KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-10557 Kohtuasi Osaühi

) § 43 lg 2 alusel. Maakohus leidis, et kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata kostja pankroti tõttu, siis on põhjendatud kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisest TsMS § 168 lg 2 alusel ning õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 kohaselt. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 168 lg-t 2 ja § 162 lg-t 4 ning jättis kohaldamata

§ 43¹ lg 3.

Jättes kohaldamata

§ 43

¹ lg 3, ei hinnanud maakohus sisuliselt, kas hageja menetluskulud on õiglane jätta hageja või kostja kanda. Maakohus pidanuks jätma poolte menetluskulud kostja kanda.

1. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
4. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega hagi jäeti läbi vaatamata. Praegusel juhul kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus jaotas menetluskulud. 2 2-24-10557
5. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata

§ 43

lg 2 kohaselt.

§ 43

lg 2 järgi, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta.

§ 43

¹ lg 3 sätestab, et kui kohus jätab nõude

§ 43

lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. 10. Maakohus, jättes hagi läbi vaatamata

§ 43lg 2 järgi, on ebaõigesti tuginenud menetluskulude jaotamisel Ts

MS § 168 lg-le 2 ja § 162 lg-le 4. Praegusel juhul on

§ 43¹ lg 3 menetluskulude jaotamisel erisätteks. Maakohus ei saanud menetluskulusid jaotada Ts

MS § 168 lg 2 ja § 162 lg 4 alusel ning seetõttu tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Vaatamata sellele, et maakohus tugines menetluskulude jaotamisel ekslikult TsMS § 168 lg-le 2 ja § 162 lg-le 4, ei muuda see ebaõigeks maakohtu määruse resolutsiooni, kuna menetluskulud poolte endi kanda jätmine on

§ 43¹ lg 3 järgi põhjendatud.

11.

§ 43

¹ lg 3 kohaselt on nõude läbi vaatamata jätmise korral menetluskulude poolte endi kanda jätmine üldreegliks ning erandina võib kohus otsustada teisiti. Kolleegiumi arvates ei ole hageja esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille põhjal saaks otsustada, et käesoleval juhul hageja menetluskulude tema enda kandmine, nagu näeb ette üldreeglina

§ 43¹ lg 3, oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (analoogselt Ts

MS § 162 lg-s 4 sätestatuga). Kuna

§ § 43¹ lg 3 järgi tuleb igal juhul enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses varalise nõude menetlus võlgniku vastu jätta läbi vaatamata, siis ei pea eraldi hindama, kas hagi jääb läbi vaatamata hageja või kostja tegevuse tõttu käesoleva tsiviilasja menetlemisel. Asjaolud, et hageja oli veendunud, et tema hagi kostja vastu oli põhjendatud ja selle oleks saanud rahuldada ning kostja pankrotimenetluses ei ole hageja nõudele vastu vaieldud või et kohtupraktikas on menetluskulusid jäetud ka pankrotistunud kostja kanda, ei ole erandlikud ega tingi praegusel juhul menetluskulude teistsugust jaotamist. Asjaolu, et hageja ei teadnud hagi esitamisel, et kostja võib olla maksejõuetu või tulevikus muutuda maksejõuetuks, ei ole samuti sedavõrd erandlikuks, millist riski iga hageja ei peaks kandma tavapäraselt hagi esitamisel. Kolleegiumi arvates ei ole hageja esile toodud asjaolud sedavõrd erandlikud, et jätta äriühingust hageja menetluskulusid füüsilisest isikust pankrotivõlgniku (kostja) kanda. Seetõttu ei nõustu kolleegium hagejaga, et tema suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, kui tema kanda jääksid tema enda menetluskulud nagu näeb ette üldreegel. Menetluskulude jaotus 12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks määruskaebuse menetlemisega kandnud menetluskulusid, mis oleksid rahaliselt kindlaksmääratavad, mistõttu puuduvad kostjale hüvitatavad menetluskulud. 13. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 427 esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3