← Eesti

1-19-2579/18

1-19-2579 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2579 (19233000151) Kohtunik Merit Bobrõšev Sekretär Ilona Berezina Tõlk

) § 428 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ta otlus U.M-i karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. KarS § 69 lg 6 alusel pöörata U.M-ile Viru Maakohtu 29.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2579 mõistetud ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust, täitmisele. Lugeda mõistetud karistusest kantuks süüdimõistetu U.M-i poolt tehtud üldkasulik töö 10 tunni ulatuses (ehk 10 päev vangistust), ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päev a vangistust. Kohaldada U.M-ile tõkendina vahistamist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistustähtaja saabumisel. Karistusaja algust lugeda U.M-i kinnipidamisest, so alates 15.07.2019. 1 1-19-2579 Mõista U.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundtoomise kulu summas 18,70 eurot.

§ 180

lg 3 alusel peab U.M temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 18,70 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700035707 ning selgitus „ U.M , 1-19-2579, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

  1. Viru Maakohtu 29.03.2019 otsusega tunnistati U.M süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati KarS § 68 lg 1, § 69 lg 1, 3, 4 sätteid kohaldades 1 aasta 5 kuu ja 7 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 517 tunni üldkasuliku tööga , määrates töö tegemise tähtaja ks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest . Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati U.M-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 4, 8, lg 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 25.04.
  2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna teate kohaselt on kriminaalhoolduse lõpptähtaeg 25.04.
  4. 01.07.2019 registreeris Viru Maakohus erakorralise ettekan de taotlusega pöörata U.M-ile Viru Maakohtu 30.04.2018 kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Taotluses annab kriminaalhooldaja ülevaate kriminaalho oldusaluse, s.o U.M-i senisest nõuete täitmata jätmisest – kriminaalhooldusalune jättis 23.05.2019, 03.06.2019, 11.06.2019 ja 20.06.2019 tähtaegselt registreerimisele ilmumata ja sooritas 75 tunnist üldkasulikust tööst vastavalt koostatud ajakavale 10 tundi. Samuti ei registreerinud U.M end riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti" ja ei ole esitanud ühtegi alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Narva esinduse kriminaalhooldusametnik taotleb erakorralises ettekandes KarS § 69 lg 6 alusel U.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekandest nähtub, et käesolevaks ajaks on U.M talle täitmiseks määratud 517 tunnist sooritanud 10 tundi üldkasulikku tööd ning tegemata on veel 507 tundi. Samuti tuleneb erakorralisest ettekandest, et juhul, kui U.M jätab mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande arutamisele ilmumata, siis taotleb kriminaalhooldaja U.M-i suhtes vahistamise kohaldamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  5. Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes U.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
  6. U.M nentis, et esitatud etteheited on põhjendatud. Kohustused jättis ta täitmata alkoholi tarvitamise tõttu. 2 1-19-2579 MAAKOHTU SEISUKOHT
  7. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus U.M-i karistuse täitmisele pööramiseks on rahuldamisele kuuluv.
  8. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
  9. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et U.M on kätte saanud tema suhtes tehtud kohtuotsuse, millega talle mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga ühes allumisega käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Materjalidest nähtuvalt kõnealune otsus jõustus ning erakorralise ettekande kohaselt on U.M-ile 07.05.2019 tutvustatud üldkasuliku töö tegemisel kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende mittetäitmise tagajärgi. Õiguste ja kohustustega tutvumist on U.M kinnitanud oma allkirjaga. Sellest järeldub, et U.M oli ja on teadlik kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi mõistetud karistusega kaasneva katseajaga kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Vaatamata sellele, et U.M on kinnitanud talle kohalduvatest nõuetest arusaamist, on Viru Vangla kriminaalhooldusosakond edastanud kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata U.M-ile mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele, põhjuseks asjaolu, et U.M ei ilmunud 23.05.2019, 03.06.2019, 11.06.2019 ja 20.06.2019 registreerimisele, tegemata on ajakavajärgsed üldkasuliku töö tunnid, ei registreerinud end riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti" ja ei ole esitanud ühtegi alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
  10. Hinnates järgnevalt, kas erakorralise ettekande viited rikkumise toimepanemisele U.M-i poolt on põhjendatud ja tõendatud, osutab kohus järgnevale.
  11. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on U.M-ile ette heidetavaks teoks 23.05.2019, 03.06.2019, 11.06.2019 ja 20.06.2019 registreerimiskohustuse täitmata jätmine, üldkasuliku töö mittetegemine, riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti" registreerimata jätmine ja alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi esitamata jätmine Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Hinnates rikkumiste toimepanemise raskust ja seda, kas kohtu määratud katseajal registreerimiskohustuse rikkumise, üldkasuliku töö mittetegemine ja alkoholiprogrammi mittetäitmine, millega U.M rikkus kohtuotsusest tulenevaid kohustusi, tuleb U.M-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva täitmisele pöörata, leiab kohus , et U.M-i poolt kontrollnõuete rikkumised nende kogumis on hinnatav ad tahtlike raske te rikkumisena ja see toob enesega kaasa kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise.
  12. Seoses registreerimiskohustuse, üldkasuliku töö tegemisega ja alkoholiprogrammis osalemisega peab kohus vajalikuks märkida, et isikule kohtuotsusega käitumiskontrollile allutamise eesmärgiks on mh isiku edaspidise seaduskuulekuse tagamine, õiguskuulekale teele suunamine.
  13. Registreerimiskohustuse täitmata jätmise osas peab kohus vajalikuks osutada tõsiasjale, et vastuvaidlematult on kohtule esitatud dokumentide pinnalt sedastatav 23.05.2019 episoodis 3 1-19-2579 registreerimiskohustuse mittetäitmine - U.M on registreerimislehel omakäeliselt kinnitanud registreerimiskohustuse täitmise ajakava kuupäeva. Kuid kohtule kirjalikult esitatud materjalidest ei nähtu mingilgi viisil, kas ja millal on U.M kätte saanud kutsed ilmuda kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule registreerimiskohustuse täitmiseks 03.06.2019, 11.06.2019 ja 20.06.2019 episoodis. Pelk kirjaliku kutse edastamine süüdistatava elukoha aadressile kohustuse täitmiseks ei kinnita fakti, et adressaat on kutse ka kätte saanud. Samas selgub kohtule edastatud materjalidest, et U.M-iga koos elava ema sõnul on U.M kutsed kätte saanud, kuid väljendab ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. U.M ei ole kriminaalhooldajaga ühendust võtnu d ega teada andnud vastuvõtule ilmumis t takistavate põhjuste kohta. Ka ei ole U.M kohtu ette toonud tõendeid, mis kinnitavad takistuse esinemist kohtuotsuse täitmisel kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna aga registreerimiskohustus tulenes Viru Maakohtu 29.03.2019 kohtuotsusest, siis selle täitmata jätmisega rikkus U.M talle kohtuotsusest tulenevaid nõudeid. Siinkohal on ka alust märkida, et registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna võimaldab olemuslikult tõhusalt ja vahetult kontrollida teiste kontrollnõuete ja kohustuste täitmist kohustatud isiku poolt. Seega järeldub eelnevast, et registreerimiskohustuse rikkumine kriminaalhooldusele allutatud isiku poolt takistab küllaldaselt intensiivselt ka teiste tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kontrolli ning niimoodi on ka käesoleval juhul juhtunud, kui peale 07.05.2019 ei ole U.M olnud tabatav. Seega erakorralise ettekande aluseks oleva sündmus te kohta on antud juhul kohtul võimalik teha tõsikindlad järeldused selle kohta, et U.M on eiranud kohustust ilmuda 23.05.2019, 03.06.2019, 11.06.2019 ja 20.06.2019 kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule ja kuna U.M registreerimiskohustust eiras, takistas ta faktiliselt kontrolli läbiviimist ka teiste kontrollnõuete täitmise üle. Et registreerimiskohustuse rikkumine on toimunud, siis vastavalt erakorralises ettekandes kirjeldatule on kriminaalhooldusametnik pidanud vajalikuks sellele ka reageerida ning kasutanud sea duses ettenähtud võimalust kohtule erakorralise ettekande esitamiseks.
  14. Üldkasuliku töö tegemise rikkumistega seonduvalt osutab kohus, et esitatud materjalidest selgub, et üldkasuliku tegemise töö tegemise graafik oli koostatud 75 töötunni ulatuses perioodiks 10.05.2019-26.07.2019 ja nimetatud kokkulepitud graafik olid seejärel vastavalt osapoolte vahel kooskõlastatule ka allkirjastatud. Üldkasuliku töö tegemise graafikust nähtub, et enne erakorralise ettekande esitamist oli U.M kohustatud töötama à 5 tundi päevas, s.o kokku 55 tundi 10.05.2019, 16.05.2019, 17.05.2019, 24.05.2019, 31.05.2019, 06.06.2019, 07.06.2019, 14.06.2019, 21.06.2019 ja 28.06.
  15. U.M on erakorralisele ettekandele lisatud üldkasuliku töö arvestuslehelt nähtuvalt sooritanud kokku 10 tundi üldkasulikku tööd, täites tööülesandeid 10.05.2019 ja 17.05.
  16. Seega kaheksal päeval ei ole U.M ilmunud üldkasuliku töö sooritamiseks töökohta jättes sellisel viisil käitudes tegemata 45 tundi üldkasulikku tööd . Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei selgu mis põhjusel üldkasulikku tööd ei tehtud. Kuid U.M ei ole ei töö juhendajale ega ka kriminaalhooldusametnikule teada andnud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest. Eeltoodust saab teha vaid järelduse, et U.M-il puudub huvi üldkasuliku töö sooritamiseks, s.o kanda talle mõistetud karistus vabaduses olles. Kokkuvõtlikult märgib kohus, et kriminaalhooldusametnik nägi U.M-i viimati 07.05.2019 ja üldkasuliku töö juhendaja 17.05.2019, peale mida puudub igasugune kontakt U.M-iga .
  17. Puutuvalt alkoholiravi programmiga oli U.M kohustatud registreerima hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riiklik ku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „esmase hindamise“ teenusele, s.o kuni 25.05.2019 ja peale kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte 4 1-19-2579 tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Kohtule esitatud erakorralise ettekande kohaselt ei ole U.M asunud kohustust täitma. Igasugune info, mis kinnitab registreerimiskohustuse täitmist ja vereanalüüsi andmist kohtul puudub.
  18. Kohus märgib, et isikule kohtuotsusega käitumiskontrollile allutamise eesmärgiks on mh isiku edaspidise seaduskuulekuse tagamine, õiguskuulekale teele suunamine. Võttes arvesse, et vaatlusalusel juhul on U.M jätnud täitmata registreerimiskohustuse, üldkasuliku töö tegemise ja alkoravi kohustuse, osutab see asjaolule, et U.M ei ole motiveeritud kohtuotsuse kohaseks täitmiseks. Hinnates U.M-i kohtuistungil antud selgitusi, on kohus seisukohal, et U.M-il objektiivsed takistused kohtuotsuse kohaseks täitmiseks puudusid, mistõttu on U.M-i rikkumised vaadeldavad tahtlikena.
  19. Kaaludes vangistuse täitmisele pööramisest alternatiivsete meetmete kohaldamise võimalikkust, leiab kohus, et U.M-i suhtes jääb alternatiivsete meetmete kasutamise tulem tagajärjetuks. Kohus võtab arvesse, et eelkajastatud rikkumised on U.M toime pannud küllaldaselt pika aja jooksul ning on oma käitumisega üles näidanud hoolimatust täita kohtuotsusest tulenevaid nõudeid. Asjaoludest nähtuvalt pole U.M astunud mingeidki samme kohtuotsuse täitmiseks, jättes lihtsalt tegemata üldkasuliku töö, jättes täitmata ravikohustuse, mille ta ise vabatahtlikult võttis ning ei ole ole ilmunud kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule, kuigi vastuvõtu toimumise koht, aeg ja kriminaalhooldusametniku kontaktandmed olid talle teada.. Osutatu viitab kohtu hinnangul sellele, et U.M-il puudub küllaldane motivatsioon karistuse kandmiseks vabaduses olles, mistõttu puudub kohtul objektiivne alus jaatada täiendavate, karistuse täitmata jätmisest erinevate meetmete kohaldamisel, U.M-i edaspidist kohast kohtuotsuse täitmist. Kohus märgib ka, et asenduskaristus ühes isiku käitumiskontrollile allutamisega jääb täitmisele pööramata vaid juhul, kui sellele allutatud isik teostab ajakavakohaselt üldkasulikku tööd ja järgib kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi kohaselt. Olukorras, kus isik rikub korduvalt tahtlikult talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, osutab see selgelt isiku soovimatusele täita kohtuotsust selles sätestatud tingimustel. Soovimatus täita kohtuotsust nõuetekohaselt viib selleni, et U.M-ile kohaldatud eriperventiivseid eesmärke kandev karistuse individualiseerimise meede ühes selle eesmärkidega on tema suhtes sobimatu karistuse individualiseerimise viis, mistõttu tuleb talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. 16.

§ 130

lg 5 sätestab, et kohus võib süüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks

§-s 429 sätestatud korras.

§ 429

lg 1 p 3 kohaselt võib täitmiskohtunik vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele. Vaadeldaval juhul esitas kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes taotluse kohaldada U.M-ile tõkendina vahistamist, et tagada süüdimõistva kohtuotsuse täitmist üldkasuliku töö täitmisele pöör amise korral. Käesoleva kohtumäärusega pöörab kohus U.M-ile mõistetud asenduskaristuse üldkasulik töö näol täitmisele. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldaja taotlus süüdimõistetu vahistamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et U.M pole talle edastatud kutsetele reageerinud; samuti on tulemusetuks jäänud kriminaalhooldaja tehtud kodukülastused. U.M jättis ilmumata ka 09.07.2019 kohtuistungile. Kohtukutse istungile ilmumiseks anti üle tema emale. St, et menetlusõiguslikult sai isik kohtukutse kätte ja oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohtusse U.M aga ei ilmunud ega teavitanud kohut põhjustest, 5 1-19-2579 mis takistasid tal kohtusse ilmumast. Süüdimõistetu osavõtu 16.07.2019 kohtuistungist tagas kohus sundtoomise kaudu. Eelnevast järeldub, et U.M on asunud kohtuotsese täitmisest kõrvale hoiduma ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist. 17. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametniku hinnangut ja ka U.M-i seletusi, on kohus seisukohal, et U.M rikkus käitumiskontrolli nõudeid korduvalt ja tahtlikult ning mõjuvad põhjused selleks puudusid, mistõttu tuleb talle Viru Maakohtu 29.03.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-2579 mõistetud karistus, s.o 1 aasta 5 kuud ja 7 päeva vangistust KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kuivõrd U.M-il on sooritanud 10 tundi üldkasulikku tööd ja seega täitmata on 507 tundi üldkasulikku tööd ja kuna üks tund võrdub ühe päeva vangistu sega, siis kuulub ärakandmisele 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates U.M-i kinnipidamisest, s.o 15.07.2019. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.