Obsah (8)

§ 113§ 402§ 1§ 404§ 4034§ 411§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 11.08.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 11.08.2025 on 5,75 eurot ning viivise kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumata jäägilt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.08.2025 kuni põhivõla 159,98 euro tasumiseni. 4. Mõista P.M-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt (punkt 2.2.) alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
2. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4. Mõista P.M-ilt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulu summas 420 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).
5. Mõista P.M-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema 2 2-24-144958 tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Rediem Capital AB hagi P.M-i vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 17.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot, millele lisandus lepingutasu summas 75 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras 18,9% aastas ja 0.053% päevas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 45.93% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1000 eurot, osamakse 38,31 eurot, intressimäära 18.90% aastas ja 0.053% eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood 10.06.2023-10.02.2028, laenulepingu sõlmimise tasu 75 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.06.2023-10.02.
3. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st oli jäänud tasumata 3 järjestikus arved (osamaksed 10.10.2023, 10.11.2023, 10.12.2023). Seetõttu saatis esialgne võlausaldaja 08.01.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg hiljemalt 22.01.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 23.01.2024 lepingu üles. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 13.09.2024 kostja vastase nõude.
4. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste 3 2-24-144958 varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
5. Kostjal on põhivõlgnevus alates
6. osamaksest, s.o 10.10.2023 kuni
7. osamakseni 10.01.
8. Pärast lepingu ülesütlemist, oli kostja tasunud 125 eurot, millest 50 eurot on arvestatud sissenõudmiskulude katmiseks ja 75 eurot on arvestanud põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 952,99 eurot (1075.00- 47.01-75.00). Kostjal on intressi võlgnevus alates
9. osamaksest 10.10.2023 kuni ülesütlemiseni, s.o 10.01.2024 kokku summas 70,26 eurot (16.19+16.00+15.80+15.60+6.67=70.26). Vastavalt lepingu eritingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 9,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga so 23.01.2024.a. oli kostjal tasumata 10.10.2023 – 10.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. kokku 39,60 eurot (4 x 9,90). Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 952,99 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 24.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.03.2025 lepingu eritingimustes kokku lepitud viivise määras s.o 18,9%. Hageja nõuab viivist summas 204,82 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 952,99 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 15.03.2025 lepingujärgses viivise määraga 18,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 952,99 eurot x 18,9% = 180,12 eurot.
10. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude, kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11. Lepingu alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot ning kohustus tagasimakseid tegema 58 kuu jooksul, s.o perioodil 10.06.2023-10.03.
12. Kostja on tagasimakseid teinud kokku summas 280,03 eurot. Kui arvestada antud summa täies ulatuses põhiosa katteks, on tagastamata põhiosa 719,97 eurot. Ümberarvestuse kohaselt, ei ole ülesütlemine kehtiv ning täies ulatuses saab tasutuks lugeda osamaksed 10.06.2023-10.11.2024 ja osaliselt 10.11.
13. Kostja on võlas alates 10.12.2024 osamaksetest. Kostja ei ole lepingut täitnud alates 19.08.
14. Seega ei ole kostja võlgnevust tasunud juba üle poole aasta. Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud ega huvi üles näidanud asja lahendamiseks. Samuti leiab hageja, et menetlusökonoomikast tulenevalt on mõistlik lahendada juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikumaksed ühe tsiviilasja raames, millega hoitakse kokku aega ja kulusid, st asjaolu, et hageja peab tulevikumaksete osas esitama hilisemalt uue lepingu täitmise nõude, millega kaasnevad täiendavad kohtukulud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt alternatiivselt välja sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 10.12.2024-10.05.2025 summas 105,83 eurot ja viivis antud summalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed Ts

MS § 369 alusel maksetähtapäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 4 2-24-144958 viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohtu seisukoht

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 08.06.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused 9.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 17.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot, millele lisandus lepingutasu summas 75 eurot. Kostja pidi tasuma hagejale laenu eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. 10. Kohtu hinnangul vastab viidatud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 4034

lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 11. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses 5 2-24-144958 ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 12.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. 13. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 14.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära 6 2-24-144958 muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

15.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 280,03 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 280,03 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 719,97 eurot (1000 eurot laenusumma – tagasimaksed 280,03 eurot). 16. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja hageja lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta. Hageja palus välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 10.12.202410.05.2025 summas 105,83 eurot ja viivis antud summalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed Ts

MS § 369 alusel maksetähtapäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

1. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
2. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
3. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 09.12.
4. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2). Seetõttu on põhjendatud viivise väljamõistmine TsMS § 367 alusel

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (10.12.2024 osamaksest käesoleva kohtuotsuse tegemise kuupäevani) alates nõude sissenõutavaks muutumisest

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 11.08.2025 on 5,75 eurot ning viivise kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumata jäägilt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.08.2025 kuni põhivõla 159,98 euro tasumiseni. Ühtlasi mõistab välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale 7 2-24-144958 järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 807 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot) ja menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 420 eurot ning menetluskuludelt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
2. detsembri
3. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8