Obsah (7)

§ 407§ 468§ 173§ 163§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-14087 Tsiviilasi XXX Kambja Vallav

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
2. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 järgi rahuldamata.

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja
2. juunist kuni
3. augustini 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 266,36 eurot ja edasiulatuva viivise 3751,50 eurolt alates
4. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni 0,1% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses. Hageja selgitab, et kostja on viivitanud rahalise kohustuse tasumise täitmisega summas 3751,50 eurot alates
5. juunist
6. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe punktis 9 on pooled fikseerinud viivisemääraks 0,1% päevas. Hageja
7. oktoobri 2025 selgituste kohaselt koosnes koguvõlgnevus 3751,50 eurot põhinõudest summas 2934,04 eurot,
8. aprilli 2025 sissenõutavaks muutunud seaduslikest viivistest summas 449,06 eurot, sissenõudmiskulust summas 50,00 eurot, kahjuhüvitisest summas 293,40 eurot ja maksegraafiku koostamise tasust summas 25,00 eurot. Kohus peab omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas hagi on õiguslikult põhjendatud, subsumeerides hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (14.02.2007, 3-2-1-15206, p 14; 29.01.2008, 3-2-1-143-07, p 15; 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 13). 3 Kohtule nähtub, et hageja nõuab viiviselt (3751,50 eurolt, mis sisaldab ka viivist 449,06 eurot) viivist. Viiviselt viivise nõudmine ei ole lubatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 6). Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 113 lg 6). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul jätta viivisenõue osaliselt rahuldamata ning rahuldada sissenõutavaks muutunud viivisenõue 234,47 euro ulatuses, s.o 3302,44 eurolt
9. juunist 2025 kuni
10. augustini 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 0,1% päevas ehk 234,47 eurot, ning edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 3302,44 eurolt alates
11. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 10. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 3985,97 eurot. Hagi rahuldati ligi 99,2% ulatuses. 11. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 0,8% ulatuses hageja kanda ning 99,2% ulatuses kostja kanda.

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 595 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
3. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
2. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 120 eurot ja esindajatasu 360 eurot, s.o 3 tundi, ilma käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja – dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 360 eurot.
3. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 955 eurot, millest kostja kanda jääb 99,2% ehk 947,36 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 7,64 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata.
4. Tuginedes

§ 177

lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 4 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 5