiseks isikuks, kes teda toetab ning aitab Y.I-l seaduskuulekal rajal püsida.
5. Y.I vabanemisjärgsed plaanid on realistlikud ja teostatavad. Ta soovib koheselt tööle asuda ja edaspidiselt endale korteri üürida. Y.I on vanglas enda probleemkohtadega tegelenud ja teadvustab neid. Seetõttu on kriminaalkolleegium veendunud, et Y.I hoidub edaspidiselt kuritegelikust elust ja asub elama seaduskuulekalt. Üld- ja eripreventsiooni silmas pidades on Y.I karistuse eesmärgid saavutatud. Oluline on seegi, et Y.I viibib käesolevalt avavanglas. Vangla hinnangul toetas tema individuaalne täitmiskava avavanglasse paigutamist, tema alkoholiga seotud risk on vangla hinnangul maandatud ja ei ole enam põhjust arvata, et Y.I paneks toime uusi õigusrikkumisi. Ka ei anna toime pandud kuriteod mingisugust alust väitmaks, arvestades Y.I toimunud positiivseid muudatusi, et ta kindlasti jätkab sarnaste kuritegude toimepanemist. Kokkuvõtvalt ei kujuta Y.I ringkonnakohtu hinnangul enam ohtu ühiskonnale, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine on igati võimalik. 19.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb Y.I-le määrata kuni 12.

septembrini 2021 kestev katseaeg. 20.

§ 76

lg 5 ls-st 2 tuleneb, et süüdlane allutatakse määratud katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte kauemaks kui 24 kuuks. Ringkonnakohus allutab Y.I käitumiskontrollile kuni tema katseaja lõpuni. 21. Lisaks

§ 75

lg 1 järgsetele käitumiskontrolliga alati kaasnevatele nõuetele tuleb Y.I-le

§ 75lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

22.

§ 75lg 2 p 2 alusel tuleb keelata Y.I-l alkoholi tarvitada.

Alkohol mängis Y.I kuritegudes suurt rolli ja tema kainuse ning seeläbi õiguskuulekuse tagamiseks tuleb Y.I-l alkoholi tarvitamine ära keelata. 5 23.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustab ringkonnakohus Y.I otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. Seda peab ta tegema kahe nädala jooksul vabanemisest arvates. Kahenädalane tähtaeg kehtib juhul, kui Y.I-l ei õnnestu tööle asuda temale garanteeritud töökohale. 24. Viimaks allutab ringkonnakohus Y.I

§ 75

lg 2 p 9 alusel ka elektroonilisele 1 valvele, milleks Y.I on andnud vastava nõusoleku (tl 2). Kohus määrab

§ 75

lg 3 alusel elektroonilise valve tähtajaks 4 kuud, mis on vajalik selleks, et minimaliseerida temast lähtuvaid võimalikke riske ja kinnistada tema õiguskuulekust. Vastavalt

§ 751

lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. oktoobri 2020 määruse ja vabastab Y.I vangistusest ennetähtaegselt. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Erkki Hirsnik 6