KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-03-575 O.K hagi S.R vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasi 3500 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.01.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.K ja S.R apellatsioonkaebused Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O.K (IK XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Kostja S.R (IK XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Harju Maakohtu 21.01.2013 otsus osas, millega maakohus tuvastas S.R ja W. C vahel 03.06.2010 sõlmitud NNN kinnistu kinkelepingu tühisuse ja jättis kinnistu poolte kaasomandisse, jättis ühisvarast S.R omandisse korteriomandi VVV Tallinnas ning O.K kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus. 2. Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.1. Jätta O.K ainuomandisse korteriomand XXX Tallinnas (registriosa number XXXXXX), väärtusega 39 375 eurot; korteriomand VVV Tallinnas (registriosa number VVVVVVV), väärtusega 32 300 eurot; korteriomand SSS Märjamaa vallas (registriosa number SSSSSSS), väärtusega 5550 eurot; OOO talu XXXs Märjamaa vallas (registriosa number OOOOOO), väärtusega 8180 eurot; hageja pangakontodel olnud raha 2,87 eurot; mootorsõiduki haagis MAZ 8114 registreerimismärgiga 615 BP, väärtusega 180 eurot; vallasvara - puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon; õmblusmasin Brother; õmblusmasin Overlok; sahtlitega nurgadiivan; elektripliit; koridori laud ja tool; kirjutuslaud (nelja sahtliga); lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga; diivanilaud; söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks tugitooli; külmkapp – kokku väärtusega 460,16 eurot; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus 3946,71 eurot ja mõista hagejalt kostja kasuks rahaline hüvitis omandi kaotuse eest summas 41 050,66 eurot. 2.2. Kohustada S.R-i andma nõusolek (KRS § 34¹ tähenduses) kinnistute (kinnistusraamatu registriosade nr VVVVVVV, nr SSSSSSS ja nr OOOOOO) teise jao omanikukannete, mille kohaselt on S.R korteriomandi VVV Tallinnas, korteriomandi SSS Märjamaa vallas ja kinnisasja OOO talu XXXs Märjamaa vallas omanik, kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse O.K (isikukood XXX). 2.3. Jätta S.R ainuomandisse kinnisasi JJJ Märjamaa vallas, väärtusega 18 900 eurot; kinnisasja NNN, KKK külas Märjamaa vallas rahaline väärtus 63 400 eurot; osaühingu Y osa väärtusega 1803 eurot; kostja pangakontodel olnud raha 36,52 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest summas 42 069,76 eurot. 2.4. Tasaarvestada poolte vastastikused rahalised kohustused omandi kaotuse eest, mille tulemusena mõista O.K kasuks välja rahaline hüvitis 1019,10 (üks tuhat üheksateist) eurot ja 10 senti. 2.5. Mõista S.R-ilt menetluskuluna välja ekspertiisitasu 1265,45 eurot O.K kasuks. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. O.K apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4. S.R apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 5. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline 2 menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik 1. O.K esitas 10.10.2003 hagi Tallinna Linnakohtusse S.R vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 15.09.2006 osaotsusega lahutas Harju Maakohus poolte abielu. 16.06.2009 vaheotsusega määras maakohus kindlaks poolte ühisvara koosseisu. 16.02.2010 otsusega Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ja luges poolte ühisvaraks ka NNN kinnistu KKK külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas. 31.05.2010 Riigikohtu määrusega ringkonnakohtu otsus jõustus. 2. Hageja palus jätta ühisvarast enda omandisse järgmise vara: XXX Tallinnas korteriomandi väärtusega 37 500 eurot; VVV Tallinnas korteriomandi väärtusega 32 300 eurot ja tuvastada kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks omanikukande muutmiseks; kinnisasja XXXs Märjamaa vallas, väärtusega 5550 eurot ja tuvastada kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks omanikukande muutmiseks; kinnisasja JJJ LLLkülas väärtusega 18 900 eurot ja tuvastada kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks omanikukande muutmiseks; kinnisasja OOO talu SSS külas väärtusega 8180 eurot ja tuvastada kostja tahteavaldus nõusoleku andmiseks omanikukande muutmiseks; OÜ Y osa väärtusega vähemalt 3301 eurot; puidust lastenari; kirjutuslaua ratastega tooli; lastetoa sektsiooni; õmblusmasina Brother; õmblusmasina Overlok; nurgadiivani; elektripliidi; hageja pangakontol oleva raha 2,87 eurot; varalise kohustuse 14.04.1999 sõlmitud laenulepingu nr 99-01847-1 järgi 3946,71 euro (61 752,67 krooni) suuruses. 3. Kostjale palus hageja jätta: NNN kinnisasja KKK külas väärtusega vähemalt 311 850 eurot. Seisukoha puhul, mille järgi seda kinnisasja jagada ei saa, jätta kostjale hüvitisena kinnisasja väärtus vähemalt 311 850 eurot; koridori laua ja tooli; kirjutuslaua; llilleriiuli; kirjutuslaua kahe kapiga; diivanilaua; söögilaua nelja tooliga; diivani kahe tugitooliga; külmkapi; kostja pangakontol oleva raha vähemalt 36,52 eurot (571,49 krooni). 4. NNN kinnisasja väärtuseks tuleb lugeda vähemalt 311 850 eurot, sest kostja poolt takseerkirjelduse esitamata jätmise tõttu ei saanud ekspert asja hinda määrata. Kostja poolt esitatud ekspertarvamus-leht ei asenda takseerkirjeldust. NNN 37,95 ha kinnisasjal on metsamaad 23,85 ha. Võrreldes nimetatud kinnisasja nt JJJ kinnisasjaga, saaks NNN kinnisasjast 16,5 JJJ taolist kinnisasja, arvestades eksperdi poolt märgitut, tuleks iga sellise krundi kohta 242,4 tm metsa. Kui lähtuda eksperdi poolt märgitud hinda, oleks 242,4 tm puidu rahaliseks väljundiks 6060 eurot. NNN kinnisasja väärtus on vähemalt 16,5 JJJ kinnisasja väärtust. 5. Hageja taotles arvata ühisvara hulka hüvitise suurusega vähemalt 178 814,69 eurot seoses OÜ Y osa väärtuse vähenemisega. Hageja taotles kostjale varalise kohustuse panemist 299 686,71 euro suuruses, mis oleks hüvitis hagejale vähemsaadud vara eest. 3 6. Hageja arvates tuleks kõrvale kalduda vara jagamise võrdsuse põhimõttest OÜ Y osa ja NNN kinnisasja puhul, arvestades kostja poolt varale kahju tekitamist ja alaealise lapse meditsiinilist aspekti. Hageja arvates tuleb poolte ühisvara jagada praegu kehtiva perekonnaseaduse järgi. Kostja vastuväited 7. Riigikohtu otsuses 3-2-1-93-12 on selge juhis, et ühisvara tuleb jagada enne 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse alusel. Seda kinnitavad ka 16.02.2010 ringkonnakohtu otsuse viited varasema perekonnaseaduse normidele. 8. Kohtuistungil taotles kostja ühisvara jagamist 04.11.2011 menetlusdokumendis esitatu alusel. Kostja taotles jätta hagejale ühisvarast korteriomand SSS väärtusega 5550 eurot; korteriomandi XXX Tallinnas väärtusega 37 500 eurot; laenukohustus Swedbank AS-ile 3946,71 eurot; kinnisasjast OOO talu 3,3 ha suuruse teepoolse osa väärtusega 4284,76 eurot; vallasasjad, mis asuvad XXX väärtusega 230,08 eurot ja SSS 21-1 väärtusega 230,08 eurot; hageja pangakontodel oleva raha 2,87 eurot; haagise MAZ 814 (615 BP) väärtusega 180 eurot; NNN kinnisasjast 12,8 ha suuruse osa väärtusega 17 572,59 eurot. 9. Endale palus kostja jätta: korteriomandi VVV väärtusega 32 300 eurot ja FIE maksekohustuse 22 887,98 eurot; JJJ kinnisasja väärtusega 18 900 eurot; kinnisasjast OOO talu 3 ha suuruse osa väärtusega 3895,24 eurot; kostja pangakontodel oleva raha 36,52 eurot; OÜ Y osa 1803 euro väärtuses; NNN kinnisasjast 20,8 ha suuruse osa väärtusega 28 555,47 eurot. Esimese astme kohtu otsus 10. 21.01.2013 otsusega jättis Harju Maakohus ühisvarast hageja omandisse: korteriomandi Tallinnas, XXX, väärtusega 37 500 eurot; korteriomandi SSS, Märjamaa vallas, väärtusega 5550 eurot; OOO talu, XXXs Märjamaa vallas, väärtusega 8180 eurot; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tuleneva kohustuse 3946,71 eurot; tema pangakontodel olnud raha 2,87 eurot; mootorsõiduki haagise MAZ 8114 registreerimismärgiga 615 BP, väärtusega 180 eurot; puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tooli; lastetoa sektsiooni; õmblusmasina Brother; õmblusmasina Overlok; sahtlitega nurgadiivani; elektripliidi; koridori laua ja tooli; kirjutuslaua (nelja sahtliga); lilleriiuli; kirjutuslaua kahe kapiga; diivanilaua; söögilaua ja neli tooli; diivani ja kaks tugitooli; külmkapi - kokku vallasasjad väärtusega 460,16 eurot. Kohus kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistute kinnistusraamatu registriosade nr SSSSSSS ja nr OOOOOO teise jao omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse O.K. Kohus jättis ühisvarast S.R omandisse korteriomandi Tallinnas VVV, väärtusega 32 300 eurot; kinnisasja JJJ Märjamaa vallas, väärtusega 18 900 eurot; tema pangakontodel olnud raha 36,52 eurot; osaühingu Y osa väärtusega 1803 eurot. 11. Kohus tuvastas S.R ja W. C vahel 03.06.2010 sõlmitud kinnistu NNN kinkelepingu tühisuse ja jättis kinnisasja poolte kaasomandisse, kusjuures O.K mõttelise osa suurus on 167935/379500 ja S.R mõttelise osa suurus 211565/379500. Kohus mõistis S.R-ilt välja hüvituse enamsaadud vara arvel 2556,60 eurot O.K kasuks. Menetluskulud (riigilõiv ja õigusabi kulud, haagise ekspertiisitasu) jättis kohus poolte endi kanda ja mõistis S.R-ilt menetluskuluna välja ekspertiisitasu 1265,45 eurot O.K kasuks. 12. Harju Maakohtu 16.06.2009 vaheotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2010 otsuse järgi on poolte ühisvaraks: korteriomand XXX, Tallinnas; korteriomand VVV, Tallinnas; korteriomand SSS, Märjamaa vallas; kinnisasi JJJ Märjamaa vallas; kinnisasi OOO talu, XXXs Märjamaa vallas; kinnisasi NNN, KKK külas Märjamaa vallas; osaühingu Y osa; mootorsõiduki haagis MAZ 8114, registreerimismärgiga 615 BP; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus; puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon; õmblusmasin Brother; õmblusmasin Overlok; 4 sahtlitega nurgadiivan; elektripliit; koridori laud ja tool; kirjutuslaud (nelja sahtliga); lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga; diivanilaud; söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks tugitooli; külmkapp; abielusuhete lõppemisel poolte pangakontodel olnud raha. 13. Tulenevalt asjaolust, et kindlaks oli määratud jagamisele kuuluva ühisvara koosseis, ei lahendanud kohus uuesti ühisvara koosseisu ega jaganud hageja poolt taotletud hüvitist suurusega vähemalt 178 814,69 eurot seoses OÜ Y osa väärtuse vähenemisega. Samal põhjusel ei jaganud kohus ühisvarana korteriomandiga VVV seotud FIE maksukohustust 22 887,98 euro suuruses. 14. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et poolte abielulised suhted lõppesid 26.08.2003. Arvestades hageja poolt ühisvara jagamise hagi esitamise aega ja ühisvara jagamise aega, oli pooltel õiguspärane ootus, et ühisvara jagamine toimub kuni 01.07.2010 kehtinud PKS sätete järgi ning selliselt, et ühelt abikaasalt teisele väljamõistetav hüvitis oleks võimalikult väike. 15. Vaidlus puudus järgmiste ühisvaraks olevate asjade jagamise ja nende väärtuse üle: XXX Tallinnas asuva korteriomandi väärtusega 37 500 eurot jätmises hageja omandisse; SSS XXXs Märjamaa vallas korteriomandi väärtusega 5550 eurot jätmises hageja omandisse; 3946,71 euro suuruse laenukohustuse jätmises hagejale; hageja pangakontodel oleva raha jätmises hagejale; kostja pangakontodel oleva raha jätmises kostjale. Vaidlus puudus järgmiste ühisvaraks olevate asjade väärtuse üle: korteriomandi VVV Tallinnas väärtus 32 300 eurot, JJJ kinnisasja väärtus 18 900 eurot, OOO talu kinnisasja väärtus 8180 eurot, hageja pangakontol oleva summa suuruse üle; vallasasjade (mööbel, kodumasinad) üle. 16. Vaidlus oli järgmiste ühisvaraks olevate asjade jagamise üle: 1) korteriomandit VVV Tallinnas soovivad endale nii hageja kui kostja; 2) JJJ kinnisasja soovivad endale nii hageja kui kostja; 3) OOO talu XXXs Märjamaa vallas, mida hageja soovib endale ja millest kostja soovib endale 3 ha suurust maatükki; 4) OÜ Y osa, mida soovivad endale nii hageja kui kostja; vallasasjadest soovis hageja endale asju osaliselt; kostja taotles kõigi vallasasjade jätmist hagejale. 17. Vaidlus oli järgmiste ühisvaraks olevate asjade väärtuse üle: 1) hageja arvates on OÜ Y osa väärtus vähemalt 3301 eurot, kostja arvates 1803 eurot, mille tuvastas ekspert; 2) hageja arvates on NNN kinnisasja väärtus vähemalt 311 850 eurot, kostja arvates 52 100 eurot, mille kostja arvates tuvastas õigesti ekspert, kostja pangakontol oleva summa suuruse 36,52 euro kohta arvas hageja, et see on vähemalt märgitud summa. Haagist MAZ 814 ei soovinud endale ei hageja ega kostja. Hageja ei ole haagise jagamise kohta üldse seisukohta esitanud pärast ekspertiisitulemuse teadasaamist, enne seda taotles haagise jätmist kostjale; kostja palus jätta haagise hagejale. 18. Hageja taotlusel määras kohus järgmiste ühisvara hulka kuuluvate asjade väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisid: 17.11.2010 määrusega mootorsõiduki haagise MAZ 8114 turuväärtuse kindlakstegemiseks; 21.12.2010 määrusega korteriomandi SSS XXXs, korteriomandi XXX Tallinnas, kinnistu JJJ talu LLL külas, kinnistu OOO talu XXXs, korteriomandi VVV Tallinnas, NNN kinnistu KKK külas turuväärtuste kindlakstegemiseks; 21.12.2010 määrusega Y OÜ osa väärtuse kindlakstegemiseks. 19. Ekspert RM esitas 24.01.2011 ekspertiisiakti nr 11-83, mille kohaselt on sõiduauto haagise MAZ 8114 „Zubrjonok“ reg märk 615 BP harilik väärtus (turuhind) 180 eurot. Ekspert TR esitas 17.05.2011 ekspertarvamuse nr TR 1574/2011, mille kohaselt Y OÜ osa väärtus netovara alusel (netovara tegelik väärtus) 1803 eurot. Ekspert AT esitas VVV Tallinnas korteriomandi kohta eksperthinnangu nr 0108 TK/2011, korteriomandi väärtuseks on 32 300 eurot ja XXX Tallinnas korteriomandi kohta eksperthinnangu nr 0107 TK/2011, korteriomandi väärtuseks on 37 500 eurot. Ekspert AT esitas SSS XXXs korteriomandi kohta eksperthinnangu nr 0109 MK/2011, korteriomandi väärtuseks on 5550 eurot ja JJJ kinnistu LLL külas eksperthinnangu nr 0145 ME/2010, hoonestatud kinnisasja väärtuseks on 18 900 eurot. OOO talu XXXs eksperthinnangu nr 0144 5 HE/2010 hoonestamata kinnistu (maatulundusmaa) väärtuseks on 8180 eurot ja NNN kinnistu KKK külas eksperthinnangu nr 0472 ME/201, hoonestamata kinnistu (maatulundusmaa) väärtuseks on 52 100 eurot. Kohus kuulas kohtuistungil vande all üle eksperdid AT ja TR. 20. Nii hageja kui kostja taotlesid poolte võrdsuse printsiibist kõrvalekaldumist. Hageja palus arvestada kostja poolt vara kahjustamist ja lapse tervislikku seisundit, kostja NNN kinnisasja puhul seda, et kinnisasjast 4,36 ha oli talle õigusvastaselt võõrandatud varana tagastatud. Kohus leidis, et hageja taotlusel poolte võrdsuse kõrvalekaldumiseks puudub alus. Lapse tähelepanuvääriva huvina ei ole seadusandja silmas pidanud lapse tervislikku seisundit. 21. Kohus jagas vara, mille üle vaidlust ei olnud, selliselt, et hagejale jäi korteriomandid XXX Tallinnas ja SSS Märjamaa vallas, laenukohustus 3946,71 eurot, hageja pangakontodel olev raha 2,87 eurot. Kostjale jäi tema pangakontodel olev raha 36,52 eurot. Mõlema poole pangakontodel oleva raha suurus on tõendatud pangakontode väljavõtete ja pankade tõenditega. 22. Haagise väärtuse kindlaks tegemiseks taotles hageja ekspertiisi määramist. Ekspert hindas haagise väärtuseks 180 eurot, eksperdile makstud tasu suurus oli 190 eurot. Kohus leidis, et haagis oli ülalmärgitust tulenevalt hageja jaoks tähtsam ühisvara ese kui kostja jaoks ja haagis tuleb jätta hagejale. 23. Korteriomandi VVV Tallinnas ja kinnisasja JJJ LLL külas Märjamaa vallas jättis kohus kostja omandisse, arvestades, et need on olnud/on kostja elukohaks. Kinnisasja OOO talu jättis kohus hagejale, kuna kostja soovis sellest 3 ha suurust tükki, hageja aga kogu kinnisasja. Kinnistu kogu suurus on 6,3 ha. 24. 03.06.2010 kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel kinkis kostja NNN kinnistu W. Cle, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna sisse kantud 10.06.2010. Kinnistu kinkelepingus ja asjaõiguslepingus on kostja kinnitus, et abielu on lahutatud ja lepingu ese on omandatud omandireformi käigus ning selle suhtes ei ole sõlmitud abieluvaralepingut. Lepingus osalejad hindasid lepingu eseme väärtuseks 500 000 krooni, ehk 31 955,82 eurot. Kostja teadis kinkelepingu sõlmimise ajal, et tema poolt kingitav kinnisasi on poolte ühisvara. Kostja ei olnud õigustatud käsutama NNN kinnisasja hageja nõusolekuta. Hageja ei ole tehingut heaks kiitnud. Kohus leidis, et kinkelepingu tühisuse aluseks on seadusest tuleneva keelu rikkumine. Tehingu tühisuse alusele tuginedes võib kohus ise tehingu tühisuse tuvastada ilma, et protsessiosaline seda taotleks. Kostjale tagastati õigusvastaselt võõrandatud varana NNN nr 3 talu maa 4,363 ha ning Loodna Vallavalitsuse 20.12.2002 korraldusega nr 288 anti kostjale suurema pindalaga (kokku 37,95
- ha)maa, mis koosneb kahest lahus paiknevast maatükist suurustega 25,39 ha ja 12,56 ha. NNN kinnisasja jättis kohus poolte kaasomandisse. Sellest tulenevalt puudus vajadus kinnisasja väärtust määrata. Kooskõlas PKS §-ga 141 arvestas kohus, et osa kinnisasjast sai kostja õigusvastaselt võõrandatud varana. Sellest tulenevalt on hageja kaasomandi suuruseks 167935/379500 mõttelist osa ja kostja kaasomandi suuruseks 211565/37950 mõttelist osa. 25. OÜ Y osa jättis kohus kostjale, kuna osaühingu tegevusega on tegelenud kostja. Osaühingu osa väärtuse on kindlaks teinud riiklikult tunnustatud ekspert. Hageja vastuväited eksperdi poolt tuvastatud osa väärtusele ei lükka ekspertiisitulemust ümber. 26. Vallasasjad (mööbel, kodumasinad) jättis kohus hagejale, lähtudes eelkõige sellest, et ühisvara tuleb jagada asjadena ning väljamõistetava hüvitise suurus peaks olema võimalikult väike. Kokku saab hageja ühisvara 47 926,32 euro suuruses (sh laenukohustus) ning kostja 53 039,52 euro suuruses. Kostjalt tuleb enamsaadud vara arvel hageja kasuks välja mõista hüvitus 2556,60 eurot. 27. Kohus leidis, et kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuulub kohtukulude väljamõistmine lahendamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kohus jättis kohtukuluna riigilõivu ja õigusabi kulu poolte endi kanda. Hageja kanda jättis kohus haagise 6 ekspertiisitasu ning arvestades, et kinnisasjade ning osaühingu osa väärtuse kindlakstegemiseks oli vajalik ekspertiiside määramine, leidis kohus, et õiglane on nimetatud ekspertiiside tasude jätmine poolte kanda võrdses suuruses ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1265,45 eurot. Hageja apellatsioonkaebus 28. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja omandisse mootorsõiduki haagis, koridori laud ja tool, kirjutuslaud (nelja sahtliga), lilleriiul, kirjutuslaud kahe kapiga, diivanilaud, söögilaud ja neli tooli, diivan ja kaks tugitooli, külmkapp ning osas, millega jäeti kostja omandisse korteriomand E.VVV, kinnisasi JJJ LLL külas Märjamaa vallas ja osaühingu osa; osas millega jäeti hageja omandisse 167935/379500 mõttelises osas kinnisasi NNN ja millega jäeti hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv seoses ühisvara jagamise nõudega, hageja õigusabikulud, haagise ekspertiisitasu ning pool kinnisasjade ja äriühingu osa ekspertiisi tasudest hageja kanda ning saata asi tühistatud ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. 29. Hageja taotles 16.10.2012, et ühisvara jagamisel kohaldataks alates 01.07.2010 jõustunud PKS redaktsiooni. Selle taotluse esitamine oli kantud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12 järeldatust, mille kohaselt, kui hageja soovib ühisvara jagamist kehtiva PKS sätete järgi, tuleb hagejal taotleda ühisvara jagamist kehtivas õiguses sätestatud viisil. Ühisvara jagamine pole käsitatav materiaalõigusliku asjaolu ja/või toiminguna PKS § 210 lg 2 tähenduses. Kohtupoolne käsitlus sellest, miks tuleks käesoleval juhul lähtuda enne 01.07.2010 kehtinud PKS-st, ei olnud õige. Kohtu e-kirjast hagejale ei selgu, miks hageja senine ühisvara jagamisega seonduv esitus ei ole käsitatav vara jagamisena mh AÕS normide järgi; ühisvara jagamise nõuet ei esitata mitte niivõrd AÕS § 76 alusel (kuivõrd ei nõuta kaasomandi lõpetamist), vaid ikkagi PKS alusel (nõutakse ühisvara, mis pole kaasomand, jagamist). Hagejat eksitav on kohtu nõue juhis, et hageja peab märkima, mil viisil soovib hageja kaasomandi lõpetamist, kuivõrd poolte vahel pole kaasomandit, vaid on ühisomand. Kohtu esitus on viidatud e-kirja põhjal ka vastuoluline – ühest küljest märgitakse, et tegemist on ühisvara jagamisega, hiljem aga, et justkui tegu kaasomandi lõpetamisega. 30. Hageja esitas 04.11.2011 dokumentaalsete tõendite väljanõudmise taotluse põhjusel, et siiani pole täit selgust, tingituna ka kostja käitumisest, selles, millised summad kostja pangakontodel poolte abielusuhete lõppemise ajal, ikkagi olid. Kuivõrd pole teada, millal täpselt osaühing Y tasus kostjale 2003.a dividendid 450 000 krooni, siis pole endiselt teada, milline oli poolte rahaliste vahendite suurus pangakontodel seisuga 26.08.2003. Väär on otsuses olev järeldus, et kostja pangakontodel oleva raha suurus on tõendatud pangakontode väljavõtete, pankade tõenditega. Et kohus hageja taotletult tõendeid ei kogunud, siis polnud kohtul ka võimalik tuvastada asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid ega teha neist omakorda asjassepuutuvaid õigeid järeldusi. Asjas ei ole vajalikku selgust ka selles, millised pangakontod milliste vahenditega olid kostjal poolte abielusuhete lõppemise ajal. Tuleb jätkuvalt arvestada, et kostjal sai olla ühes krediidiasutuses mitu kontot, et on võimalik kontosid sulgeda, avada, raha vastavalt üle kanda, tellida krediidiasutusest teabe väljastamist valikuliselt mõne pangakonto kohta, jättes samas mõne muu pangakonto osas tõendi küsimata ja kohtule esitamata, jne. Et kostja esitas järjekordselt dokumente seonduvalt pangakontodega, kinnitab see, et kostja on varjanud ühisvara. 31. Kohus on küll tuvastanud NNN kinnisasjaga tehtud 03.06.2010 kinkelepingu tühisuse, kuid pole põhjendanud, miks kohus ei tuvastanud sama kinnisasjaga seonduva asjaõiguslepingu tühisust. Hageja on tuginenud mitte ainult kinkelepingu, vaid ka asjaõiguslepingu kehtetusele-tühisusele. Kuna kinnisasja heauskset omandamist ei olnud, ei kehtinud ka õigustamata isiku poolne käsutus. Maakohus pole motiveerinud, miks ta jättis NNN kinnisasja poolte kaasomandisse. Selgusetu on seegi, kuidas on 7 kohus saanud pooltele määratud mõttelised osad. Hageja ei saa aru, kuidas ta saaks – kinnistusraamatu praegust seisu arvestades – enda omandiõigust realiseerida, ehk et mida siis õigupoolest hagejale vastavas osas NNN kinnisasja jätmine tähendab. Ka pole hoomatav, kuidas ja millal osutuks võimalikuks hageja kandmine kinnistusraamatusse NNN kinnisasja omanikuna. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta pole tuvastanud NNN kinnisasja väärtust. Lähtuvalt maakohtu 21.05.2012 määrusest pidi kostja esitama kohtule NNN kinnisasjaga seonduva uue takseerkirjelduse, kuid kostja seda ei teinud. Uue takseerkirjelduse puudumine on takistanud kinnisasja turuväärtuse määramist, ent otsusest ei selgu, miks on kohus sisuliselt loobunud selle asja väärtuse kindlakstegemisest. Ekspert AT tunnistas kohtuistungil, et tema antud NNN kinnisasja väärtus pole tegelikult õige, kuivõrd ta tugines arvamuse andmisel 2003.a metsa takseerkirjeldusele. Hagejale on arusaamatu, miks ekspert selliselt eksperdiarvamuse üldse koostas. Hageja taotleb jätkuvalt, et eksperti kohustataks täitma nõuetekohaselt kohtu määrust seoses kinnisasja turuväärtuse kindlakstegemisega. Hageja soovis, et NNN kinnisasja osas loetakse asja väärtuseks hageja märgitud väärtus. Hageja põhjendas 04.11.2011 menetlusdokumendis, miks on NNN kinnisasja väärtuseks vähemalt 311 850 eurot. Kui võtta aluseks NNN kinnisasi (pindalaga 37,95 ha, millel metsamaad 23,85
- ha)ja võrrelda selle kohta antud eksperdiarvamust nt JJJ-kinnisasja kohta antud eksperdiarvamusega, siis võib järeldada järgmist: Kui arvestada 2,3 ha maatüki suuruseks, saaks NNN kinnisasjast 16,5 JJJ-taolist krunti. Kui arvestada nt 4000 tm kasvava metsa tagavara (kokku tuleb NNN kinnisasja metsa tagavara koguseks pidada 4824,6 tm, st eksperdi märgitud 4 043 tm + eksperdipoolselt arvestamata jäetud 781,6
- tm)16,5 krundi jaoks, tuleks iga sellise krundi kohta 242,4 tm metsa. Kui puidu väärtust hinnata nt läbi raieõiguse maksumuse hinnaga 25 eurot/ha (keskmine hind eksperdi pakutust), siis oleks 242,4 tm puidu rahaliseks väljundiks 6060 eurot. JJJkinnisasjal oleva halvas seisundis oleva ehitise väärtus ei saa ületada 6060 eurot (kuigi seesama ekspert pole JJJ-objekti eksperdiarvamuses eraldi ehitise kas või orienteeruvat väärtust näidanud). Seega võib väita, et JJJ kinnisasja väärtusele vastab vähemalt 16,5 NNN kinnisasja ehk et NNN kinnisasja väärtus oleks sel juhul vähemalt 311 850 eurot (16,5 x 18 900). Kuid pigem on NNN kinnisasja väärtus veelgi kõrgem, kui lähtuda nt puidu keskmistest hindadest lõpplaos. 32. Kui asutaks seisukohale, et NNN kinnisasja kui poolte ühisvaralist eset siinses asjas jagada ei saa, siis tuleb selle eseme asemel arvata ühisvara hulka kahjuhüvitis (hageja alternatiivseisukoht, PKS § 34 lg 3). Kahjuhüvitiseks on alust pidada NNN kinnisasja väärtust (ühisvara vähenemise väärtust, mis arvatakse ühisvara koosseisu), milleks hageja hinnangul on vähemalt 311 850 eurot. 33. Kostja on käesoleva tsiviilasja kestel kahjustanud suures ulatuses osaühingu Y osa kui ühisvaralist eset – ulatuses vähemalt 178 814,69 eurot. Kostja on võõrandanud vara alla turuhinna ja juhtinud äriühingut selliselt, et müügitulu on oluliselt vähenenud. Kostja poolt poolte ühisvara kahjustamise tõttu oleks tulnud käesoleval juhul ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, arvestades vastavalt ühisvara kahjustamise ulatust. Hageja taotles oma kasuks kõrvalekallet kuni 30.06.2010 kehtinud PkS § 19 lg 2 p 1 alusel seoses poolte ühisvara kahjustamisega (ühisvara väärtuse vähendamisega). Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta on jätnud hageja poolt selles osas esiletoodud asjaolud tähelepanuta, tõendid hindamata ja järeldused tegemata. Seoses osaühingu osa väärtusega pole kohus ka põhjendanud, miks ta pole kohaseks pidanud hageja vastuväiteid esitatud eksperdiarvamuse osas. 34. Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta otsustas jätta kostja omandisse VVV korteriomandi ja JJJ kinnisasja, arvestades, et väärtuslik NNN kinnisasi on tulnud kostja teostatud kinke ja omandi üleandmise tõttu jätta kostjale, selle võimatusel on tulnud arvata selle asjaga seonduv kahjuhüvitis ühisvara hulka, kusjuures vara jagamisel on tulnud hagejale kostja tekitatud kahju hüvitada, samuti arvestades osaühingu Y osa 8 kahjustamist. Otsusest ei selgu, miks lähtus kohus kostja soovist jätta need esemed kostjale. Kohus pole viidanud ühelegi tõendile, millest tuleneks, et VVVl olev korteriomand ja JJJ kinnisasi on või on olnud kostja elukohaks. Märjamaa Vallavalitsuse andmeil on kostja elukoha aadressiks KKK, Soome Vabariik. Vastavalt hageja 17.03.2005 menetlusdokumendi lisaks olnud 26.10.2004 vastusele oli kohtul võimalik tuvastada, et kostja elukoha aadressiks on SSS küla Märjamaa vald. 35. Kohus on 5 jagatava kinnisasja puhul lähtunud kirjalikes eksperdiarvamustes antud väärtustest, ent samas on jätnud arvestamata eksperdi poolt 08.03.2012 kohtuistungil märgitu, et osade asjade väärtus on vastavalt tõusnud. XXX tn ja VVVl asuvate korteriomandite väärtus oli 5% ulatuses kõrgem, JJJ kinnisasja väärtus oli 10% kõrgem. Samas ei olnud seisuga 08.03.2012 muutunud SSS korteriomandi ning OOO talu kinnisasja väärtus, mis mõlemad jäeti hageja omandisse. Järelikult on otsus väär ka seetõttu, kuivõrd kostja omandisse antu väärtus on tegelikult suurem, mistõttu pidi ka kostjale langev hüvitamiskohustus olema vastavalt suurem. Ja kõrgem oli seisuga 08.03.2012 ka NNN kinnisasja väärtus – 20-30 %, kui oli toodud kirjalikus eksperdiarvamuses (kuigi kirjalik arvamus oli väär). 36. Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta otsustas jätta kostja omandisse osaühingu Y osa, mida hageja endale soovis – arvestades samuti, et kostja on osaühingu majandustegevuse n-ö soiku jätnud. Otsusest ei selgu, millist määravat tähtsust evib äriühingu osa jagamisel tõik, et kostja on kunagi osaühingu tegevusega tegelenud. 37. Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta otsustas jätta hageja omandisse need vallasasjad, mida hageja nõutult tuli jätta kostja omandisse. Hageja nägemusel tuli vallasasjad (vastav eluruumide sisustus) jagada poolte vahel võrdselt. 38. Haagise väärtuse osas ekspertiisi tegemine oli vajalik, saamaks teada selle asja väärtus. Ainetu on kohtu käsitlus, et kuivõrd hageja soovis ekspertiisi läbiviimist, siis järelikult on haagis hageja jaoks tähtsam ühisvara ese, kui kostja jaoks. Kostja oli nõus, et haagis võiks jääda kostjale, kusjuures tunnistas, et haagist valdab just tema. 39. Kui käesolevas asjas tuleb vara jagamisel lähtuda kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse redaktsioonist, siis ei ole kohus veenvalt põhjendanud, miks ta ei lähtunud hageja taotlusest teha jagamisel kõrvalekalle seoses alaealise lapsega. Hageja luges kõrvalekalde ulatuseks 20% poolte ühisvara kogumahust. 40. Ei ole põhjendatud jätta täies ulatuses hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, õigusabikulud ja haagise ekspertiisi kulu, samuti pool kinnisasjade ekspertiisi ning finantsekspertiisi kuludest hageja kanda – ühisvara jagamise nõudes rahuldati hagi tervikuna. Kõnesoleva otsuse resolutsioonis pole märgitud, et hagi rahuldatakse osaliselt. Seetõttu ei ole ka mõistetav kohtu viide kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni § 60 lg 1 viimasele lausele seoses hagi osalise rahuldamisega. 41. Seoses haagise ekspertiisiga tasus hageja tasu ette 3600 krooni (230,08 eurot), kaevatavast otsusest nähtub, et ekspertiis maksis 190 eurot. Hageja ei mõista, mis on saanud 40,08 eurost, mida ekspertiisi eest tasumiseks järelikult ei kasutatud. Kohus pole põhjendanud, miks ta ei teinud otsustust seoses hageja 15.11.2012 menetluskulude nimekirjas märgitud dokumentaalsete tõendite saamise kuluga 6,39 eurot. Kostja apellatsioonkaebus 42. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis S.R-ilt välja hüvitise O.K kasuks enamsaadud vara arvel ja ekspertiisitasu ning luges korteriomandi VVVl väärtuseks 32 300 eurot ja palub uue otsusega lugeda korteriomandi väärtuseks 9412,02 eurot ja jätta ekspertiisitasud täielikult O.K kanda. Jätta menetluskulud O.K kanda. Kostja taotleb jätta kostjalt hageja kasuks hüvitis välja 9 mõistmata ja mõista hagejalt välja kostja kasuks enamsaadud vara arvel hüvitis 8887,39 eurot. 43. Kohus on jätnud põhjendamata, miks kohus ei arvesta kostja poolt maakohtus korduvalt esitatud seisukohta, mille kohaselt tuleb korteriomandiga VVV seotud FIE S.R maksukohustust 22 887,98 eurot arvestada nimetatud korteriomandi väärtuse osas hinnangu andmisel, st korteriomandi õiglase ja õige väärtuse saamiseks tuleb eksperdi poolt toodud turuhinnast maha arvestada eelviidatud maksukohustus, mille tulemusena kujuneb korteriomandi tegelikuks väärtuseks 9412,02 eurot. 44. Vaidlust ei ole olnud selle üle, et kostja on kõnealuse korteriomandi soetanud FIE-na ja on korteriomandi seotushinna arvanud maha füüsilisest isikust ettevõtja maksustatavast tulust, st selle korteriomandi väärtuse määramisel tuleb arvestada korteri FIE ettevõtluskasutusest väljumisega seonduvat maksukoormat. Kuna nimetatud korteriomand jagatakse ühisvara jagamise käigus, siis ei ole kostjal enam võimalik kasutada korterit ettevõtluse tarbeks. TuMS § 37 lg 4 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud vara (st vara, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud) isiklikku tarbimisse võtmisel lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Käesoleval juhul on maksusumma eelnevalt kindlaks määratud, mistõttu on esimese alternatiivina võimalik lähtuda määratud maksusummast 22 887,98 eurot. Korteriomandi väärtuseks ühisvara jagamisel jääb sel juhul 9412,02 eurot (32 300 - 22 887,98). Teise võimalusena saab maksukoormuse arvutada praeguse hinna järgi. Kostja toetab esimesena nimetatud alternatiivi. 45. Kostja hinnangul on kohus ebaõigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna ekspertiisitasu 1265,45 eurot. Ekspertiisid määrati asjas hageja taotlusel, kostja ekspertiiside määramist ei nõudnud, mistõttu tuleks sel põhjusel jätta ekspertiisikulud täies ulatuses hageja enda kanda. Ringkonnakohtu põhjendused 46. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu osas, millega maakohus tuvastas S.R ja W. C vahel 03.06.2010 sõlmitud NNN kinnistu kinkelepingu tühisuse ja jättis kinnistu poolte kaasomandisse, jättis ühisvarast S.R omandisse korteriomandi VVV Tallinnas ning O.K kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. 47. Harju Maakohtu 16.06.2009 vaheotsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2010 otsusega tehtud muudatustega, on kindlaks määratud poolte ühisvara koosseis. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt kuulus poolte vahel jagamisele järgmine ühisvara: korteriomand XXX Tallinnas; korteriomand VVV Tallinnas; korteriomand SSS Märjamaa vallas; kinnisasi JJJ Märjamaa vallas; kinnisasi OOO talu, XXXs Märjamaa vallas; kinnisasi NNN, KKK külas Märjamaa vallas; osaühingu Y osa; mootorsõiduki haagis MAZ 8114, registreerimismärgiga 615 BP; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus; vallasvara - puidust lastenari, ratastega kirjutuslaua tool, lastetoa sektsioon, õmblusmasin Brother, õmblusmasin Overlok, sahtlitega nurgadiivan, elektripliit, koridori laud ja tool, kirjutuslaud (nelja sahtliga), lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga, diivanilaud, söögilaud ja neli tooli, diivan ja kaks tugitooli, külmkapp ning abielusuhete lõppemisel poolte pangakontodel olnud raha. 48. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ühisvara tuleb jagada kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel või alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel. PKS § 210 lg 1 järgi laieneb kehtiv perekonnaseadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis olid tekkinud enne 01.07.2010. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne praegu kehtiva seaduse jõustumist, kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal 10 kehtinud seadust. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-93-12 p-s 22 andnud juhise kehtiva seaduse kohaldamist järgmiselt: „Seaduse mõtteks on alates 01.07.2010 abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust. Kuna hageja esitas ühisvara jagamise nõude enne 01.07.2010 ja nõuet esitades sai ta tugineda nõude esitamise ajal kehtinud materiaalõiguse normidele, s.o ühisvara jagamist reguleerivatele sätetele, saab kohus tema nõude ka toona kehtinud perekonnaseaduse alusel lahendada. Enne 01.07. 2010 kehtinud PKS § 19 lg 1 järgi loeti abikaasaade osad ühisvara jagamisel üldjuhul võrdseks ning § 19 lg 3 järgi määrati ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena või varaliste õiguste ja kohustustena. Kui hageja soovib jagada ühisvara kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi, tuleb hagejal taotleda ühisvara jagamist kehtivas õiguses sätestatud viisil, mida ei loeta hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi. Sellisel juhul saab kohus lahendada ka enne 01.07.2010 esitatud ühisvara jagamise hagi kehtivas õiguses sätestatud viisil.“ 49. Tuginedes eespoolnimetatud Riigikohtu lahendile esitas hageja 16.10.2012 maakohtule taotluse jagada ühisvara kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vaatamata Riigikohtu seisukohale ja hageja vastavale taotluse, tuleb ühisvara jagada vana seaduse alusel põhjusel, et pooltel oli õiguspärane ootus, et ühisvara jagamine toimub kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel. On õige, et hagejal ei saanud hagi esitamise ajal olla ootust, et perekonnaseadust muudetakse ja ühisvara jagamine hakkab toimuma erinevalt hagi esitamise ajal sätestatust. Kuid hagi menetlemise ajal, kui ühisvara ei olnud veel jagatud, selline seadusemuudatus toimus, mis andis hagejale võimaluse taotleda jagamise osas kehtivat seadust. Pooltel ei saanud olla ka õiguspärast ootust, et seadusi ei muudeta. Uue seaduse kehtivust kestvussuhetele reguleeritakse rakendussätetega. Kuigi ühisvara koosseis on kindlaks määratud kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel, ei näe ringkonnakohus takistust vara jagamises kehtiva seaduse alusel. 50. Kehtiva PKS § 37 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 51. Hageja taotles ühisvara jagamist viisil, et osa asju jäetakse hageja ainuomandisse ja osa asju jäetakse kostja ainuomandisse, mõistes teisele poolele välja vastava rahalise hüvitise. Seega vastab hageja nõue kaasomandi lõpetamise viisile, mille kohaselt antakse asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. 52. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus ebaõigesti NNN kinnisasja poolte kaasomandisse olukorras, kus kinnisasi oli jagamise ajaks poolte ühisomandist väljunud. 03.06.2010 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel andis kostja NNN kinnisasja omandi üle W. Cle, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna sisse kantud 10.06.2010. Maakohus ei saanud otsustada W. C õiguste ja kohustuste üle menetluses, kus W. C ei olnud menetlusosaline ega jätta kinnistut O.K ja S.R kaasomandisse ilma kinnistusraamatu kande muutmiseta. 53. Vaidlust ei ole selles, et abieluliste suhete lõppemise aja seisuga oli NNN kinnistu poolt ühisvara ning kostja võõrandas selle peale abieluliste suhete lõppemist ainuisikuliselt. Seega ei ole NNN kinnisasja enam võimalik jagada kui asja. Arvestada saab kinnisasja väärtusega ja jagada rahalist ekvivalenti. Kuna kostja käsutas kinnisasja üksinda, peab ta poole kinnisasja väärtusest hagejale hüvitama. 11 54. NNN kinnisasja väärtuse osas on poolte vahel vaidlus. Hageja leiab, et kinnisasja väärtus on vähemalt 311 850 eurot, kostja peab kinnisasja väärtuseks ekspertiisiakti kohast väärtust 52 100 eurot. Hageja on kinnisasja väärtuse määranud ise võttes aluseks JJJ kinnisasja kohta antud eksperdiarvamuse ja kohandanud seda NNN kinnisasjale. Maakohus on määranud NNN kinnisasja väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi. Ekspert AT 08.09.2011 eksperthinnangu kohaselt on NNN kinnisasja turuväärtus 52 100 eurot. Ekspert on ka üle kuulatud 08.03.2012 toimunud kohtuistungil. Ekspert ei tunnistanud, et tema poolt antud hinnangust ei saa lähtuda, nagu hageja leiab. Ekspert märkis , et tema võttis hinnangu andmisel aluseks 2003. aasta takseerkirjelduse, see on selle, mis olemas oli, kuid adekvaatsema tulemuse saamiseks on vanemate takseerkirjelduste puhul otstarbekas teha uus takseering. Ekspert märkis ka, et kuna metsamaa hinnad on hakanud kerkima, on kinnisasja hind praegu umbes 20 % kõrgem kui hindamise ajal. Ekspert pidas kinnisasja praeguseks turuväärtuseks arvestades nii metsa kui metsata maad 63 400 eurot. Uue takseerkirjelduse esitamise osas teatas kostja 25.06.2012 kirjaga kohtule, et tal ei ole võimalik kohtumäärust täita ja uut takseerkirjeldust esitada, kuna tal ei ole seda ja kinnisasi ei kuulu enam temale. Maakohus teavitas hagejat kostja kirjast ja küsis, kas seoses sellega on vajalik kutsuda ekspert uuesti kohtuistungile. Hageja 14.09.2012 vastuses kohtule ei pidanud eksperdi kutsumist vajalikuks ja soovis, et kinnisasja väärtuseks loetakse hageja märgitud väärtus. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt soovitud väärtusest ei saa lähtuda, sest seda ei kinnita ükski tõend. Hageja enda hinnang ei lükka ümber eksperdi arvamust. Hageja poolt võrreldud kinnisasjad on erinevad, üks on väike hoonestatud kinnisasi, teine suur hoonestamata, kinnisasjadel kasvab ka erinev mets, mistõttu ei saa tuletada ühe kinnisasja väärtust teisest lihtsalt pindalasid võrreldes. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled ei ole uut ekspertiisi taotlenud ega eksperdi lõplikku hinnangut omapoolsete muude tõenditega ümber lükanud, tuleb NNN kinnisasja väärtuseks lugeda 63 400 eurot. Kuivõrd kostja on kinnisasja võõrandanud, tuleb see lugeda kostjale jäänuks ja mõista hagejale pool väärtusest, see on 31 700 eurot, välja rahas. Kehtiv perekonnaseadus ei näe ette ühisvara jagamisel võimalust kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest põhjusel, et ühisvara on osaliselt omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. 55. Hageja vaidlustab ka JJJ kinnisasja, XXX ja VVV korteriomandite maakohtu poolt määratud väärtused. Nende kinnisasjade puhul on ekspert kohtuistungil oma kirjalikku arvamust täiendanud. Ekspert täpsustas, et seoses kinnisvarahindade tõusuga on JJJ kinnisasja väärtus tõusnud 10 % ning XXX ja VVV korteriomandite väärtus 5 %. Kuna omandi kaotuse eest tuleb välja mõista võimalikult õiglane hüvitis omandi kaotuse aja seisuga, on turuhinna korrigeerimine põhjendatud. Kumbki pool ei ole eksperdi täpsustusi turuhinna osas vaidlustanud. Seega tuleb lugeda JJJ kinnisasja väärtuseks 20 790 eurot, VVV korteriomandi väärtuseks 33 915 eurot ja XXX korteriomandi väärtuseks 39 375 eurot. 56. Hageja ei nõustu OÜ Y osa kohtu poolt määratud väärtusega. Hageja arvates on OÜ Y osa väärtus vähemalt 3301 eurot, kostja arvates 1803 eurot, mille tuvastas kohtu poolt määratud ekspert. Maakohus lähtus õigesti eksperdi arvamusest, kuna hageja ei ole seda omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Hageja taotles ka ühisvara jagamisel võrdsuse põhimõttest oma kasuks kõrvalekallet kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 1 alusel seoses kostja poolt ühisvara kahjustamisega (OÜ Y osa väärtuse vähendamisega). Kuna hageja taotles ise ühisvara jagamist kehtiva perekonnaseaduse alusel, mis abikaasade võrdsusest kõrvalekaldumiseks seadusest tulenevaid aluseid ette ei näe, on apellatsioonkaebus selles osas põhjendamatu. 57. Hageja ei nõustu ka abielusuhete lõppemisel kostja pangakontodel olnud raha suurusega 36,52 eurot. Maakohus tuvastas pangakontodel oleva raha suuruse pangakontode väljavõtete ja pankade tõendite alusel. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud 12 paljasõnalised kahtlused, et kostjal võis olla ühes krediidiasutuses mitu kontot, et kontosid on võimalik sulgeda, avada ja raha vastavalt üle kanda ning tellida krediidiasutuselt teabe väljastamist valikuliselt, ei anna alust olemasolevate tõendite alusel tehtud kohtu järeldust ebaõigeks lugeda. Hageja ei ole 04.11.2011 taotluses taotlenud kostja võimalike pangakontode täiendavat otsimist, vaid on esitanud taotluse nõuda krediidiasutustelt välja teave OÜ-le Y kuuluvate pangakontode kohta. 58. Hageja ei nõustu sellega, et tema omandisse jäeti kogu jagatav vallasvara. Vallasasjade jätmisel hagejale lähtus maakohus eelkõige sellest, et jagada ühisvara asjadena võimalikult võrdselt, et väljamõistetav kompensatsioon oleks väiksem. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks kohus ei oleks tohtinud vallasasju hagejale jätta. 59. Hageja ei nõustu JJJ kinnisasja, VVV korteriomandi ja OÜ Y osa jätmisega kostja omandisse ja soovib neid saada enda omandisse. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et mõlema kinnisasja (JJJ ja VVV korteriomand), mida soovivad endale mõlemad pooled, jätmine kostja omandisse ei ole põhjendatud. Need kinnisasjad ei ole kummagi poole koduks. Samuti ei ole kumbki pool toonud välja erilist seotust nende kinnisasjadega. Seetõttu jätab ringkonnakohus VVV korteriomandi hageja ainuomandisse ja JJJ kinnisasja kostja ainuomandisse. Selle tulemusena saavad mõlemad pooled võrdses väärtuses asju ja kokkuvõttes on ühelt poolelt teisele väljamõistetav rahaline hüvitis väiksem. 60. Vaidlust pole selles, et OÜ-ga Y on rohkem seotud kostja. OÜ-s Y oli ja on tegev kostja, mitte hageja, olles ka juhatuse liige. Seetõttu jättis maakohus õigesti osaühingu osa kostjale. 61. Kostja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei nõustu VVV korteriomandile kohtu poolt määratud väärtusega 32 300 eurot, kuna leiab, et maakohus põhjendamatult ei arvestanud kostja maksukohustusega. Asjaolu, et tulumaksuseaduse kohaselt vara, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, isiklikku tarbimisse võtmisel lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule, ei vähenda kuidagi korteri turuväärtust. Tegemist on kostja ettevõtjana tegutsemisest tuleneva maksukohustusega, mida pole arvatud ühisvara koosseisu. 62. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus hageja ainuomandisse järgmised asjad: *korteriomand XXX Tallinna, väärtusega 39 375 eurot; *korteriomand VVV Tallinnas, väärtusega 32 300 eurot; *korteriomand SSS Märjamaa vallas, väärtusega 5550 eurot; *OOO talu XXXs Märjamaa vallas, väärtusega 8180 eurot; *hageja pangakontodel olnud raha 2,87 eurot; *mootorsõiduki haagis MAZ 8114 registreerimismärgiga 615 BP, väärtusega 180 eurot; *vallasvara - puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon; õmblusmasin Brother; õmblusmasin Overlok; sahtlitega nurgadiivan; elektripliit; koridori laud ja tool; kirjutuslaud (nelja sahtliga); lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga; diivanilaud; söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks tugitooli; külmkapp – kokku vallasvara väärtusega 460,16 eurot; *14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus 3946,71 eurot. Hagejale jääb asju kokku väärtusega 86 048,03 eurot ja varaline kohustus 3946,71 eurot, mistõttu jääb positiivse vara väärtuseks 82 101,32 eurot, millest hageja peab poole, so 41 050,66 eurot, kostjale hüvitama. 63. Kostja ainuomandisse jäävad järgmised asjad: * kinnisasi JJJ Märjamaa vallas, väärtusega 18 900 eurot; *kinnisasi NNN, KKK külas Märjamaa vallas, väärtusega 63 400 eurot; *osaühingu Y osa väärtusega 1803 eurot; *kostja pangakontodel olnud raha 36,52 eurot; 13 Kostjale jääva vara väärtuseks on kokku 84 139,52 eurot, millest kostja peab poole, so 42 069,76 eurot, hagejale hüvitama. 64. Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab kostja hagejale hüvitama 1019,10 eurot. 65. Ringkonnakohus ei näe põhjust menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsust muuta. Põhjendatud oli enamiku menetluskulude jätmine poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. Asjaolu, et otsuse resolutsioonis pole märgitud, millises ulatuses hagi rahuldatakse, ei tähenda, et hagi rahuldati tervikuna. Hagi tervikuna rahuldamise korral poleks hagejal vaja olnud kirjutada 15 lehekülge apellatsioonkaebust. Ettemakstud ekspertiisitasu, mida ekspertiisi tegemiseks ära ei kasutatud, on hagejal õigus tagasi saada, esitades maakohtule sellekohase taotluse. Kohus jättis üldiselt kõik menetluskulud, mille kohta ei teinud eraldi otsustust, poolte endi kanda, sealhulgas siis ka hageja poolt 15.11.2012 menetluskulude nimekirjas märgitud dokumentaalse tõendi saamise kulu 6,39 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti menetluskuluna välja ekspertiisitasu pooles ulatuses, kuna hageja ekspertiiside määramist ei nõudnud. Ekspertiiside määramine oli vajalik mõlema poole huvides, kuna pooled ei jõudnud jagatavate asjade väärtuse osas kokkuleppele ja ilma ekspertiise tegemata ei olnud kohtul võimalik kinnisasjade ja osaühingu osa väärtust määrata. 66. Ehkki ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, jääb hagi rahuldatuks ikkagi osaliselt, sealjuures rahalises väärtuses oluliselt väiksemas ulatuses, kui hageja hages. Kostja apellatsioonkaebus jääb täielikult rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel kummagi poole enda kanda. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 14