Obsah (6)

§ 423§ 424§ 426§ 162§ 168§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-18454 Tsiviilasi W.G hagi S.N

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. 27.

§ 424

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 426

lõike 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmisel, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Käesoleval juhul on hageja võtnud hagi osaliselt tagasi enne eelmenetluse lõppemist. Kostja hagi osalisele tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata nende nõuete osas, milliste osas on hageja hagi tagasi võtnud.

1. Menetlusse jäänud nõude osas tugines hageja sellele, et ta on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikuna tasunud kostja eest laenulepingu alusel pangale kolme aasta jooksul 6645 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagejal kui tema emal ei ole tema vastu nõudeid. Hageja tegi makseid hageja, kostja ja panga omavahelise kokkuleppe alusel. Hageja eestkostja on petis, kellel pole seost kostja rahaasjadega ega emaga sõlmitud kokkulepetega. Hageja, kostja ja panga kokkuleppel võeti laenumakse hageja kontolt otsekorraldusega.
2. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 07.04.2025 pöördumises (dtl 175-177) kohaldatavaid õigusnorme. Kohus selgitas, et kui kostja arvates oli sõlmitud mõni kokkulepe, mille alusel on välistatud hageja tagasinõue kostja vastu, tuleb viimasel seda põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid ei põhistanud ega tõendanud.
3. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui 5 kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenulepingu puhul iseenesest vajalik see, et kolmas isik täidaks laenusaaja kohustuse panga ees nimelt kolmepoolse kokkuleppe alusel. Kui kolmas isik aga laenusaaja kohustuse mingis osas täidab, vabaneb laenusaaja ise täidetud osas kohustustest panga ees. VÕS § 78 lg 4 näeb ühtlasi ette, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
4. Hageja ei olnud kohustatud kostja eest laenulepingu alusel makseid tegema, kuid hageja tegi neid makseid, sest ta oli laenulepingut taganud kinnisasja omanik. AÕS § 349 lg 3 sätestab, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. VÕS § 152 lg 1 alusel läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale l rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Seega olukorras, kus kolmas isik tagatise andjana täidab võlgniku laenulepingust tuleneva kohustuse panga ees, on kolmandal isikul endal õigus nõuda sama summa tasumist võlgnikult. Kostjal oleks olnud õigus esitada hageja nõudele samasuguseid vastuväiteid, nagu ta oleks esitanud laenulepingu alusel panga vastu, kuid kostja selliseid vastuväiteid ei esitanud.
5. Kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 14-17) kohaselt kuulub hagejale alates 20.08.2020 korter Tallinnas, aadressil Xxx. Kinnistule on seatud hüpoteek H.Y.G õiguseellase X kasuks summas 598 000 krooni. Kohtutäitur on seadnud kinnistule kasutamise keelumärke. Hageja omandas korteriomandi 12.08.2020 sõlmitud kinkelepinguga (dtl 22-30).
6. 31.07.2007 sõlmis korteriomandi eelmine omanik W.G AS-ga H hüpoteegi seadmise lepingu (dtl 18-21), millega tagati kõik panga kui hüpoteegipidaja nõuded kostja vastu, mis tulenesid panga ja kostja vahel 26.07.2007 sõlmitud laenulepingust. Lepingus lepiti kokku kinnisasja igakordse omaniku kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele. Kostja oli sõlminud AS-ga H laenulepingu, mille alusel oli laenu summa 29 418 eurot, mis tuli tasuda igakuiste osamaksetega hiljemalt 15.07.2037 (dtl 31-32).
7. Kostja esitas kohtule H.Y.G tõendi (dtl 162), mille kohaselt oli tema ja panga vahel sõlmitud laenuleping, mille pank ütles üles 15.02.
8. Seisuga 13.01.2025 oli tasumata põhivõlgnevus 27 626,50 eurot, intress 543,37 eurot ja viivis 3 263,12 eurot. Seega on kostja nõustunud, et tal on täitmata laenulepinguline kohustus H.Y.G ees.
9. 18.01.2024 saatis H.Y.G hagejale teatise (dtl 41-42), milles teatas, et laenulepingu alusel on kostjal kui laenusaajal tekkinud võlgnevus 542 eurot. H.Y.G andis hagejale tagatisvara omanikuna võimaluse võlgnevuse tasumiseks, et vältida laenulepingu ülesütlemist ja sissenõude pööramist tagatisele. Ka kostjale kui laenusaajale saatis pank 18.01.2024 teatise (dtl 43-44), milles teatas, et kostja võlgnevus lepingu alusel on 542 eurot. Kostjale anti aega võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.02.
10. Pank teatas, et kui kostja selleks ajaks võlgnevust ei tasu, öeldakse temaga sõlmitud laenuleping üles.
11. 16.02.2024 sai hageja pangalt uue teatise (dtl 45-46), mille kohaselt oli kostja jätnud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata, mistõttu öeldi laenuleping üles. Laenulepingust tulenev võlgnevus oli 30 501,11 eurot. Hagejal paluti võlgnevus tasuda ning teavitati, et selle tasumata jätmisel algatab H.Y.G tagatise realiseerimiseks täitemenetluse.
12. Täitmisteade saadeti hagejale juba 04.04.2024 (dtl 47-51). 17.06.2024 teatas H.Y.G täiturile soovist täitemenetlus peatada (dtl 52). Hageja eestkostja saatis pangale 13.05.2024 pretensiooni (dtl 6 54-67), kuid kirjavahetuses kokkulepet ei saavutatud ning 22.11.2024 teatas täitur hagejale kinnisasja arestimisest (dtl 75-77). Hageja eestkostja esitas kohtule 26.11.2024 hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (dtl 95-102). Kohus rahuldas tsiviilasjas nr xxx hageja tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse kuni vaidluse lahendamiseni (dtl 134-136). Eeltoodut kokku võttes saab järeldada, et kuna kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, tuli need täita hagejal, kellele kuuluvale kinnisvarale esitas pank sissenõude.
13. Hageja esitas kohtule oma konto väljavõtte (dtl 38), mille kohaselt oli ta teinud kostja eest laenulepingu täitmiseks makseid
14. aastal kokku summas 2795 eurot ning
15. ja
16. aastal kokku 2100 eurot (dtl 39). Täiendavalt tasus hageja
17. aastal kokku 1750 eurot (dtl 90-92). Kokku on hageja tõendanud kostja eest maksete tegemist summas 6645 eurot.
18. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste kohaselt ei peaks ta hagejale tagasi maksma 6 395 eurot, mille viimane on tema eest pangale tasunud. Asjaolud, millistele kostja viitas seoses hagejale eestkoste seadmisega ei ole asjakohased selleks, et nõudele vastu vaielda. Ka on need kostja väited tõendamata.
19. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et alates 12.02.2024 viibis hageja statsionaarsel ravil (dtl 40). Harju Maakohus tegi 26.04.2024 tsiviilasjas nr xxx määruse (dtl 34-37), millega seati hagejale eestkoste ning eestkostjaks määrati N.E. Hagejal oli diagnoositud dementsus. Kostja esitas kohtule avalduse eestkoste seadmisega mittenõustumise kohta (dtl 69). 11.10.2024 tegi Harju Maakohus määruse (dtl 73-74), millega võttis kostja avalduse menetlusse. 19.12.2024 tegi Harju Maakohus määruse (dtl 128-130), millega jättis kostja avalduse rahuldamata. Kohus osundas, et kostja ei ole mõistnud eestkoste seadmise vajadust ega eestkoste olemust. Seega on kostja vastuväiteid eestkostele alusetud ega välista nõude rahuldamist. Eeltoodut kokku võttes kuulub hageja menetlusse jäänud nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6645 eurot. 41.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi menetlusse jäänud nõude osas otsuse hageja kahjuks, tuleb selles osas menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 168

lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kuna muid asjaolusid ei esine, tuleb järelikult jätta selles osas, milles hageja nõudest loobus, menetluskulud tema enda kanda.

1. Hageja loobus esitatud nõudest 83% ulatuses ning menetlusse jäi ja rahuldamisele kuulus tema nõue 17% ulatuses. Seega tuleb menetluskuludest 83% jätta hageja kanda ja 17% kostja kanda. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks ning asjas esitatud tõenditest nähtuvalt kostjal menetluskulusid ei ole.
2. Hagejale osutati menetluses õigusabi 7,5 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot tunnis. Kokku olid hageja kulud õigusabile 1125 eurot. Kohus peab hageja kulusid õigusabile mõistlikuks. Kostjalt tuleb hageja kuludest õigusabile välja mõista 17% ehk 191,25 eurot.
3. Hageja vabastati hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1400 eurot. Menetlusse jäänud ja rahuldatud nõudele vastas riigilõiv 630 eurot.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista hagi rahuldamise ulatusele vastav riigilõiv 630 eurot. 7 45.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 aga näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada ülejäänud osas riigilõivu ehk 770 euro tasumisest, arvestades hageja seisundit, temale seatud eestkostet, hageja viibimist hooldekodus ning korteriomandiga seotud vaidlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 8