1-14-9056/174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis

1. oktoober 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-9056 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus, millega K.B jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu K.B, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2015 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. K.B jäeti tingimisi ennetähtaegselt vabastamata talle Viru Maakohtu
7. detsembri 2014 otsuse alusel mõistetud karistusest KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi. Karistusaja algus on
8. juuli 2014 ja lõpp
9. veebruar
10. Maakohtu põhistused olid seejuures kokkuvõetuna järgmised.
11. K.B on kriminaalkorras karistatud 12 korral, sh 8 korral reaalse vangistusega. Tema kuritegude dünaamika on jäänud samaks – süstemaatilised kuriteod, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil narkootikumide ostmiseks. Alates
12. aastast on K.B käitumine muutusteta. Kohus leidis, et K.B puudub motivatsioon kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohtul ei kujunenud kindlust selles, et isik vabanemisel majanduslike raskuste tekkimisel uusi varavastaseid kuritegusid toime panema ei hakka. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks on narkosõltuvus. Samuti on uue kuriteo riskiprotsenti hinnatud kõrgeks (72%). Kohus märkis sedagi, et kinnipeetaval on 10 kehtivat 1 distsiplinaarkaristust. Kohus leidis, et kui isik vanglas range järelevalve tingimustes ei ole suutnud käituda seaduskuulekalt, siis ei suuda ta seda vabaduses ammugi. Lisaks arvestas kohus, et K.B puudub vabaduses garanteeritud töökoht ja sellega seoses ka igakuine sissetulek. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et isik jätkab narkootikumide tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist nende hankimiseks. Kindel elukoht ja ema moraalne ja materiaalne toetus oli kinnipeetaval olemas varemgi, kuid see ei pannud teda õiguskuulekalt käituma. Kinnipeetav on andnud küll nõusoleku Sillamäe sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse ravile minekuks, ent kohtu hinnangul ei ole nimetatud meede piisavalt tõhusaks vahendiks isiku mõjutamisel õiguskuulekusele ning uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. MÄÄRUSKAEBUS
13. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada K.B tingimisi ennetähtaegselt või saata ta Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse. Kaebuse põhiteesid on järgmised. 3.1 Määruskaebuse esitaja on vangistuse vältel pidevalt oma sõltuvushäire osas töötanud – vestelnud psühholoogiga ning läbinud kursused. Esimest korda elus on ta avaldanud soovi ravida sõltuvust. K.B tunnistab, et tal on probleeme narkootikumidega, ent soovib nendest vabaneda. Kui ta vabaneb ilma igasuguse kontrollita, ei ole kindel, et ta omal käel suudab keskuses olla. See on raske, kuna K.B on alles nõrk oma soovide realiseerimisel, sellepärast tahab ta, et kohus paneks talle lisakohustusi, et tõugata teda õigetele tegudele. Varem ei ole K.B ennetähtaegselt vabanenud. 3.2 Väär on kohtu järeldus, et K.B ei ole muutunud, sest kohtul puudub võrdlus. Praegusel eluperioodil jõudis K.B ise järeldusele abivajaduses ning avaldas ise soovi ravile minna. Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses ollakse K.B tulekuks valmis ja oodatakse teda. K.B tahab vahetada 4-kuulise vangistuse 1-aastase rehabilitatsiooni vastu. Vabanedes tähtaegselt ei suuda K.B end ise sundida 1 aastaks jääma keskusesse. Kohtupoolset abi ootab määruskaebuse esitaja selles, et kohus määraks talle lisakohustused, mis paneks teda vabaduses pingutama ja astuma uut sammu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
15. Esiteks nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt välja toodud asjaoludega ja leiab samuti, et K.B vabastamist välistavad asjaolud on oluliselt kaalukamad, kui toetavad argumendid. Antud osas aga ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seetõttu võtab ringkonnakohus järgnevalt seisukoha üksnes määruskaebuse esitaja nende väidete osas, kus taotletakse ennetähtaegset vabastamist allutamisega ettenähtud ravile, milleks K.B on andnud oma nõusoleku. 2
16. Ringkonnakohus möönab, et K.B kuritegude ajendiks on suurel määral tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Viimastega kokkupuude on K.B pikaajaline ning tõsine – isik kasutab juba aastaid erinevaid narkootikume. Seejuures on vanglas K.B avaldanud soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest ning vangla psühhiaater on toetanud K.B suunamist sõltuvusrehabilitatsioonikeskusesse. Otsustuskoht apellatsioonikohtu jaoks seisneb nüüd selles, kas uskuda K.B lubadusi, et vaid lisakohustus suudab teda õigel teel hoida.
17. Ringkonnakohus leiab, et kohaldades isiku suhtes katseaega erinevate tingimustega, peaks kohtul olema veendumus, et isik suudab katseaja edukalt läbida. Kohtul sellist veendumust ei tekkinud. K.B on küll väitnud, et karistusaja jooksul on tema käitumises toimunud suured muutused ja ta on esmakordselt avaldanud ise tahet oma sõltuvusest loobuda, ent tema käitumine vangistuses on kõike muud kui eeskujulik. Nimelt on kinnipeetavat alates karistusaja algusest kuni
18. juunini 2015 kümnel korral karistatud distsiplinaarkorras, mh korraldustele mitteallumise ja keelatud esemete omamise eest. Seega muutub ülimalt küsitavaks, kas isik, kes ei suuda alluda kinnipidamisasutuses kehtestatud reeglitele, saab hakkama sellega kriminaalhooldusel või ravil olles, kus samuti valitsevad klientidele väga ranged reeglid ja kohustused. Nimelt nähtub ka Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse (kuhu K.B vabanemise korral soovib minna) koduleheküljelt, et rehabilitatsiooni ennetähtaegse lõpetamise tingivad erinevad režiimirikkumised – nt narkootikumide kasutamine või vahendamine, nende kasutamise tunnustega rehabilitatsioonil viibimine; agressiivne käitumine; korduv ja tõsine keskuse nõuete muu rikkumine. K.B sõnul on tal küll tahe narkootikumidest loobuda, ent ta on määruskaebuses avaldatu kohaselt alles nõrk oma soovide realiseerimisel. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd K.B näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, ei hoiaks temapoolseid käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi ära ka nn karistushirm karistuse täitmisele pööramise ees. Ka Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et K.B puhul esineb kõrge risk (72%) uue kuriteo toimepanemiseks.
19. Kokkuvõtlikult leiabki ringkonnakohus, et olukorras, kus isik isegi ei ole väga veendunud, et tal jätkuks tahet ja motivatsiooni pöörduda vabatahtlikult sõltuvusravi saamiseks narkorehabilitatsioonikeskusesse, puudub ka kohtul usk ja veendumus, et ainuüksi tingimisi ennetähtaegse vabastamisega pandavad kohustused suudaksid K.B käitumist mõjutada.
20. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
21. septembri 2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 3 Aarne Sarjas