Obsah (4)

§ 223§ 236§ 127§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-2080 (2317,24,003677) Kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekretär Sirje Luga

) §-dest 223 lg 1, lg 2, 236 lg 1, lg 2 järgi kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 29.05.2024 otsus väärteoasjas nr 2317,24,003677 muutmata.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 29.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 2317,24,003677 K.B-le

§ 223

lg 1 väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 80 trahviühikut s.o 320 eurot ja

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvel, märkides ära viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi ja temalt välja mõistetud menetluskulusid täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 19.03.2024), saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 4.

§ 127

alusel on K.B kohustatud viie tööpäeva jooksul antud otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. K.B Netsajevil tekkinud valitud esindaja kulu jätta tema enda kanda.
2. K.B kaitsja kaebus jätta rahuldamata.
3. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale etoimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju 29.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 2317,24,003677 karistati Arjom K.B-d

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o.

320 eurot ja

§ 223lg.

2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o.

400 eurot ja

§ 236lg 2 järgi lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

2. Väärteoprotokolli nr AB1631994 teokirjelduse kohaselt K.B 24.04.2024 ajavahemikul 20:10-20:45 juhtis mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara: ei veendunud tagurdades selle ohutuses, tagurdas vastu pargitud sõidukit Škoda Superb r/m xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju R. P.ale ja SIA Xxxx. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalisekahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. K.B rikkus sellega

§ 16

lg 1, § 491g 1, § 169 1g 4 p 4, 5, § 169 lg 5 nõuet ja pani toime

§ 223lg 1; § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. K.B kaitsja Danil Lipatov esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles märkis, et kaebaja ei tunnista end süüdi talle etteheidetavates õigusrikkumistes. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et PPA ei saanud tuvastada, milline sõiduk, millise registreerimisnumbriga sooritas manöövri 24.04.2024 aadressil Tartu mnt 87, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond ajavahemikul 20:10 kuni 20:
2. Ei ole tõendatud, et just kaebajale kuuluv sõiduk põhjustas etteheidetava kahju. Tunnistaja ütlused, mille põhjal oli teoreetiline sõiduki registreerimise number kindlaks tehtud, ei ole usaldusväärseks tõendiks. Tunnistaja ei näinud kokkupõrke fakti ega väidetavalt kahju põhjustanud sõiduki registreerimise numbrit. Menetluses figureeriva auto numbri teatasid tunnistajale tuvastamata isikud, kelle usaldusväärsus on seega nulliga võrduv. Videosalvestuselt ei ole näha kokkupõrke tõika kui sellist, mistõttu ei saa jaatada põhjusliku seost manöövri ja kahju tekkimise vahel. Kaebaja ülekuulamise protokoll ei saa olla kasutatud tõendina, kuna selle legitiimsuse formaalsed eeldused ei ole täidetud – protokollil puudub kaebaja allkiri, mis on selgelt vastuolus VTMS § 56 lg 3-ga. Antud juhul eksisteerib ilmselge kahtlus selles, et manöövri sooritas just kaebaja ning selles, et vastav manööver võis üldse kahju tekitada. Täiendavalt pöörab kaebaja tähelepanu sellele, et talle määratud karistus ei vasta tavapärasele praktikale. PPA määras kaebajale põhikaristusena 720 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Arvestades seda, et PPA ei ole oma tööd teinud ega mõistliku kahtlust kõrvaldanud, ei ole niivõrd suure karistuse määramine põhjendatud. Tekkinud kahju (kriimustused) ei ole oluline, liiklusõnnetuse tagajärjel ei ole vigastada saanud ükski füüsiline isik. Selle valguses leiab kaebaja, et lisakaristus (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) kindlasti ei ole proportsionaalne. Kaebaja palub maakohtul tühistada väärteo otsus täies ulatuses ja mõista K.B õigeks või alternatiivselt teha uus otsus, millega mõista kaebaja

§ 223

lg 1 ning

§ 236

lg 1 järgi süüdi ja määrata karistuseks rahatrahv summas 150 eurot ning jätta lisa karistusena mootorsõiduki ja juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata. Samuti jätta kõik menetluskulud Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda. KOHTUMENETLUS

1. Menetlusaluse isiku kaitsja jäi kohtus oma seisukoha juurde märkides, et PPA järeldus K.B süü kohta oli tehtud ainult kahe tõendi so. tunnistaja R. P.a ütluste ja Sikupilli Prisma supermarketi parkla videosalvestise alusel. Tunnistaja R. P.a ütlused ei saa olla tõendiks, kuna need on vastuolulised ja ebatõesed. P. süüteoteates kirjeldatu on vastuolus 10.05.2024 toimunud ülekuulamisel antud ütlustega. Eelkõige on vastuolu selles kuidas ta õnnetusest teada sai ja tekitatud vigastuste osas, samuti ei ole teada millal ta süüteost teavitas politseid. Samuti on tunnistaja R. P.a ütlused vastuolus videosalvestisel kajastatuga. Videosalvestust, mida uuriti alles 06.05.2024.a, ei saa pidada tõendiks, sest selle vaatlusprotokollis on sõnaselgelt kirjas, et videosalvestusel puudub kuupäev ja aeg. Samuti videosalvestisest, mis oli uuritud kohtuistungil, ei nähtu avariid ja kontakti autode vahel. Videosalvestusest on näha ainult see, kuidas Toyota liigub. Samuti olid kohtuistungil uuritud fotod mõlema sõiduki vigastustega. Fotodelt on näha, et Škoda vigastused on märgatavalt suuremad, kui need väikesed kriimud Toyotal. Kui kontakt oleks olnud, siis Toyota vigastused peaksid olema suuremad kui need, mis fotol. Samuti ei ole tõendatud, et Toyota vigastused olid saadud 24.04.2024.a. Teisest videost ei ole näha, et Toyota sõitis välja just Sikupilli Prisma parklast. Samuti ei ole mingit seost nende kahe video vahel. Samuti ei ole arusaadav, kuidas menetleja tuvastas seda, et 24.04.
2. a Sikupilli Prisma parklas ja Toyota autos oli just K.B . K.B väidab, et ta ei olnud sel kuupäeval ja sel kellaajal Sikupilli Prisma parkas, vaid kodus mängis videomänge. Samuti kinnitas kaebaja, et tema ema ei teadnud täpselt, kes oli tol päeval selle sõiduki roolis. K.B ei saa tõendada oma süütust, sest 24.04.2024.a ta oli üksi kodus ja mitte keegi ei saa kinnitada seda, et ta oli kodus.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja kaitsjaga ei nõustunud. Menetleja märkis, et K.B süü on leidnud täielikult tõendamist. Isiku süü liiklusõnnetuse põhjustamises on tõendatud videosalvestisega, millelt on selgelt näha, kuidas K.B istub Toyota Corollasse. Videosalvestiselt on ta selgelt ära tuntav. Samuti on videosalvestiselt selgelt näha, kuidas tema sõiduki tagurdamise tagajärjel sõiduk Škoda tugevalt rapub. Seejärel sõiduk Toyota sõidab minema. Seda näevad pealt mitmed inimesed, kes jätavad ka oma kontaktid ja sõiduki numbri sinna Škoda tuuleklaasile. Sõiduki Toyota liikumine on näha linnakaameratest, kus ta keerabki Tartu maanteele. Odra tänava ristmikul on tuvastatud selle sama sõiduki number. Politsei vaatas üle mõlemad sõidukid ja tuvastas mõlemal vigastused nendes kohtades, mida videol oli näha kokku puutumas. Seega liiklusõnnetuse põhjustamises kahtlus puudub. Ja kui juba kõrvalseisvas autos inimesed said aru, et Toyota sõitis vastu Škodat, siis eluliselt ei ole võimalik, et sõiduauto juht ei saa aru, et ta sõitis vastu teist autot. Kohtueelne menetleja võttis ühendust sõiduki Toyota omanikuga, kes selgitas, et seda sõidukit ei juhtinud tema, vaid seda juhtis K.B . Menetleja kutsus K.B politseisse ja isik omakäeliselt kinnitas, et tema sellel päeval selle sõidukiga seal liikles. Kohtus esitatud kaitseversiooni, et tema viibis hoopis kodus ja keegi teine selle sõidukiga sellel päeval liikles, saab võtta kui soovi kohut ja menetlejat eksitada. Tegemist oli algaja juhiga, kes just oli saanud kätte juhtimisõiguse, pani toime ohtliku ja küünilise rikkumise. Seega K.B tuleb kindlasti liiklusest eemaldada, et anda signaal isikule endale ja ka teistele liiklejatele, et selline liiklusalane käitumine ei ole mitte mingil juhul riigi poolt tolereeritud. Seda enam, et K.B ei ole absoluutselt aru saanud, et tema midagi üldse valesti oleks teinud. Mõlema rikkumise eest on määratud rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus. Seega ei ole see kuidagi ülemäära range. Küll aga, tuleb isik teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks kindlasti liiklusest eemaldada. Seega on põhjendatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine. Kohtuväline menetleja palub kaebust mitte rahuldada ja jätta politsei otsus muutmata.
4. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistaja R. P. ja menetlusalune isik K.B . Kohus uuris järgmisi dokumente: - Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tlk 1) Süüteoteate lisa foto 1579 jpg (tlk 2) Sõiduki Škoda r/n xxxx vaatlusprotokoll koos fotodega (tlk 3) Tunnistaja P. ja menetleja vaheline e-kirjavahetus (tlk 4) Ettekanne (tlk 6) Menetleja e-kirjavahetus Sikupilli Prisma turvaosakonna vahel (tlk 7-8) Tartu mnt 87, Tallinn turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokoll (tlk 9) Sõiduki Toyota r/n xxxx vaatlusprotokoll koos fotodega (tlk 10) Väärteoprotokoll (tlk 14-15) Süüteoteade (tlk 17) Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamise määrus väärteo asjas nr 2317,24,003677 (tlk 18-19) Otsus väärteoasjas 2317,24,003677 (tlk 20-23) Karistusregistri õiend (tlk 28) DVD plaat (asub väärteo toimiku tagakaanel) KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED
5. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, tunnistaja, samuti kaitsja seisukoha ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et K.B kaitsja kaebus ei ole põhjendatud.
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
7. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.
8. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
9. Antud asjas on vaidlus selles kas 24.04.2024 kella 20.10 ja 20.45 vahel K.B juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla r/n xxxx Tallinnas Sikupilli Prisma parklas ja kas ta tagurdas vastu pargitud mootorsõidukit Škoda Superb r/m xxxx, põhjustades varalise kahju R. P.ale ja SIA Xxxxe ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalisekahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.
10. Kohtuistungil uuriti 08.05.2024 koostatud vaatlusprotokolli koos salvestisega. Protokollis on kirjeldatud Tartu mnt 87, Tallinn turvakaamera videosalvestist (tlk 9). Kuigi vaatluse käigus on menetleja märkinud, et videosalvestisel puudub kuupäev ja kellaaeg, ei ole kohtul kahtlust, et tegemist on Sikupilli Prisma õue parkla poolses küljes oleva turvakaamera salvestisega, mis pärineb 24.04.
11. Seda kinnitab menetleja ja Prisma Peremarket AS Sikupilli Prisma turvaosakonna vaheline kirjavahetus, millest nähtub menetleja konkreetne päring konkreetse aja kohta ja turvaosakonna vastus koos video ülesse laadimisega (tlk 7-8). Antud videosalvestise pealkiri on „24.04.2024 20_26_55 (UTC+03_)“, mis tegelikult kajastab salvestisele salvestatu kuupäeva, kuud ja aastat ning salvestise alguse kellaaega sekundilise täpsusega. Seega kohus leiab, et antud salvestis on asjakohane ja omab puutumust vaidlusalusesse sündmusesse.
12. Eelnimetatud videosalvestise 02:30 minutil nähtub kuidas heledat värvi luukpära tüüpi auto tagurdab parkimiskohalt välja ja põrkab parema tagumise küljega vastu kõrval parkinud heledat autot. Kokkupõrge on nii tugev, et selle tulemusel kõiguvad mõlemad autod. Salvestiselt nähtub, et kokkupõrge äratas otsa sõidetud auto paremal küljel parkinud tumedas autos istunud juhi ja kaassõitja (mees ja naine) tähelepanu, kes väljuvad autost ja uurivad viga saanud auto vasakut külge. Samuti nägi antud sündmust pealt BMW maasturi juht, kes sõitis autoga mõne minuti pärast sündmuskohale tagasi. Salvestise 04.40 minutil nähtub, kuidas kõrval oleva tumeda auto juht asetab viga saanud auto kojamehe vahele paberi. Salvestise 05.04 minutil nähtub kuidas sündmust pealt näinud BMW juht räägib teiste pealnägijatega, seejärel kummardab kojamehe vahele jäetud paberi kohale ja teeb seal midagi.
13. Škoda Superb r/n xxxx omanik R. P. selgitas kohtus, et parkis oma auto Sikupilli Prisma parklasse. Poest tulles auto juurde, astus tema juurde üks mees ja ütles, et nägi kuidas tema autot mõlgiti ja ulatas talle kirja, millele oli mõlkija auto number kirjutatud. Mõlkijat parkas enam ei olnud. Pealtnägija auto oli pargitud kohe tema auto kõrvale. Foto antud kirjast saatis politseile. Tunnistaja kinnitas kohtus, et fotol 278 on kiri, mille talle meesterahvas parkalas ulatas ja foto sellest kirjast saatis politseile. Tunnistaja selgitas istungil, et vaatas kohe ka kahjustusi autol s.o. juhi poolsel küljel, tagumisel stangel. Auto on tänaseks korda tehtud, sellega tegeles kindlustus. Süüteoteate politseile tegi samal päeval.
14. Kohtuistungil uuritud fotolt 278 nähtub, et pildistatud on valget paberilehte ca A4 suuruses, kuhu on kirjutatud eesti keeles „xxxx“, „valge“ ja nimed „Serhii“ ja „Vital“. Nimede juurde on kirjutatud telefoninumbrid.
15. Kohtuistungil vaadeldi ka linnakaamera (mis asub Tartu maantee ja Odra tänava ristmikul oleva valgusfoori süsteemi kõrval) videosalvestist 24.04.2024 20_30_24 (TC+03_00) (asub DVD plaadil). Salvestise 01.08 minutil nähtub, et Tartu maanteelt (rahva keeles Sossi mäelt), alla suunaga kesklinna poole, sõidab valgusfoori alt läbi hõbehall Toyota r/n xxxx. Kohus leiab, et tegemist on sama autoga, mis põhjustas mõned minutid varem varalise kahju Sikupilli parkalas. Kuigi tunnistajad olid märkinud auto värviks valge, siis kohus leiab, et tegemist ei ole märkimisväärse eksimusega. Hõbehall on hele värv ja sarnane valgega.
16. Sikupilli Prisma turvakaamera salvestise minutitel 03:07 kuni 03.12 nähtub, et varalise kahju põhjustanud auto väljudes parklast pöörab paremale Tartu maanteele. Tegemist on ainsa võimaliku sõidusuunaga parklast väljudes. Seejärel ilmub auto kohe linnakaamera salvestisele, sõites alla Sossi mäest, jäädes seisma bussi kõrvale Tartu maantee ja Lubja tänava ristmikul, teise auto taha. Seejärel ületab auto Tartu maantee ja Odra tänava ristmiku. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et parklast välja sõites jõudis sõiduauto Toyota r/n xxxx ca pooleteise minutiga Tartu maantee ja Odra tänava ristmikule.
17. Kohtu hinnangul on turvakaamerate salvestiste ja sündmust pealt näinud kõrvaliste inimeste poolt A4 paberile märgitud auto numbri ja värviga tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto Toyota r/n xxxx.
18. Sõiduki vaatlusprotokollist (tlk 3) ja tehtud fotodest nähtub, et Škoda r/n xxxx on vasakpoolsel nurgal, tagumisel põrkeraual tagaratta juures nähtavad vigastused – kraapejäljed ja värvi kahjustused – kõrgusel 46-71 cm (fotod nr 3062 jpg, 3063 jpg, 3066 jpg).
19. Sõiduki vaatlusprotokollist (tlk 6) nähtub, et Toyotal r/n xxxx on kraapejäljed ja värvikahjustused tagastange parempoolsel nurgal, tagumisest rattast tagapool kõrgusel 49-68 cm (fotod 3110 jpg, 3112 jpg).
20. Kohtu hinnangul, arvestades vigastuste ühekõrgusel paiknemist, vigastuste liiki (kraapejäljed) ja Sikupilli Prisma turvakaamera salvestiselt nähtuvat kokkupõrke nurka, on tõendatud, et Toyota r/n xxxx tagurdas otsa Škodale r/n xxxx ja tekitas viimasele vigastused – värvikahjustused ja kraapejäljed s.o. varalise kahju.
21. Isikulise tõendiallikate ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütluseid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.02.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-18-1247).
22. Menetleja G. S. ettekandest nähtub, et ta võttis 06.05.2024 telefoni teel ühendust Toyota r/ n xxxx vastutava omaniku J. Š., kes selgitas, et 24.04.2024 juhtis autot tema poeg K.B, kes käis sellega Sikupilli Prismas. Ja edastas menetlejale poja telefoni numbri. Menetleja küll menetlusalust isikut sellel numbril kätte ei saanud, kuid kui sai ühenduse, siis K.B kinnitas, et kasutas 24.04.2024 sõidukit Toyota r/n xxxx.
23. Nendest andmetest tulenevalt on kohtuväline menetleja 10.05.2024 algusega kell 11:11 Lääne-Harju politseijaoskonnas läbi viinud menetlustoimingu s.o. K.B ülekuulamise.
24. Kaebaja selgitas kohtule, et kirjutas 10.05.2024 omakäeliselt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, et oli 24.04.2024 auto roolis Sikupilli poe juures ja oma süüd ei eita. Kuid antud protokollile all ei kirjutanud, sest menetleja sundis teda neid ütlusi kirjutama. Sund seisnes selles, et menetleja rääkis temaga valju häälega, ütles talle et on loll ja karjus tema peale.
25. Kohus leiab, et kaebaja versioon selle kohta, et ta menetleja sunni mõjul, trahvi hirmus, omakäeliselt kirjutas, et põhjustas liiklusõnnetuse, ei ole eluliselt usutav juba seetõttu, et protokoll on allkirjastamata kaebaja poolt. Kaebaja poolt kirjeldatud sunni mõjul oleks ta ka protokolli allkirjastanud. Kuna ta seda ei teinud, siis mingit menetleja poolset sundi kohus siin ei näe. Kohus leiab, et omakäeliselt kirjutatud selgitused juhtunu kohta on lubatav tõend (tlk 11, tõlge kaebuse tlk 42 pööre) sõltumata sellest, et kaebaja ei ole seda allkirjastanud. Menetlusaluse isiku avaldus selle kohta, et ta ei soovi antud protokolli allkirjastada, on nõuetekohaselt protokollitud ja allkirjastatud menetleja ning tunnistaja R. J. poolt.
26. Väärteoprotokollist (tlk 14-15) nähtub, et K.B on protokolli kätte saanud 10.05.2024, ta on kinnitanud seda omakäeliselt ja kirjutanud alla.
27. Väärteoprotokollile on K.B esitanud vastulause (tlk 6, tõlge kaebuse tlk 43), milles möönab, et võis parklast väljasõidul kõrval seisvat autot riivata, kuid ei märganud masinate kokkupuudet. Nõustub, et võis liikumisel olla tähelepanematu, kuid ei nõustu sellega, et sihilikult sündmuskohalt minema sõitis.
28. K.B on esitanud politseile kaebuse (kaebaja on esitanud selle süüteo teatena) menetleja Cärolyn Saare tegevuse peale 10.05.2024 toimunud menetlustoimingu (menetlusaluse isiku ülekuulamine) läbi viimisel (tlk 17, tõlge kaebuse tlk 42). Antud kaebusest nähtub, et kaebaja tunnistab, et viibis vaidlusalusel ajal sündmuskohal ja võis riivata kõrvalseisvat autot. Kohtule selgitas kaebaja, et antud kaebuse esitas kodus, läbi interneti. Kodus oli üksi. Kohus istungil mingit sundi antud kaebuse tegemisel K.B suhtes ei tuvastanud.
29. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et J. Š. on tema ema, kuid tema ei tea kes ema autot 24.04.2024 kella 20:30 paiku Sikupilli Prisma parklas kasutas. Kaebaja selgitas, et tema oli liiklusõnnetuse toimumise ajal hoopis kodus. Tema ei ole emalt küsinud, kes liiklusõnnetuse ajal oli emale kuuluva auto roolis. Ema teab, et tal on sellega seoses täna istung, kuid ema ei ole avaldanud talle, kes oli roolis.
30. Kohus leiab, et kaebaja viimane selgitus on lapsik ning ei ole tõsiselt võetav. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et olukorras kus kaebaja väitel heidetakse talle ette väärtegu, mida tema toime ei ole pannud, siis pereringis ei ole välja selgitatud auto tegelik kasutaja 24.04.2024 kella 21.30 paiku Sikupilli Prisma parklas ning Toyota r/n xxxx vastutav kasutaja ehk J. Š. riskis poja väärteos süüdi tunnistamisega.
31. Riigikohus märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutavad. Oluline on silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab asjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsam versioon olukorras, kus puuduvad igasugused kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-112-99; 3-1-1-104-05; 3-1-1-8-10).
32. Kohtuistungil ei suutnud kaebaja kohtule veenvalt selgitada, miks ta on menetluse käigus andnud vastuolulisi ütlusi enda osalemise ja mitte osalemise kohta vaidlusaluses liiklusõnnetuses. Lõpuks kaebaja loobus ütluste andmisest kohtus. Ühtegi tõendit enda alibi kohta kaebaja kohtule ei esitanud sh ei taotlenud kohtus ema tunnistajana ülekuulamist. Seega kohus leiab, et kaebaja kohtuistungil esitatud versioon on sisutu.
33. Kohus, tulenevalt menetleja ettekande sisust, J. Š.i ülekuulamist tunnistajana vajalikuks ei pidanud. Kaebaja emana on tal õigus keelduda poja vastu ütluste andmisest.
34. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud kaebuses kaebaja võtab omaks, et talle kuulub sõiduauto r/n xxxx ( kaebuse p 8 viimane rida).
35. Sikupilli Prisma õue parkla turvakaamera salvestiselt 24.04.2024 20_26_55 (UTC+03_) nähtub, et liiklusõnnetuse põhjustavasse autosse istub juhi kohale meesterahvas. Kaebaja esines kohtus video vahendusel, kuid videosilla kvaliteet oli hea ja kaebaja nägu oli suures plaanis kohtusaali monitoridel. Turvakaamera salvestise minutil 01.26-01.27 salvestise (VLC programmis) suurendamisel on kaebaja üheselt ära tuntav eelkõige näo plaani ja juuste piiri järgi.
36. Kohtu hinnangul on videosalvestiste, kaebaja omakäeliselt kirjutatud ütluste, kaebaja väärteoprotokollile esitatud vastulause, kaebaja politseile tehtud kaebuse ja J. Š.i poolt politseile edastatud andmetega tõsikindlalt leidnud tõendamist, et K.B juhtis 24.04.2024 kella 20.30 paiku Sikupilli Prisma parklas sõiduautot Toyota r/n xxxx. Antud juhul on ainetu rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.
37. Seega on kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud materjalidega tõendatud nii

§ 223lg 1 kui § 236 lg 1 sätestatud väärteokoosseisude objektiivne külg s.o.

kahju tekitaja, tekitatud kahju ja sündmuskohalt lahkumine. 39. Kohutu hinnangul K.B-l pani

§ 223

lg-s 1 kirjeldatud väärteo toime ettevaatamatusest, sest ilmselgelt puudus tal tahtlus põhjustada suvalisele pargitud sõidukile vigastusi, kuid tagurdades autoga, ei veendunud ta selle ohutuses ja tagurdas vastu pargitud Škoda Superbi r/n xxxx, põhjustades oma tegevusega varalist kahju R. P.ale ja SIA Xxxx. Arvestades autode kokkupõrke tugevust s.o. autode kõikumist, tekkinud vigastusi autodel ja kõrvaliste isikute tähelepanu, siis kohus leiab, et K.B istudes autos, pidi tajuma ja arusaama, et põhjustas liiklusõnnetuse, kuid sellele vaatamata otsustas sündmuskohalt lahkuda. Seega pani K.B

§-s 236 lg 1 kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega, mille ajendiks kohtu hinnangul oli kahtlemata soov varjata enda isikut ja mitte vastutada tekitatud varalise kahju eest.

1. Kohus ei tuvastanud K.B asjaolusid. käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid KARISTUS
2. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71). 43.

§ 223

lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 44.

§ 223

lg 2 kohaselt võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 45.

§ 236

lg 1 liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 46.

§ 236

lg 2 kohaselt võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 47. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et K.B on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb K.B Netsajevile kohaldada karistust nii

§ 223

lg 1 kui ka

§ 236lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

48. K.B-le mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega

§ 223

lg 1 järgi karistusena rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses ning

§ 236

lg 1 järgi karistusena rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, mis on mõlemate väärtegude puhul alla sanktsiooni keskmise määra. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud asjaolu, et puuduvad nii kergendavad kui raskendavad asjaolud.

1. Väärteoasjas puuduvad andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvide kergendamiseks. Kohtuväline menetlejale on õigesti leidnud, et asjas puuduvad karistust kergendavad asjaolud. K.B ei ole avaldanud vähimatki kahetsust toimepandud väärtegude osas. Asjaolu, et ta on varem karistamata isik, ongi olnud põhjuseks, miks on mõlema väärteo puhul karistus määratud alla sanktsiooni keskmise määra.
2. Lähtudes menetlusaluse isiku süü ulatusest – ta on toime pannud kaks rikkumist, millest üks on olnud tahtlik, oma süüd ei tunnista, asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis puudub alus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvide vähendamiseks.
3. Kohus märgib lisaks, et väärteoasjas puuduvad ka andmed, millistel oleks alust karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Rahatrahvi ositi tasumise määramist keegi taotlenud ei ole.
4. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-18-17 rõhutanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga).
5. K.B-le mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega

§ 223

lg 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks ning

§ 236

lg 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, mis on mõlemate väärtegude puhul alla sanktsiooni keskmise määra. Otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on lisakaristuse määramist põhjendanud sellega, et Arjom K.B on toime pannud mitu enamohtliku liiklussüütegu ning tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja eesmärgiga mõjutada isikut edaspidi liikluses seadusekuulekalt, hoolsalt ja tähelepanelikult käituma.

1. Sikupilli Prisma turvakaamera salvestiselt nähtub, et vaatamata õhtusele ajale kella 20.30 paiku, oli parklas palju autosid, toimus elav liiklus. Parklas liikusid nii autod kui inimesed. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et K.B algaja juhina (s.o. 2 kuud enne väärteosündmust omandanud juhtimisõiguse) rahva- ja autode rohkes parklas hooletult tagurdades (Sikupilli Prisma turvakaamera salvestiselt nähtuvalt lausa vale sõiduvõtet kasutades) seadis ohtu teiste liiklejate elu, tervise ja ka kõigi ümbritsevate vara ning algaja juhina, olles aru saanud, et põhjustas varalise kahju, pani toime koheselt tahtlikult uue liiklusalase väärteo s.o. lahkus sündmuskohalt politseid õnnetusest teavitamata. Selline käitumine viitab üheselt K.B liikluskultuuritusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kui sellisele käitumisele jätab riik reageerimata, siis see süvendab tähelepanematut ja lugupidamatut liikluskäitumist kaasliiklejate suhtes.
2. Antud menetluses ei ole K.B avaldanud vähimatki kahetsust toimunu osas. Seega saab jõuda järeldusele, et juhtimisõiguse alles jätmise korral võib ta liiklusalaste rikkumistega jätkata, mistõttu on tema suhtes lisakaristuse kohaldamine äärmiselt vajalik. Kohtu arvates K.B-lt juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab teda edaspidi käituma seaduskuulekalt.
3. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota menetlusalune isik õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik ennast ise pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg
4. K.B selgitas kohtule, et elab kesklinnas Liivamäe tänaval, mis jääb Keskturu kanti. Kohus märgib, et Tallinnas on ühistransport tasuta ja liigub piisava sagedusega. Seega on kaebajal võimalik oma igapäeva tegemisi lihtne korraldada.
5. Menetleja poolt määratud lisakaristuse pikkuse osas peab kohus vajalikuks märkida, et need on määratud alla sanktsiooni keskmise ja kuuluvad kandmisele paralleelselt.
6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna 29.05.2024 otsuse väärteoasjas nr 2317,24,003677, millega karistati Arjom K.B-d

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o.

320.00 eurot ja

§ 223lg.

2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o.

400.00 eurot ja

§ 236

lg 2 järgi lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, muutmata. MENETLUSKULUD

1. VTMS § 38 lg 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid.
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva lahendi korral.
3. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. K.B-l oli kokkuleppe korras kaitsja. Kohus märgib, et kuna käesolevas asjas ei teinud kohus kaebajale esitatud etteheites otsustust VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi, siis tuleb kaebaja õigusabikulud jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik