Obsah (5)

§ 218§ 203§ 121§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3153 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju R

) § 203 lg 1 mõttes ja tema tegu on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.09.
2. a otsusega (tl 5-6) väärteoasjas nr 2780,24,011839 karistati F.M-i

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga75 trahviühiku ulatuses, s.o summas300 eurot.

1. 30.09.
2. a esitas F.M kaitsja jurist S. D. nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule. Kaebuse kohaselt pole F.M J.-A. J. auto esiklaasi lõhkunud ja kahjustanud. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt oli J.-A. J. auto esiklaas juba eelnevalt katki ja ta esitas kohtuvälisele menetlejale vastavad fotod ja videod. Kaebuses leitakse, et F.M käitumises puudub väärteokoosseis. Kohtuväline menetleja on tõendeid uurinud ebapiisava tähelepanuga ja ühekülgselt. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebaja menetluskulud palutakse jätta PPA kanda.
3. 24.10.
4. a määrusega võeti kaebus menetlusse ning kohus määras arutada kaebust avalikul kohtuistungil Tartu Maakohtus 25.
6. a algusega kell 10.
8. Kohtuistungil jäi F.M esitatud kaebuse juurde.
9. Kaitsja palus kohtuistungil kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetluskulud jätta Politsei-ja Piirivalveameti kanda.
10. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused
11. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
12. 27.07.
13. a esitas J.-A. J. süüteoteate (tl 10) selle kohta, et samal kuupäeval kui ta oli kodust sõitmas tagasi linna (Tartusse) tuli meesterahvas, kellega tal oli varasemalt 22.06.
14. a kokkupuude politsei sekkumisega, tema auto juurde, hakkas vene keeles sõimlema, vehkima ning lõi kiviga 2 korda esiklaasi. J.-A. J. on süüteoteates märkinud esialgseks kahju suuruseks 350 eurot. Süüteoteates on märgitud, et sellega on seotud fail XXX. J.-A. J. on süüteoteates kinnitanud, et avalduses esitatud andmed on õiged. Süüteoteatele lisatud fail on foto (tl 11) auto esiklaasist, kus on näha esiklaasi alumises ääres 2/5 pikemat horisontaalset mõra ja klaasi keskel kahte n.ö „ämblikmõra“. Süüteoteade on digitaalselt allkirjastatud selle esitaja poolt 27.07.
15. a kell 21:32:
16. Süüteoteade kajastab ka seda, et J.-A. J. sõitis sündmuskohalt minema enda turvalisuse pärast, läks Veibri tee algusesse ja kutsus politsei.
17. Kohtule on esitatud Häirekeskuse kõnesalvestis, mida kohtusaalis uuriti ning milles J.-A. J. poolt avaldatu on kooskõlas süüteoteates kajastatuga.
18. Tunnistaja J.-A. J. kohtus antud ütluste kohaselt viis ta 27.07.
19. a autoga oma XXX koju (Tartu maakond XXX) ja hakkas koos XXX G. R. linna poole liikuma. Autole lähenes tõukerattaga F.M , kes tuli juhipoolse akna juurde. Tunnistaja avaldas, et kuulis temale tundmatus keeles sõimu, karjumist. Kui tunnistaja hakkas ära sõitma, lõi F.M vastu juhipoolset ust, mille peale J.-A. J. pidurdas. Seejärel lõi F.M vastu auto esiklaasi kaks lööki kiviga. Tunnistaja kinnitas, et tema auto esiklaasil oli juba eelnevalt kaks väikest mõra, kuid S. Rudtsenko löökide tagajärjel laienesid need suurteks mõradeks. J.-A. J. ütluste kohaselt sõitis ta seejärel külast välja ja helistas politseisse.
20. J.-A. J. rääkis kohtus sellest, et tal oli F.M-iga kokkupuude ka 22.06.
21. a. seoses väidetava kiiruse ületamisega tema poolt, neil tekkis konflikt ja toimus kaklus. Sündmuskohale kutsuti ka politsei.
22. 22.06.
23. a sündmust kajastab teenistusleht (tl 15), kus on kokkuvõte sündmusest ja selles osalenud isikute nimed, m.h F.M ja J.-A, J. nimed.
24. Tunnistaja J.-A. J. selgitas kohtus peale tutvumist äratundmiseks esitamise protokolli lisa, s.o fototabeliga (tl 18-21), et ühel korral politseis ütlusi andmas käies näidati talle fototabelit, kus ta tundis ära fotol nr 3 F.M kui isiku, kes lõhkus tema auto esiklaasi. Tunnistaja tundis F.M ära välimuse põhjal, kuna on teda palju näinud.
25. Tunnistaja G. R. avaldas kohtus, et kui nad koos J. hakkasid J. poolt Tartusse liikuma ja kui olid paar maja edasi jõudnud, siis tuli keegi auto tagant elektritõukerattaga auto ette. Hakkas midagi võõrkeeles ajama. J. palus rääkida eesti keeles. Tunnistaja sõnul tahtsid nad edasi hakata liikuma, kuid isik pani kiviga või rusikaga vastu juhi esiust ja vastu esiklaasi. Vastu esiklaasi lõi kaks „ämblikut“ sisse, üks oli katuse pool ja teine kohe all. Tunnistaja sõnade kohaselt sõitsid nad seejärel eemale ja kutsusid politsei. Tunnistaja ei mäletanud, et esiklaasil oleks enne intsidenti mingeid vigastusi olnud. Politseiga koos tulid tagasi XXX ja siis politsei vaatas, kas ta on kodus.
26. F.M ütluste kohaselt pole tema J.-A. J. autot puutunud ja esiklaasi lõhkunud. 27.07.
27. a kella 20.00 paiku oli XXX juures. Kohtus selgitas F.M , et politseis ütlusi andes ta täpselt ei teadnud, kus ta 27.07.
28. a viibis. S. Rudšenko sõnul oli J.-A. J. sõiduauto esiklaas juba enne
29. a jaanipäeva katki ja nimetatud asjaolu on nähtav tema poolt politseile saadetud fotolt ja videolt, mille on teinud XXX. Klaas oli katki keset klaasi ja terve klaasi ulatuses. Peale video vaatamist avaldas kaebuse esitaja, et seda, et klaas on katki on näha seal all, kus on kojamehed. Avaldas ka seda, et videos ei ole näha, aga kui ta sõitis, on seda näha. Mõra võib tekkida hiljem. Kui on mõra, siis aja möödudes läheb see suuremaks. Seda, et esiklaas oli katki, nägid ka F.M naabrid.
30. Kohus on seisukohal, et F.M ütlused on vastuolulised. Pole eluliselt usutav, et kuu pärast käesoleva väärteoasja aineks olevat konfliktsituatsiooni, ei mäleta menetlusalune 3/5 isik seda, kas ta oli sündmuskohal või mitte. Kohtuistungil avaldas F.M, et ta oli küll sündmuskohal, kuid autot ei puutunud. Seega ei rääkinud ta politseis 27.08.
31. a tõtt. Samuti on tema kohtus antud ütlused vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega.
32. Tunnistajate J.- A. J. ja G. R. ütlused on nii omavahel kooskõlas kui ka kooskõlas muude väärteoasjas uuritud tõenditega (süüteoteade koos lisatud fotoga, Häirekeskuse salvestis, äratundmiseks esitamise protokoll). Vastuolu, mis puudutab J.-A. J. autoklaasi, s.t kas klaas oli juba eelnevalt mõradega või mitte, tuleneb ilmselt sellest, et auto omanik teab oma auto vigastusi täpsemalt kui kõrvalised isikud, kes pidevalt autoga ei sõida. Arvestades asjaoluga, et J.-A. J. tunnistab varasemaid väikeseid mõrasid autoklaasis, on kaitsja poolt viidatud tunnistajate ütlustes olev vastuolu klaasis mõrade olemasolu või nende puudumise kohta sellist laadi, mis ei muuda tunnistaja G. R. ütlusi mitteusaldusväärseteks.
33. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlused, mis on kooskõlas süüteoteates ja häirekeskusele tehtud kõnes avaldatuga ning J.-A. J. auto klaasist vahetult peale väärteosündmust tehtud foto ning äratundmiseks esitamise protokoll tõendavad asjaolu, et F.M lõi Tartu maakonnas Luunja vallas XXX juures kahel korral kiviga vastu J.-A. J. kuuluva mootorsõiduki (registreerimisnumbriga XXX) esiklaasi. Asjaolu, et esiklaas polnud varem sellisel määral rikutud, tõendab ka menetlusaluse isikupoolt edastatud videosalvestis. Kui vaadata menetlusaluse isiku poolt edastatud videosalvestist, siis kahte suurt mõrade kogumikku ehk kahte „ämblikku“ ei ole näha, kuigi menetlusalune isik esitatud vastulauses on öelnud, et klaas oli katki ja seda tõestavad ka videod ja fotod. Seega ei olnud esiklaas enne käesolevat intsidenti sellises ulatuses katki nagu ta on peale käesolevat juhtumit. Esiklaasi varasemad mõrad ei takistanud sõitmist, kuid F.M poolt tekitatud mõrad rikkusid klaasi sedavõrd, et sellise esiklaasiga autoga enam sõita ei saanud. 21.

§ 203

lg 1 näeb ettevastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 121p 1 kohaselt on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot.

22.

§ 218

lg 1 näeb ette varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu, v.a sättes toodud erandid. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel

§ -des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. 23. J.-A. J. on esmalt süüteoteates märkinud esiklaasi maksumuseks 350 eurot, kuid hiljem avaldanud, et kahju tekitati talle summas 248 eurot. Seega ei ületa tekitatud kahju

§ 218lg-s 4 viidatud olulise kahju piiri.

24. Seega leiab kohus, et F.M teo objektiivne koosseis

§ 218

lg 1 järgi (viitega

§ 203

lg-le 1) on täidetud ning olemasolev tõendikogum on piisav, et väärteo toime pannud isik tuvastada. 25. Kohus leiab, et F.M on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, kui lõi kiviga vastu klaasist auto esiklaasi. F.M pidi vähemalt möönma, et võib põhjustada oma tegevusega varalise kahju. 4/5 26. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut F.M-i tuleb toimepandu eest karistada. 27.

§ 218

lg 1 sätestatu kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 28. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati F.M-i

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Kohus peab käesolevas väärteoasjas lahendama küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud. 29.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 30. F.M süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et isik teo toimepanemist ei tunnista. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et F.M süü suurus on keskmisest väiksem. Ühtegi kehtivat karistust F.M-il ei ole. Eeltoodust tulenevalt on põhkendatud kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, mis on oluliselt väiksem kui

§ 218lg 1 sanktsiooni keskmine määr (keskmine 150 trahviühikut).

1. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p-le 1 jätab kohus F.M kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 18.09.
2. a otsuse muutmata.
3. Kuna kohus ei rahulda F.M kaebust, siis puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt. Seega jääb kaitsja poolt esitatud menetluskulu AS Dimedium kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5/5