← Eesti

1-19-2579/6

Obsah (5)§ 121§ 65§ 68§ 69§ 75

1-19-2579 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2019, Narva Kriminaalasja number 1-19-2579 (19233000151) Kohtunik Merit Bobrõšev K

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Z.D isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht puudub varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati: 26.09.2017 Viru Maakohtu otsusega

§ 121lg 2 p 3 järgi rakendades Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1, § 64 lg 1, § 68 lg 1, § 74 lg 1, 3, § 75 lg 1, lg 2 p 2 sätteid vangistusega 7 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta ja 3 kuud. Viru Maakohtu 14.02.2019 määrusega pöörati ärakandmata karistus 28 päeva vangistust täitmisele alates 14.02.2019. Karistus on kantud. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2019; vahistatud Viru Maakohtu 08.02.2019 määrusega; viibib vahi all Valeriy Gimaev Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, § -st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Z.D süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg - alates 07.02.2019 kuni 13.02.2019, s.o 7 päeva ning alates 14.03.2019 kuni 29.03.2019, s.o 16 päeva - kokku 23 päeva, 1 1-19-2579 karistusaja hulka . Ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada Z.D-le mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust, 517 (viiesaja seitsmeteistkümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Z.D-d üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-des 2, 4, 8 ning lg-s 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Z.D on kohustatud:

  1. elama alalises elukohas aadressil XXX;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
  7. mitte tarvitama alkoholi;
  8. asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale kohtuotsuse jõustumist;
  9. osalema sotsiaalprogrammis; 10.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Z.D-d registreerima end hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „ esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviastustustest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja -Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla või alkoholitarvitamise häire kabinetis (Vestervalli 15, Narva, kabinet 301, 303 või e-posti kaudu jelena.kangas@narvahaigla.ee). Z.D kohustub läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest ettenähtud ajal.

  1. Z.D kohustub peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Z.D on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 32,71 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Z.D ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT 2 1-19-2579 suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.03.
  2. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. Z.D suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada ja v abastada Z.D vahi alt kohtusaalis. Asitõendid: - toimikus asuv andmekandja plaat – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Mõista Z.D-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Jätta riigi kanda kaitsekulud summas 300 (kolmsada) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Z.D temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol summas 810 (kaheksasada kümme) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700016742 ning selgitus „Z.D , 1-19-2579, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Kokkuleppe järgi süüdistatakse Z.D selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda vastavalt 19.04.2017 ja 26.09.2017 kohtuotsustele kriminaalkorras karistatud, 07.02.2019 kella 22.18 paiku XXX asuvas korteris, lõi alkoholijoobe seisundis olles oma ema T M rusikaga vastu paremat küünarvart. Samuti 07.02.2019 kella 22.48 paiku XXX asuvas korteris, lõi Z.D jõuga oma ema T M vasaku käega vastu vasakut reit. Sellise tegevusega tekitas Z.D mõlemal korral oma emale T M füüsilist valu. Sel moel pani Z.D toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 1-19-2579 2. Kooskõlas Z.D , tema kaitsja V. Gimaevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkin vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Z.D süüdimõistmist

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23 päeva ja lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Kandmata karistus asendada üldkasuliku tööga 5 17 tunni ulatuses, määrates töö tegemise tähtajaks 2 aastat, kohustades Z.D jälgima

§ 75lg 1 p 1 -6 ja lg 2 p 2, 4, 8, lg 4 käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

Kokkulepe on sõlmitud ka selles, et

§ 75

lg 4 alusel määratakse Z.D-le kohustus registreerida ennast alates kohtuotsuse jõustumisest, hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ühes järgnevatest raviastustustest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla või alkoholitarvitamise häire kabinetis (Vestervalli 15, Narva, kabinet 301, 303 või e-posti kaudu jelena.kangas@narvahaigla.ee). Z.D kohustub läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 4 alusel kohustub Z.D peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva jooksul ning edaspidi katseaja lõpuni ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Z.D on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Iga uuringu maksumus on 32,71 eurot ja see tuleb tasuda uuringus osalejal endal kohapeal. Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et Z.D ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskuludest sundraha kuulub väljamõistmisele ja hüvitamisele 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kokku lepiti selleski, et kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tekkinud kaitsekulud jäävad riigi kanda.

  1. 29.03.2019 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav avaldas, et alkoholi tarvitamise keelu kontrollinõuded ja kohustused on talle arusaadav. Samuti kinnitas süüdistatav, et nõustub temalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse ja nende hüvitamisega. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ja taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. 4 1-19-2579 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
  5. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest ja kohtuistungil kajastatust nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Kuna sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised, siis puudub kohtul vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.