lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 113 trahviühikut, s.o 904 eurot Menetlusalune isik Urmas Peterson, isikukood 37303315726, xxx kodakondsusega, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx arvel, e-post xxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja uurija T. P. Kohtuistungi toimumise aeg 30.09.2025 Jõhvi kohtumajas RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Rahuldada Urmas Petersoni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.08.2025 otsusele väärteoasjas nr 244025002591 osaliselt ning tühistada nimetatud otsus karistuse osas. Mõista Urmas Petersonile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut summas 400 (nelisada) eurot.
lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole Swedbank – EE932200221023778606 SEB – EE891010220034796011, Luminor Pank – EE701700017001577198, LHV Pank - EE
lg 1 ja väärtegu on kvalifitseeritud
Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Väärteoprotokollis on toodud välja menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt oli ta 29.05.2025 tööl Omnivas ja tuli aadressile Rakvere tn 29, Jõhvi linn, selleks, et võtta pakiautomaadist pakid ja viia need edasi. Isik ei mäleta, et oleks 29.05.2025 kella 15.05 paiku kriimustanud sõiduautot Škoda Koidaq. Isegi kui ta on seda teinud, siis täiesti juhuslikult. Süüdistusega isik nõus ei ole. Tööandja näitas videot ja seal on näha käe liigutust, aga isik ei arva, et tegi seda tahtlikult, võibolla käsi liigutas ise, väsimuse pärast. Võibolla oli see kriimustus auto peal enne 29.05.2025 kella 15.05. 18.08.2025 koostas kohtuväline menetleja otsuse, milles karistas menetlusalust isikut eelpood kirjeldatud süüteo eest rahatrahviga 113 trahviühikut, s.o 904 eurot. Otsuse kohaselt leidis menetluses kinnitust, et 29.05.2025 kell 15.12 Urmas Peterson pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud süüteo. Tuginedes tunnistajate ütlustele, vaatlusprotokollidele ja menetlusaluse isiku ütlustele, mis olid protokollitud 25.07.2025, leiab kohtuväline menetleja, et väärteo toimepanemise fakt on kinnitust leidnud. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani Urmas Peterson süüteo toime tahtlikult, kuna videosalvestiselt on näha, et hetkel, kui ta läheb mööda sõiduautost Škoda Karoq, registreerimisnumbriga xxx, hoiab ta kätt vastu sõiduautot selliselt, mis on tavaolukorras ebaloomulik. Sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et kriimud asuvad samas kohas, kus Urmas Peterson hoidis oma kätt. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et antud rikkumise eest on maksimaalne sanktsioon 300 trahviühikut või arest, leidis kohtuväline menetleja, et isiku mõjutamiseks ja rikkumise üle 2/7 mõtlema panemiseks on põhjendatud määrata rahatrahv 113 trahviühikut. Rahatrahvi eesmärk on suunata isikut süüteo toimepanemisest aru saama ning tulevikus samalaadset rikkumist mitte sooritama. Menetlusalune isik Urmas Peterson esitas 25.08.2025 kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse kohaselt ei mäleta menetlusalune isik, et temale etteheidetud tegu oleks aset leidnud ning politsei otsusega ta nõus ei ole. Tööandja poolt näidatud salvestis oli otsevaates ja auto kriimustamist seal näha ei ole. Politsei ei ole mingeid salvestisi isikule näidanud ega tema seisukohta küsinud. Menetlusalune isik palus politseid, et võetaks linnas olevatest kaameratest salvestised, mis näitaksid, et kui auto parklasse sõitis siis kriime ei olnud. Antud juhtumi tõttu on isik kaotanud töö ja sissetuleku, praegu on sissetulekuks 300-400 eurot Töötukassast. Kogu sissetulek kulub elamisele ja korteri eest maksmisele, samuti sügava puudega täiskasvanud lapse hooldekodu eest maksmisele. Menetlusaluse isiku arvates oli antud kriim autol juba eelnevalt ning omanik avastas selle parklas ja kuna tema käis sealt mööda arvas politsei, et kriim on tekitatud tema poolt. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED VTMS 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Algul tuvastab kohus, millised on faktilised asjaolud, milline tegu on toime pandud ja kas teo toimepanija on menetlusalune isik. Pärast seda annab kohus teole õigusliku hinnangu – kas tegu vastab väärteokoosseisule. Kohtulikul arutamisel olid uuritud järgmised tõendid. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik selgitas, et ta oli tööl, see oli vahetuse lõpupoolel, ta pidi automaadist saadetised välja võtma ja panema tööautosse. Ta parkis autot kaupluse juurde. Ta hakkas saadetise välja võtma automaadist. Ta käis mitu korda edasi tagasi autodest mööda, mis seisid parkimiskohtades. Sellel autol, mis sai väidetavalt kahjustatud, võib olla see vigastus juba varasemast ajast tekkinud. Ta ei mäleta sellist asja, et ta oleks kellegi autot kriimustanud. Tema käes võis olla paberitükk paroolidega. Peale salvestise uurimist kohtuistungil, vastas kohus kohtu küsimusele, et salvestisele on jäädvustatud just tema ise ja sama sündmus, millal ta toimetas saadetised automaadist tööautosse. Menetlusalune isik selgitas kohtu küsimustele, et ikka tema käes paberitükk, ta ei teinud midagi tahtlikult. Kohtu küsimusele, et salvestise suurendamisel on nähtav, et isiku käes on mingi kõva piiratud pinnaga ese, millega ta teeb liigutuse teise sõiduauto parema külje pinnal, vastas isik, et ta ei tea, mis see võis olla. Samas isik väljendas kahetsust, ütles, et ei tahtnud ta kellelegi kahju teha. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja V. K. selgitas, et sama päeva hommikul oli auto korras. Seda nägi tunnistaja 100% tööandja parklas. Ta käis kodus korraks, seal on koduhoov ja on videosalvestised. Kontrolliti neid, keegi ei käinud hoovis ja auto oli korras. Kuna auto on tunnistaja kasutuses lepingu alusel, siis ta sai sõita sellega ka kaupluse juurde. Ta sõitis Rakvere 29, Maxima kaupluse juurde Omniva pakiautomaatide juurde umbes kell 14:45, kus läks poodi. Kui ta tuli tagasi ja tahtis ära sõita, märkas, et parempoolne esipeegel on kokku lükatud. Ta läks 3/7 peeglit tagasi panema ja avastas, et autole on tekitatud kriim. Auto vastutav kasutaja on ettevõte Onninen. Auto sai parandatud augusti kuu jooksul. Värvimine teostati kaskokindlustusega. Onninen kattis 190 eurot omavastutust. Kriimud olid parempoolsel esitiival natuke nõrgemad ja parempoolsel uksel ja tagatiival olid sügavamad, olid lainelised. Oli värvitud ja poleeritud remondi käigus. Kriim oli ulatuslik terve auto pikkuses, see oli katkendlik, laineline. Kohtuistungil uuris kohus salvestist. Sündmus on fikseeritud, kuidas menetlusalune isik möödus tunnistaja kasutusel olevast sõidukist, vasak käsi õla piirkonnas pinges, vasakus käes on ese, mis on kõva tömpi piiratud pinnaga, millega isik teeb liigutuse sõiduki parema külje pinna ulatuses. Selgelt tuvastatav, et ese ja sõiduki pind on kontaktis. Teisisõnu, isiku liigutus on kindlalt sarnane sellega, kui terava esemega, näiteks võtmega, kriimustatakse autokere pinda. Kohus uuris salvestist nii aeglasemas tempos, kui ka kaadrite peatamisega, suurendamisega. Sündmus on ühemõtteliselt tõlgendatav. Kohtu arvates, salvestisel fikseeritu osas ei ole kahtlust – isik tekitab kõva piiratud pinnaga esemega teisele sõiduki kerele mehhaanilist kahjustust. KISsi kohtuvälise menetleja poolt tõendina esitatud videofailid ei ole kohtuniku arvutis kättesaadavad - digitoimikus vastav märge, et faili kuvada ei saa. Kohtuistungil oli salvestis uuritud kohtuvälise menetleja arvuti kaudu. Salvestisel tuvastatud andmed kattuvad tunnistaja K. ütlustega, et kriimustus oli tekitatud sõiduauto paremale poolele, kahjustuse joon oli laineline. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, koostatud 29.05.2025, sellest nähtub, et sõidukil paremalt poolt on tagatiival visuaalne laineline kriimustus. OÜ Kereekspert on esitanud kalkulatsiooni värvimis- ja plekitöödele summale 698,47 eurot. Esitatud ka kahjustuse fotod. Kalkulatsioonis on märge, et sõiduauto tagatiival olev kriimustus on sügav ja nõuab värvimistöid, esitiivale jääv kriimustus on eemaldatav poleerimisega, see ei ole nii sügav. Kohus leiab tuvastatuks menetlusaluse isiku ütlustega osaliselt, aga eelkõige tunnistaja ütluste ja salvestisega, et Urmas Peterson 29.05.2025 kell 15.12 aadressil Rakvere tn 29, Jõhvi linn, kriimustas sõiduautot Škoda Karoq registreerimisnumbriga xxx paremat külge. Kahju 698,47 eurot ehk ei ületa olulise kahju määra. Menetlusalune isik rikkus oma teoga võõra asja, tekitades sõiduautole mehhaanilise kahjustuse ning omanikule materiaalse kahju ( kuna sõiduk vajas värvimis- pleki- ja poleerimistöid).
lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. § 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu
ettenähtud keeldu kahjustada teise isiku asja, vastab
Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses otsese tahtlusega
lg 3 mõttes, ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ( kasutades kõva piiratud pinnaga eset, tekitab kriimustuse teise isiku sõidukile ehk kahjustab võõra vara) ja mööniski seda, ehk soostus oma objektiivse teoga. Viimasele osutab isiku teo objektiivne avaldumine. Salvestise alusel on tuvastatav, kuidas isik pöörab vasaku käe vasakule, käes on piiratud pinnaga ese, tema käsi kogu ulatuses ja õla piirkonnas on pinges ja ta viib käega sõiduki parempoolsel pinnal ( käes oleva ese ja sõiduki pind puutuvad kokku), möödudes sõidukist. Salvestisel on nähtav, kuidas isik möödub sõidukist ja vastavalt sammudele liigub ka tema vasak käsi esemega. Tuvastatud kahjustuse kuju, laineline joon, vastabki isiku liikumise rütmile. Kohus ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku süüd välistavaid asjaolusid. Samuti ei näe kohus asjaolusid, mis osutaksid menetlusõiguse olulisele rikkumisele ja kohtuvälise menetleja põhjendamatu otsuse tegemisele, sellest tulenevalt ei ole alust väärteomenetluse lõpetamiseks. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule 5/7 karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (
lg 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühiku (2400 eurot) või aresti. Määratud trahv jääb allapoole sanktsiooni keskmisest määrast, mis on 150 trahviühikut. Menetlusaluse isiku poolt karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks arvestab kohus isiku kahetsust. Kohtueelsel uurimisel eitas sisuliselt isik oma tegu, sama positsioonile jäi isik ka kaebuse esitamisel. Ka kohtuistungil, ütluste andmisel väitis isik, et ei mäleta, et ta oleks meelega kellegi autot kriimustanud, et tema käes võis olla ainult paberitükk paroolidega. Kohus jälgis isiku kehakeelt, miimikat ja väljendamist kohtuistungil. Peale salvestise uurimist istungil. vastates kohtu küsimusele, ei eitanud isik enam oma tegu nii kategooriliselt. Kohtule oli jälgitav, et ta saab oma teost aru, samas ei julge tegu ühemõtteliselt tunnistada, püüab ikka sellest distantseeruda ( näiteks püüdis isik juhtida tähelepanu faktile, et kahjustus ei ole ju terve sõiduki parema külje ulatuses ja kahju ei saaks olla nii suur). Samas isik väljendas siiski siiralt kahetsust, öeldes, et tal on tõesti kahju, et nii juhtus. Isiku süü suurus on alla keskmise. Tegemist on üheepisoodilise väärteoga. Tegemist on tagajärjedeliktiga ehk tekitatud on materiaalne kahju. Lähtudes kahjusumma suurusest 698,47 eurot ja kahju iseloomust ( piisavalt ulatuslik kriimustus sõidukil), ei saa öelda, et isiku süü suurus oleks minimaalne ja isik ei vääriks karistamist. Samas kahjustatud varas parandamine ei olnud raskendatud kahjustuse iseloomu pärast ja võõra asja kvaliteet ei ole selle teo tagajärjel üldises mõttes langenud. Arvestada tuleb, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Oma teo pärast kaotas isik töökoha. Tema sõnul on sissetulek 400 euro ringis, need on toetused, töökohta hetkel ei ole, isiku sõnul otsib tööd. Isik ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. See annab kohtule aluse arvata, et tegemist on isiku elus üksikrikkumisega. Urmas Petersoni isik ei ole selline, mis vajaks tõsisemat korrigeerimist karistuse kaudu. Kohus on seisukohal, et arvestades isiku süü suurust ( alla keskmise), tema isikut ( varasemalt karistamata ) ja karistamise eesmärke ( et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord saaks olla tagatud), on põhjendatud karistada
6/7 Kohus arvestab, et isikul puudub hetkel püsiv sissetulek ja töökoht ja tal on ülal pidada peret. Isiku majanduslikku olukorda arvestades tuleb määrata rahatrahvi summas 400 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, lähtudes
Isegi kui isikul ei tekki hästi tasustavat töökohta ega püsivat sissetulekut, ei tekita selline karistus ja selle tasumise ajatamine isikule ebaproportsionaalseid ebamugavusi kannatusi. KOHTU MEETMED Maakohtule esitatud Urmas Petersoni kaebus tuleb jätta rahuldada osaliselt, karistuse osas, ja kohtuvälise menetleja 18.08.2025 otsus väärteoasjas nr 244025002591 tühistada osaliselt, määratud rahatrahvi osas. Menetlusalusele isikule tuleb mõista
lg 1 järgi ettenähtud väärteotoimepanemise eest rahatrahv 50 trahviühikut summas 400 eurot ning määrata tasumine 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.