KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-13253 Tsiviilasi A.N.-i hagi R.N.-i v

) § 101 alusel arvutatud summas alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus hagiavaldusele

1. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja selgitas, et hageja elab pool aega tema juures ning tema ostab kogu elektroonika, maksab interneti ja telefoni eest. Samuti on tema kanda vabaaja- ja spordivahendid. Kohtu eelmenetlus
2. Kohus korraldas
3. oktoobril 2025 eelistungi, kus arutas menetlusosalistega elulisi asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Hageja seaduslik esindaja ja kostja selgitasid kohtule enda sissetulekute suurust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus rahuldab A.N.-i hagi elatise saamiseks täies ulatuses.
5. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja kostja laps. Vaidlus puudub selles, et hageja elab kostjast lahus. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel.

1. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Hageja on esile toonud, et pärast kooselu lõppemist on lapse eest hoolitsenud ainuisikuliselt hageja ema, kostja ei ole lapse ülalpidamist rahaliselt ega muul 2 2-25-13253 viisil toetanud. Kostja veedab lapsega koos aega regulaarselt nädalavahetustel kostja üüripinnal tavapäraselt laupäeva hommikust kuni pühapäeva lõunani.
2. Kostja vastuväidete järgi peab ta hagejat vahetult ülal, sest hageja viibib pool aega tema juures. Eelistungil selgus, et hageja koos oma seadusliku esindajaga on vahetamas elukohta ja kolimas Tallinnasse, mistõttu ei saa hageja ja kostja suhtlus edaspidi toimuda sellises mahus nagu seni. Kohus saatis pooled suhtluskorras kokkulepet sõlmima, et seejärel kindlaks teha kostja, kas on alust vähendada elatist

§ 101lg 6 alusel.

Hageja esitas

1. oktoobril 2025 kohtule teate selle kohta, et lapsevanemad suhtluskorras kokkulepet ei saavutanud. Kostja on vastanud hageja seadusliku esindaja ettepanekule järgmiselt: „/…/ loobun igasugustest graafikutest lapsega kohtumistel. Suhtlen ja kohtun lapsega kui mul on aega ja Tallinnasse lähen“ (dtl 59). Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel hageja ja kostja koosveedetud ajaga.
2. Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12, p 16). Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. 8. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid miinimummääras elatise nõudele. Ta on kohtule selgitanud, et tal puudub sissetulek ning teda aitavad sõbrad. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praegusel juhul ei ole kostja töövõimetu ning tal on võimalik teenida sissetulek, mis katab nii tema enda kui tema alaealise lapse vajadused. 9. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatise, mis vastab

§ 101lg-s 1 nimetatud suurusele.

Kohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel võtnud aluseks elatiskalkulaatori, mis on leitav: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (

§ 101lg 3).

Seega muutub elatis iga aastal

1. aprillil. Edaspidi tuleb kostjal endal elatiskalkulaatori abil välja selgitada elatise suurus alates
2. aprillist.
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3