Obsah (5)

§ 199§ 68§ 74§ 75§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9056 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlusta

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati D.B vangistusega 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 22.03.2014 kuni 24.03.2013 ja 28.06.2014 kuni 30.06.2014, s.o kokku 6 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 7 kuud 24 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, kui D.B ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ja lg 2 p-des 1, 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, elukohaga Vahtra 2-84, Narva.

§ 74lg 3 alusel määrati katseajaks 2 aastat 6 kuud, mille alguseks loeti 31.12.2014.

1. 21.03.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande D.B kohta karistuse täitmisele pööramiseks. Maakohtu määrus
2. Viru Maakohtu 01.04.2016 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.

§ 75

lg 2 p 5 ja lg 3 alusel määrati D.B-le Viru Maakohtu 31.12.2014 kohtuotsuse järgi täiendav kohustus, mida ta on ise nõus endale täitmiseks võtma – läbida rehabilitatsioonikeskuses 31.12.

1. võõrustusravi narkosõltuvusest vabanemiseks kuni 3.
2. Esmalt märkis maakohus, et kriminaalhooldusametnik on ebaõigesti teinud ettepaneku pöörata D.B-le mõistetud karistus täitmisele

§ 69lg 6 alusel.

D.B-le ei ole määratud üldkasulikku tööd ning karistuse täitmisele pööramine saab tulla kõne alla üksnes juhindudes

§-st

1. 3.
2. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune rikkus katseajal korduvalt kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Karistusregistri andmetel on D.B kuus korda karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi ning D.B ise narkootikumide tarvitamist ei eita. Sellega rikkus ta

§ 75lg 2 p 2.

Samuti D.B ei ilmunud registreerimisele 08.12.2015 ilma mõjuva põhjuseta. Maakohtule esitatud andmete kohaselt asus D.B 26.02.2016 SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse, kuid ei taotlenud selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba elukohast lahkumiseks. Seega on tuvastatud rikkumised, mis annavad formaalselt aluse karistuse täitmisele pööramiseks. 3.3. Kõik katseaja tingimuste rikkumised on toimunud narkosõltuvuse tõttu. Asjaolu, et D.B asus ise vabatahtlikult ravile viitab sellele, et ta on astunud reaalseid samme sõltuvusest vabanemiseks ning edaspidiselt katseaja nõuete korrektseks läbimiseks. Samuti on tänaseks kriminaalhooldusosakonnale D.B viibimiskoht teada ning saab teostada järelevalvet. Maakohus leidis, et tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine oleks hetkel ennatlik. Kriminaalhooldusalune isik on mõistnud oma rikkumisi ning asunud ise vabatahtlikult rakendama meetmeid, mis võimaldaks edaspidi õiguskuulekalt käituda. D.B-le tuleb anda veelkord võimalus enda käitumise parandamiseks ning katseaja korrektseks läbimiseks. Seega jättis maakohus taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Samas pidas maakohus põhjendatuks panna edasiste rikkumiste vältimiseks D.B-le

§ 75

lg 2 p 5 ja lg 3 alusel täiendav kohustus, mida ta on ise nõus endale täitmiseks võtma läbida rehabilitatsioonikeskuses võõrutusravi narkosõltuvusest vabanemiseks kuni 31.12.

1. Määruskaebuse sisu
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub kaebus läbi vaadata. Kaebuse esitaja eesmärk on vahepeal lahkuda keskusest. Ta elab koos vanaemaga ja ilma D.B abita on tal raske toime tulla. Süüdimõistetu on nõus külastama narkosõltuvuse vastast gruppi ja on nõus andma analüüse igal nädalal ning külastama kriminaalhooldajat. Samuti on isikul kindel elukoht XXX ning välja saades on tal võimalus asuda tööle. Süüdimõistetul on 2-aastane laps, keda on vaja kasvatada. Ilma kohtu nõusolekuta ei ole tal võimalik lahkuda rehabilitatsioonikeskusest tööle, kuna rehabilitatsioonikeskus on kinnine asutus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus.
4. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vaatamata sellele, et süüdimõistetu on korduvalt toime pannud rikkumisi, on maakohus põhjendatult tulnud isiku soovile vastu ja andnud veel ühe võimaluse kanda karistus lõpuni vabaduses ning lükata edasi karistuse täitmisele pööramine. Maakohtu istungil on D.B ise avaldanud, et kannatanule kahju hüvitamiseks kavatseb ta leida töö. Kui maakohus uuris, kuidas saab ta samal ajal käia tööl ja olla rehabilitatsioonikeskuses, siis vastas süüdimõistetu, et tööl saab ta käia pärast ravi lõppemist, siis kui ravi on läbi saanud. Seega oli isik lisakohustuse määramise arutamisel teadlik, et tal ei ole võimalik rehabilitatsioonikeskusest lahkuda. D.B väljatoodud asjaolud ei ole sellised, mis annaksid alust kaaluda võimaluse andmist rehabilitatsioonikeskusest lahkumiseks. Seega jääb süüdimõistetu määruskaebus edutuks. Kui D.B lahkub loata keskusest aktualiseerub uuesti karistuse täitmisele pööramise vajalikkus.
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 01.04.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas