KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14182 Tsiviilasi Eesti Kardiliid

§ 368lg 1).

Riigikohus andis põhjalikud selgitused võimalike faktiliste asjaolude kohta, mille esinemise korral võiks nimetatud huvi olemasolu käesolevas tsiviilasjas jaatada. Maakohus andis asja uuel menetlemisel hagejale võimaluse hagi aluse täiendamiseks ja nõuete muutmiseseks, kuid hagejad ei esitanud Riigikohtu otsuse järgselt kohtule midagi uut, jäädes varasemas menetluses esitatu juurde (vt p 6 eespool). Hagejad pole esitanud 3 kontrollitava täpsusega faktiväiteid neile vaidlusaluse otsusega põhjustatud negatiivsete tagajärgede esinemise kohta. Väited ühe hageja sportliku tegevuse takistamisest, teise hageja laste põhjendamatutest kannatustest ja kolmanda hageja tegutsemise muutmisest äärmiselt keeruliseks (hagiavalduse lk 2, dtl 4), on kontrollimatuseni ebamäärased ega täida Riigikohtu poolt antud juhiseid õigusliku huvi olemasolu sisustamiseks. Kostja võttis juba esimeses vastuses hagile omaks, et vaidlusaluse otsusega on keelatud hagejate tegevus mistahes autospordiklubis ning kardiradadel mootorispordi ürituste korraldamisel (kostja 26.10.2022 avalduse p 7, dtl 39). Kassatsioonimenetluses ei hinnata tõendeid, kuid neid vaidlusväliseid asjaolusid ei pidanud Riigikohus ilmselt piisavaks tuvastushuvi jaatamiseks, vastasel korral oleks kohus selle tõenäoliselt ära märkinud ega oleks näinud vaeva põhjalike selgituste esitamisega hüpoteetiliste asjaolude kohta, millest saaks järeldada tuvastushuvi esinemist. 10. Tuvastushuvi puudumine on iseenesest piisav hagide rahuldamata jätmiseks. 11. Kui oletuslikult siiski jaatada õigustatud huvi olemasolu tuvastusnõude esitamiseks, pole hagejad esitanud midagi sellist, millest saaks järeldada vaidlustatud otsuse tühisust. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse eeldused on sätestatud TsÜS § 38 lg-s 2, mittetulundusühingutele kohalduva samasisulise erinormina veel mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24

§ 5lg 1).

Kaevatav otsus ei ole meelevaldne, seda on üksikasjalikult põhjendatud. Esitatud on faktiväited iga hageja poolt väidetavalt toime pandud rikkumiste kohta, millest on järeldatud autospordi spordialaliidu reeglite rikkumist ja kohaldatud nimetatud reeglites ettenähtud karistusi. Hagejad ei ole vaidlustanud otsuse põhjenduste faktilist õigsust, vaid on pidanud neid põhjendusi ebaoluliseks menetlusosaliste vaheliste muude vaidluste taustal (hagiavalduse lk 2, dtl 4). Hagejate poolt esitatust ei järeldu, et vaidlustatud otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, mis on esitatud hagi aluseks (hagiavalduse lk 2). Hagejad ei ole sisustanud oma väidet, et vaidlustatud otsus on põhjendamatu (hagejate 29.11.2022 avaldus, dtl 160). Hagejate väited kostja põhikirja rikkumise kohta on tähendusetud – vaidlusaluse otsuse vastuolu kostja põhikirjaga saaks olla otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse alus (MTÜS § 24 lg 1). Otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõigus hagejatel puudub (sama paragrahvi lg 3). 12. Olukorras, kus pole võimalik järeldada vaidlusaluse otsuse õigusvastasust, ei saa olla alust kostja kohustamiseks seda otsust muutma. Riigikohtu poolt hagejatele selgitatud tõendamiskoormist sooritusnõude esitamiseks (Riigikohtu otsuse p 28) ei ole hagejad täitnud. 13.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagid rahuldamata ja määrab seetõttu menetluskulud hagejate kanda. 4 14.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Maakohtu eelmises menetluses esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu 3014 eurot 15,5 tunni töö eest keskmise tunnihinnaga 194,4 eurot (käibemaksuta, kostja 14.12.2022 avaldus, dtl 172). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö maht on kohtu hinnangul ülemäärane. Hagile vastamiseks on kulunud kokku 14,2 tundi. Hagiavaldus on lühike ja põhjalikumat õiguslikku analüüsi on olnud vaja vaid nõude menetlemiskõlbulikkuse osas. Kohus hindab selleks vajaliku tööaja mahuks 7 tundi ja põhjendatud tunnitasumääraks 180 eurot (käibemaksuta). Põhjendatud kulu on vastavalt 1260 eurot.
2. Ringkonnakohtumenetluses esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu 396 eurot 2,2 tunni töö eest keskmise tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta, kostja 07.03.2024 avaldus, dtl 210). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö maht ja tasumäär on kohtu hinnangul põhjendatud. Sama leidis varasemalt ka ringkonnakohus (muudel alustel tühistatud 09.03.2023 määruse p 19, dtl 223).
3. Kassatsioonimenetluse esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu 660 eurot 3 tunni töö eest tunnihinnaga 220 eurot (käibemaksuta, kostja 19.02.2024 avaldus, dtl 274). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö maht ja tasumäär on kohtu hinnangul põhjendatud.
4. Maakohtu uues menetluses esitatud nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tasu 670 eurot 3,5 tunni töö eest keskmise tunnihinnaga 191,4 eurot (käibemaksuta, kostja 23.09.2024 avaldus, dtl 315). Esindaja poolt tehtud toimingute loetelus kajastatud töö maht ja tasumäär on kohtu hinnangul põhjendatud. Kõrgema tasumäära aktsepteerimisel arvestab kohus seejuures maakohtu eelmisest menetlusest möödunud aega.
5. Vastavalt eespool (p 15-18) selgitatule peab kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 2986 eurot.
6. Hagejad on teinud kõik menetlustoimingud käesolevas tsiviilasjas ühiselt. Kõiki hagejaid on esindanud sama lepinguline esindaja. Juhindudes

§ 165

lg-st 1 mõistab kohus kostja menetluskulude hüvitise hagejatelt välja võrdsetes osades. Iga hageja peab kostjale maksma 995,33 eurot (2986 / 3). 21. Kostja taotlusel (dtl 315) ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22. Sisuliselt on kohtu menetluses kolm hagi. Iga hageja on esitanud nõude kostja vastu. Nõuded ei ole õiguslikult omavahel seotud, iga hageja oleks saanud vaidlustada tema 5 suhtes tehtud otsust iseseisvalt. Seega ei kohaldu

§ 134lg 2.

Iga esitatud nõude hagihind on 3500 eurot (

§ 132lg 1).

Kohtule pole esitatud andmeid, mis võimaldaks määrata hagi hinda muudel alustel (

§ 125või § 126 lg 2).

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle seaduse lisa 1 järgi pidanuks iga hageja tasuma hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Seni on riigilõivu tasunud ainult Eesti Kardiliit. Kohus teeb hiljem määruse tasumata jäetud riigilõivu väljamõistmiseks I.M-ilt ja N.S H Eesti Vabariigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 6