← Eesti

3-25-4299/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4299 Määruse kuupäev 18. november 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi B.A Zirbi (B.A) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-25-1473 RESOLUTSIOON Jätta B.A Zirbi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. B.A esitas 15. novembril 2025 Riigikohtule riigi õigusabi taotluse, milles teatab, et soovib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ja viitab haldusasjale nr 3-25-1473. Taotluse kohaselt oli võetud taotlejal eestkoste ajal laen, mille ta pidi tagasi maksma eestkostja korraldusel. Selle oleks saanud tühiseks tunnistada ja mitte tagasi maksta. Seetõttu tekitati taotlejale kahju. Ta on rääkinud mitme juristiga ning jõudnud järeldusele, et tal on õigus. Riigikohus edastas taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule. 2. Kohus mõistab, et taotleja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-25-1473 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-25-1473 esitas taotleja Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse vastu talle eestkoste ajal tekitatud kahju eest hüvitise 6022 euro väljamõistmiseks ja Võru Linnavalitsuse kriminaalkorras karistamiseks. Tartu Halduskohus tagastas 4. juuli 2025. a määrusega asjas nr 3-25-1473 R. Zirbi kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 7. juuli 2025. a määrusega R. Zirbi määruskaebuse samas asjas. Tartu Halduskohtu 4. juuli 2025. a määrus jõustus Riigikohtu 11. augusti 2025. a määrusega, millega ei võetud menetlusse R. Zirbi määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu 7. juuli 2025. a määruse peale. 3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lõike 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK artikli 35 kohaselt vastuvõetav. 3-25-4299 4. EIÕK artikkel 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK artikli 35 lõike 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK artikli 35 lõike 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

  1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
  2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 5. Taotleja on haldusasjas nr 3-25-1473 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid (määruse punkt 2). Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine kaebuse esitamiseks EIK-ile ei ole põhjendatud. 6. B.A märkis riigi õigusabi taotluses, et nii siin korrumpeerunud riigis asjad ei käi. Taotleja ei ole toonud taotluses ühtegi muud põhjendust, milles seisneb tema õiguste rikkumine kohtute poolt. Kohus ei pea asjaoludest tulenevalt siiski vajalikuks taotluse käiguta jätmist, kuna R. Zirbi kaebus EIK-ile seoses haldusasjaga nr 3-25-1473 oleks selgelt põhjendamatu. Haldusasjas nr 3-25-1473 selgitas Tartu Halduskohus R. Zirbile, et Võru Linnavalitsuse kui eestkostja kohustusi ning väidetavaid rikkumisi reguleerivad tsiviilõiguse normid, mitte avaliku õiguse normid. R. Zirbi esitatud kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust suhtest võrsuva vaidlusega, kuna Võru Linnavalitsus tegutses eestkoste teostamisel eraõiguslikus suhtes, s.o R. Zirbi seadusliku esindajana perekonnaseaduse §-de 205–207 kohaselt. R. Zirbil on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel õigus pöörduda kaebuse asjaoludel kahju hüvitamiseks hagiga Tartu Maakohtusse. Halduskohus selgitas veel R. Zirbile, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike karistamine. Kui Võru linn on toime pannud kuriteo, saab B.A sellest teavitada prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustiku § 195). Seega leidis halduskohus, et haldusasjas nr 3-25-1473 esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkt 1 alusel läbivaatamatult. Sellise seisukohaga nõustus ka Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus haldusasjas nr 3-25-1473. Tõenäosus, et EIK tuvastaks taotleja EIÕK-s sätestatud õiguste rikkumise, on vähene. Taotleja ei ole esile toonud konkreetset kohut, kohtulahendit ega kohtumenetluse toimingut, mida saaks EIÕK rikkumisega seostada. Taotleja võimalikud väited õiglase menetluse rikkumise osas oleksid selgelt põhjendamatud. EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid tema kaebuste lahendamisel, ei tähenda automaatselt õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, punktid 1112). Taotleja kaebus oleks eeltoodu tõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK artikli 35 lõike 3 punktile a. 7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus R. Zirbi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lõike 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.