KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-1206 Haldusasi H.J kaebus Tallinna Vanglalt kahjuhüvitise nõudes

§ 119lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on H.J kaebus Tallinna Vanglalt 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mis on tekitatud kaebaja inimväärikuse alandamisega kaebaja naaberkambris kinnipeetava poolt 27.02.2024–28.02.2024 vahelisel ööl müra tekitamise võimaldamisega ja kaebaja peal 26.02.2024 füüsilise jõu kasutamisega.
2. H.J esitas 21.03.2025 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles märkis, et Viru Vangla paneb teda kartserisse kohtuasjade eest ning soovis, et kohus seda takistaks.
3. Tallinna Halduskohus jättis 24.03.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kaebajal tuli selgitada, kuidas esialgse õiguskaitse taotlus, millega kaebaja soovib takistada Viru Vangla poolt kartserikaristuse kohaldamist, seondub praeguse haldusasjaga, milles kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla vastu. Ühtlasi tuli kaebajal tasuda taotluselt riigilõiv 20 eurot. 3-24-1206
4. H.J selgitas 25.03.2025 vastuses, et Viru Vangla määras talle kartserikaristuse ( kolm ööpäeva) selle eest, et kaebaja solvas oma kohtutekstis juriste ning kasutas sõimavaid väljendeid meediku ja valvurite suhtes. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
5. Tallinna Halduskohus jättis 26.03.2025 määrusega menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse abinõud peavad olema seotud põhivaidluse esemeks oleva haldusakti või toiminguga. Põhivaidluse ese on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue Tallinna Vangla vastu seoses kaebaja naaberkambrist tuleneva müraga ning kaebaja peal füüsilise jõu kasutamisega. Kaebaja soovib 21.03.2025 esialgse õiguskaitse taotlusega aga takistada Viru Vangla poolt kaebajale määratud kartserikaristuse kohaldamist. Seega taotleb kaebaja sellise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, mis ei ole seotud praeguse haldusasja põhivaidluse esemega. Nii on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus eduväljavaadeteta ning menetlusabi taotluse rahuldamine taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks on põhjendamatu. Samal põhjuselt tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kohus selgitas kaebajale 24.03.2025 määruses, et juhul, kui kõnealune esialgse õiguskaitse taotlus on ekslikult esitatud haldusasja nr 3-24-1206 juurde, tuleb kaebajal kohut sellest teavitada või kui kaebaja soovib vaidlustada mõnda uut vangla haldusakti või toimingut, tuleb kaebajal esitada uus kaebus vangla tegevuse vaidlustamiseks, mille kohus saab registreerida uue haldusasjana. Kaebaja ei ole vastavatele kohtu suunistele reageerinud ning on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse haldusasja nr 3-24-1206 juurde olenemata sellest, et taotletav abinõu ei seondu kuidagi haldusasja põhivaidluse esemega. Kaebaja riigi õigusabi taotlus on korduv ega sisalda varasemaga võrreldes uusi asjaolusid. Kuivõrd kartserikaristuse vaidlustamine ei kuulu praeguse haldusasja vaidluse eseme hulka, ei esine uusi asjaolusid, mis annaks kohtule aluse riigi õigusabi andmist uuesti sisuliselt otsustada. Seetõttu jääb kaebaja taotlus läbi vaatamata (

§ 55lg 3).

Kui kaebaja soovib riigi õigusabi taotleda kartserikaristuse kohaldamise vaidlustamiseks, saab ta vastava taotluse esitada koos uue kaebusega. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt oleks kaebajale menetlusabi andmine

§ 112lg 1 punktis 1 sätestatud valemit arvestades lubatav.

Ent võimetus rahalises mõttes riigilõivu tasuda ei ole ainus kriteerium, mida kohus riigilõivust vabastades peab arvestama. Lisaks võimetusele riigilõivu tasuda peab kohus arvestama ka seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas ning milline on asja tähendus menetlusabi taotlejale.

§ 111

lg 3 keelab menetlusabi andmise isikule, kui menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega näeb seadus ette, et kohus ei vaata täiemahulises kohtumenetluses riigilõivuvabalt läbi eduväljavaadeteta kaebust. 6. H.J esitas 26.03.2025 teistmisavalduse 26.03.2025 Tallinna Halduskohtu määrusele, Riigikohus jättis 09.04.2025 määrusega teistmisavalduse menetlusse võtmata. 7. H.J palus 27.03.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. 2

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata (

§ 235lg 1 ja § 119 lg 1).

Menetlusabi andmine (sh riigilõivu tasumiseks – 324-1206

§ 110

lg 1 p 1) ei ole

§ 111

lg-te 1–3 järgi põhjendatud mh olukorras, kus puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et esialgse õiguskaitse taotlusel ei ole eduväljavaateid, sest kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, mis väljub praeguse põhiasja raamest. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. Samal põhjusel jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse abinõu peab lähtuma põhivaidlusest ning esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kuna kaebaja ei ole 25.03.2025 menetlusdokumendis esitanud varasemaga võrreldes uusi asjaolusid (kartserikaristuse vaidlustamine ei kuulu praeguse haldusasja vaidluse eseme hulka), siis märkis halduskohus õigesti, et kaebaja riigi õigusabi taotlus oli korduv

§ 55lg 3 mõttes.

Seega võis halduskohus jätta kaebaja korduva taotluse läbi vaatamata.

1. H.J esitas 19.04.2025 Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määruse peale uuesti määruskaebuse. Kaebajal puudub võimalus riigilõivu tasumiseks, sest puudub töö ja sissetulek. Samal põhjusel tuleb kaebajale anda riigi õigusabi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et samas küsimuses korduva määruskaebuse esitamine ei ole lubatav. 11.

§ 179

lg 3 esimene lause sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.03.2025 määruse peale on Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2025 jõustunud määrusega läbi vaadatud ning selle jõustumisega on ka halduskohtu 26.03.2025 määrus jõustunud. Jõustunud määrus tähendab, et menetlusküsimus on lõplikult lahendatud ja seda saab kahtluse alla seada üksnes teistmismenetluses (

§ 178lg 3, § 177 lg 1, § 240 lg 1), mitte korduva määruskaebuse esitamisega.

Seejuures pole oluline, kas kaebaja esitab määruskaebuse põhjendamiseks uusi väiteid, sest määruskaebuse selle eduväljavaadete puudumise motiivil tagastamise otsustamisel ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega, vaid kontrollib kaebaja võimalusi oma õigusi kaitsta kõikidest aspektidest. Kui kaebajal on menetlusabi saamise põhistamiseks tuua uusi, muutunud asjaolusid, saab ta esitada halduskohtule uue menetlusabi taotluse (

§ 55lg 3).

12. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi initsiaalidega. 3