Obsah (6)

§ 424§ 70§ 68§ 69§ 75§ 50

1-21-7597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-7597 (21230200358) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 424lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses Karin Orgulas Prokurör Süüdistatav Kaitsja 1.

2. B.L Ik: XXX, xxx kodanik, xxx, töökoht: X OÜ, elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 12.08.2021 kuni 13.08.2021, elukohast lahkumise keeld 13.08.2021 kuni 13.08.2022 Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi üks: Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 07.05.2013 otsusega nr 1-13-4253

§ 424järgi rahaline karistus 544 eurot.

Tartu Maakohtu 11.07.2019 kohtumäärusega asendati

§ 70

alusel tasumata rahaline karistus 109 päevamäära vangistusega 36 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 36 tundi. Karistus täidetud 18.11.2019. Kehtivaid väärteokaristusi 3 Kohtueelsel menetlusel advokaat Karine Nersesjan B.L süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.08.2021 kuni 13.08.2021, s.o 2 päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 208 (kakssada kaheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 4.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada B.L üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning B.L-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi Tartu vangla Viljandi esinduse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Koidu 5, Viljandi, tel: 750 0414, e-post: tartukrho.info@just.ee). 5.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada B.L-i järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tartu vangla Viljandi esinduse kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada B.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada B.L-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 8.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada B.L-i suhtes lisakaristust, võttes B.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. 9.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse kulgemise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel.

1. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. B.L-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. B.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu 44 (nelikümmend neli) eurot; määratud kaitsjale Karine Nersesjan kohtueelsel menetlusel makstud tasu 171 (sada seitsekümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 1091 (tuhat üheksakümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „B.L , 121-7597, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel B.L-ile poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu B.L ´i süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 07.05.
6. a

§ 424

järgi, juhtis tahtlikult 12.08.2021 kella 14:29 ajal Harjumaal, Tallinnas, Vabaduse puiesteel mootorsõidukit Volvo FM-300 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi joobeseisundis (indikaatorvahendiga tuvastatud alkoholijoove 1,29 mg/l; Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuga tuvastatud alkoholijoove 2,6 mg/g veres), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseadus § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseadus § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseadus § 36 lg 4 p 1 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove. Seega pani B.L toime korduvalt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 09.11.2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Karin Orgulas, süüdistatav B.L ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.08.2021 kuni 13.08.2021, s.o 2 päeva, seega kandmata karistuseks on vangistus 6 kuud ja 28 päeva.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada B.L-ile mõistetud ärakandmata vangistus 6 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga selliselt, et üks vangistuspäev võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga. Seega on B.L-ile mõistetav üldkasuliku töö tundide arv 208. 208 üldkasuliku töö tundi tuleb täita 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ja teostada üldkasulikku tööd Tartu Vangla Viljandi esinduse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 3 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 kohustada B.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta B.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot, mis II astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Karine Nersesjan kohtueelses menetluses määratud tasu ja kulud kohtueelses menetluses summas 171,6 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise ekspertiisiga tekkinud kulud summas 44 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista B.L-ilt kokkuleppe sõlmimise hetkel menetluskulud summas 1091,6 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: sõiduk Volvo FM-300 registreerimismärgiga XXX on omanikule tagastatud 12.08.

1. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; § -st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4