Obsah (9)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-133719 Tsiviilasi PLACET GROUP vä

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas
2. septembril 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.N-ilt (kostja) 2472,84 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
3. jaanuari 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks, kohtualluvuse põhjendamiseks, kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite andmete märkimiseks.
4. Hageja esitas
5. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse. Hageja täiendas hagiavaldust
6. veebruaril
7. Pooled sõlmisid
8. novembril 2023 krediidikonto lepingu nr XXX , mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1600 eurot.
9. detsembril 2023 sõlmiti krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2000 euroni. Hageja palub kostjalt välja mõista krediidikonto lepingust nr XXX tulenev võlgnevuse põhiosa 2000 eurot, intressid 448,14 eurot,
10. jaanuariks 2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 277,20 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ning viivised alates
11. jaanuarist 2025 põhinõude 2000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks postkasti jätmisega
2. juulil
3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
2. novembril 2023 krediidikonto lepingu nr XXX , mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1600 eurot.
3. detsembril 2023 sõlmisid 2 pooled krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2000 euroni.
4. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
5. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
6. Lepingu nr XXX sõlmimise ajal
7. novembril 2023 ja lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal
8. detsembril 2023 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad 48,37% ja 48,38% on väiksemad, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 50,16%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
9. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
10. Krediidiandja kontrollis krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel
11. novembril 2023 kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (finantskohustused) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel, kehtivate maksehäirete puudumist, tegi päringu Rahvastikuregistrisse ja Ametlikesse Teadaannetesse. Krediidiandja tuvastas, et kostja sissetulek oli 600,14 eurot, finantskohustused puudusid, taotletud krediidikonto XXX osamakse oli 85,33 eurot, lisaks arvestati kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud 340 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 174,81 eurot. Krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe sõlmimisel
12. detsembril 2023 kontrolliti kostja sissetulekuid ja regulaarseid kohustusi. Tugineti
13. novembril 2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidesse teostatud päringutele. Kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad maksehäired. Teostati päring Rahvastikuregistrisse ja tuvastati, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati
14. detsembril 2023 päring Ametlikesse Teadaannetesse, mille tulemusena tuvastati, et kostja kohta puuduvad teadaanded. Lisaks konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 600,14 eurot, finantskohustustele 0 eurot, krediidikonto XXX osamaksele 106,67 eurot arvestati kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud 340 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 153,47 eurot. Eelnevat arvestades ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
15. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
16. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

16.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. 3 Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Hagiavaldusele ei ole lisatud menetluskulude nimekirja ega õigusabikulusid tõendavaid dokumente. Hagiavaldusest ja hagile lisatud volikirjast ei nähtu, et hageja kasutab õigusabiteenust. Olemasolevad andmed viitavad sellele, et hageja esindaja on hageja töötaja. Menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (

§ 175lg 2).

Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele selgitanud, milles seisnevad tema õigusabikulud ega ole neid tõendanud. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõivu) 385 eurot. 17.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4