) ei ole sätestatud teisiti (
). 4.
lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud 2 pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. Kohus on tuvastanud võlgniku varalise olukorra tsiviilasjas nr xxx, kus usaldusisik K A koostas aruande ja esitas võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Muuhulgas märkis usaldusisik juba eeltoodud menetluses, et ümberkujundamise väljavaade on kohustuste mahtu arvates väike ning võlgniku makseraskused süvenevad ajas. Usaldusisik tõi ka välja, et võlgniku püsiva maksejõuetuse saabumine on väga tõenäoline. Aruande kohaselt oli usaldusisik juba märgitud menetluses seisukohal, et kõige otstarbekam oleks võlgniku pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 22.03.2024 ümberkujundamiskava kinnitavast määrusest nähtub, et võlgnikul oli kohustusi 57 307,20 euro ulatuses. Võlgnik kohustus ümberkujundamiskava kohaselt tasuma võlausaldajatele igakuiselt 477,56 eurot, mis osutus võlgnikule üle jõu käivaks. Ka usaldusisik K A selgitas nimetatud menetluses, et võlgnik ei täitnud kava ning palus võlgade ümberkujundamiskava tühistada. Kohus tugines 11.07.2025 ümberkujundamiskava tühistamise määruses asjaolule, et võlgnikule jäi sissetulekust mittearestitavaks summaks 1477 eurot, mis on ebapiisav viieliikmelise perekonna elamiskulude katteks. Seega ei suutnud võlgnik ümberkujundamiskava täita. Kohus on seisukohal, et puudub vajadus täiendava aruande koostamiseks ning potentsiaal võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlgniku varaline olukord on välja selgitatud varasemas menetluses ning vahepealse aja jooksul on võlgniku kohustused ja makseraskused vaid süvenenud. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku kohustused ja elamiskulud suurenenud, kuid võlgniku sissetulek on piiratud ning töö hoidmine ja leidmine on makseraskuste tõttu keeruline. Kohtu hinnangul on võlgnik selgelt varatu ja maksejõuetu. 5. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). 6. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Pankrotihaldur K A andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks K A (PankrS § 31 lg 6). 7. Võlgniku kohustuste täpne suurus tehakse kindlaks pankrotimenetluse käigus arvestades ka
lg 3 sätteid, mille kohaselt ümberkujundamiskava tühistamisel langevad tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 6 nimetatud tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. 8. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause). 9. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 10. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse 3 algatamiseks kuulub rahuldamisele. 11.
lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 12. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud
Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 13. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (
14. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (
Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel. 15. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (
16. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (
S § 33 lg 1). Menetluskulud 17. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (
S § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
lg 5 sätestab, et kui ümberkujundamiskava tühistatakse ja sellele järgneva kolme kuu jooksul kuulutatakse välja võlgniku pankrot, loetakse usaldusisiku ja eksperdi tasu ning kulutuste hüvitamise nõuded selles menetluses kaitsmiseta tunnustatuks. Kohtu selgitused võlgnikule
lg 1–2): tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma 4 sissetulekute ja vara kohta. 20. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.