1-18-761/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. jaanuar 2019 (kirjalik menetlus) Kohtuasja number 1-18-761 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi T.P (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.P kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta T.P kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. T.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati T.P-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu
9. mai
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4207 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 11 kuud 19 päeva vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 19 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
11. märtsil 2018 ja lõpeb
12. juulil
14. Tartu Maakohtu
15. detsembri
16. a määrusega jäeti T.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 T.P on kriminaalkorras korduvalt karistatud, vanglas kannab süüdimõistetu karistust juba kolmeteistkümnendat korda. Varasemalt on teda karistatud valdavalt varguste eest. Ka käesolevat karistust kannab T.P varguste eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuriteod on toime pandud varasema, s.o Tartu Maakohtu
17. mai
18. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4207 määratud katseajal. Ka kuritegu, mille eest T.P viimatinimetatud kohtuotsusega karistati, oli pandud toime varasema, s.o Tartu Maakohtu
19. novembri
20. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9202 määratud katseajal. Seega kannab süüdimõistetu karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvusprobleemid. 2.2 Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav käitunud korrektselt. Kuriteoriskide maandamiseks on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ja „Eluviisitreening“, osalenud tööhõives ning alustanud õppimist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
21. klassis. Tagasiside tema tegevusele on üldiselt positiivne. Väidetavalt soovib ta vabaduses saada täiendavalt abi alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Vabanemise korral asuks T.P elama ema juurde. Töökoha garanteerib talle X. UÜ. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu töötanud erinevatel elualadel, kuid töösuhted on olnud lühikese kestvusega. Stabiilse sissetuleku saamine on kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades oluline. Kinnipeetaval on säilinud head suhted emaga, kes on valmis teda majanduslikult abistama. Kokkuvõttes ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused siiski oluliselt varasematest. 2.3 Süüdimõistetu varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on alust arvata, et T.P võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. T.P-le on korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ning tegeleda sõltuvusprobleemiga. Vaatamata sellele on ta jätkanud alkoholi tarvitamist ning kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu tegude eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt kolmandat korda sama karistuse ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki T.P puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega.
22. T.P kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja T.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist 3.1 Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohtadega. Kantava karistuse mõistmisel on kohus juba arvesse võtnud, et T.P kuritarvitas alkoholi ja pani toime kuritegusid. Karistuse mõistmisel polnud veel teada, kuidas käitub isik vanglas. Kohus on märkinud, et karistuse kandmise ajal on kinnipeetav käitunud korrektselt. Sellisel juhul ei ole põhjendatud, et süüdimõistetu peab karistuse lõpuni kandma. 3.2 Kaitsja juhib tähelepanu vangla iseloomustuses toodud positiivsetele asjaoludele. Eluaseme osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Vastavalt iseloomustusele on T.P-l võimalik elama minna ema juurde Jõgeva linna. Majandusliku toimetuleku osas risk tegelikult puudub, sest vastupidine järeldus pole arvestanud garanteeritud töökohta X. UÜ-s. Vanglas on isik töötanud. Püsiva töötasu saamisel on võimalik nõuded hüvitada. Isikul on töökogemus erinevatel elualadel, nii et tal puudub vajadus ema abile. Suhete osas on isik kinnitanud, et ei soovi edaspidi suhelda karistatud isikutega ja kavatseb kontrollnõudeid täita. Alkoholi osas on ohtlikkus ja risk tegelikult maandatud, sest isik on läbinud edukalt sotsiaalprogrammid ja kavatseb minna ravile, mis on ka katseaja kohustuseks. Vangla iseloomustuses on märgitud, et narkootikumide osas risk ja ohtlikkus puuduvad. Eelnevate andmete põhjal on T.P väheohtlik. 2