KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janno Voog Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-4239 Haldusasi I.Q taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus edastatakse riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (

§ 15lg 5).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 11.11.2025 I.Q (taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 06.11.2025 ettekirjutust nr
2. Ettekirjutusega tehti taotlejale koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati 5-aastast Schengeni sissesõidukeeldu. Kohtule esitatud taotluse kohaselt ei valda taotleja eesti keelt (taotlus on täidetud nõustaja abil) ning tal puudub piisav raha õigusabi eest tasumiseks. Isik soovib ettekirjutuse vaidlustamisega saavutada oma õiguste kaitse. Taotleja viibib kinnipidamiskeskuses.
3. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 66 lg 1 kohaselt on välismaalasel õigus piisava raha puudumisel saada riigilt õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu otsuse vaidlustamiseks. Eelviidatud säte ei anna välismaalasele absoluutset õigust saada riigi õigusabi, vaid riigi õigusabi andmine tuleb otsustada riigi õigusabi seaduses (

) sätestatud tingimuste alusel. Seega lisaks raha puudumisele tuleb riigi õigusabi andmisel arvestada ka selle andmist välistavaid asjaolusid, mis on toodud

§-s

2. Arvestades asja staadiumit, ei ole kohus tõsikindlalt veendunud, et mõni

§-s 7 sätestatud alustest esineb ning riigi õigusabi andmine on kahtlusteta välistatud. 3.1.

§ 7

lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlejal puuduvad sidemed Eestiga (v.a väidetavalt siin elavad tuttavad), ta ei oska eesti keelt ega orienteeru Eesti õigusruumis. Taotleja viibib kinnipidamiskeskuses, kus tema võimalused õigusnõu saamiseks on piiratud. Kuigi PPA ametnikud tagavad kohtule kinnipeetavate isikute tahteavalduste edastamise, ei saa neilt eeldada põhjalikuma õigusnõu andmist. Samuti on välismaalasel raskendatud tõlgi ja advokaadi otsimise võimalused. Seega ei pruugi taotleja olla nii tema kinnipidamise kui ka keelebarjääri tõttu võimeline oma õigusi ise tõhusalt kaitsma või õiguste kaitsmist korraldama. 3.2.

§ 7

lg 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene. Kohtule ei ole praegu teada kaebaja argumendid PPA 06.11.2025 ettekirjutuse vaidlustamisel. PPA ettekirjutuses esitatud põhjendusi arvestades ei saa võimalikku kaebust kohtu esialgsel hinnangul küll väga perspektiivikaks pidada, kuid sellele vaatamata tuleb jaatada taotleja õigust kasutada õiguskaitsevahendeid lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks (sh VSS § 6 6 lg-st 1 tulenevalt saada selleks vajadusel riigi õigusabi). 4. Arvestades eeltoodut tuleb riigi õigusabi taotlus rahuldada ning anda taotlejale riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 p-d 5 ja 8).

1. Kohtumäärus edastatakse Eesti Advokatuurile. Kuivõrd kohus rahuldas taotluse ning esindajal on kohustus esindatavaga viivitamata kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale
2. Taotleja sai lahkumisettekirjutuse kätte 06.11.2025 ning sellest arvates hakkas kulgema ka 10-päevane kaebetähtaeg (vrd VSS § 13 lg 3).
3. Riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks. Seega tuleb koos kaebusega esitada vajadusel ka nõuetekohane menetlusabi taotlus. Kuivõrd taotleja isikukonto väljavõtte kohaselt on tal raha 83,38 eurot, siis ei saa menetlusabi taotlust väga perspektiivikaks pidada ning koos kaebuse esitamisega tuleks tal tasuda ka riigilõiv.
4. Kui esindajal pole lühikese kaebetähtaja tõttu võimalik esitada kohe põhjalikku kaebuse teksti, tuleb kaebuse esialgses versioonis esitada üksnes peamised PPA ettekirjutuse vaidlustamise põhjused ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused. Sel viisil ei teki vajadust kaebuse käiguta jätmiseks ning kohus saab kaebuse menetlusse võtta ja teha ka esmased menetlustoimingud. 2