← Eesti

2-25-11353/15

Obsah (14)§ 271§ 35§ 37§ 100§ 313§ 195§ 13§ 108§ 334§ 158§ 42§ 335§ 159§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Jüri-Karl Leppik Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-11353 Tsiviilasi SIA Moller Auto Outlet Eesti fi

) § 9 lõike 1 mõttes. Sõlmitud leping on üürileping (

§ 271

). Lepingu eritingimuste punkti 1 järgi kohustus hageja andma kostja kasutusse sõiduki ning kostja kohustus maksma selle eest tasu (dtl 10). Hageja ei võimaldanud aga kostjale sõiduki kasutamisest saadavaid vilju, eriti arvestades lepingu üldtingimuste punktis 4.1.7 (dtl 15) sätestatud piiranguid. Kohus on õigussuhte kvalifitseerimist pooltele selgitanud (dtl 77) ning pooled ei ole sellele vastu vaielnud, sealjuures on ka hageja ise 09.10.2025 menetlusdokumendis viidanud lepingule kui üürilepingule (dtl 86-90). 14. Lisaks on leping sõlmitud tüüptingimustel

§ 35lõike 1 mõttes.

Hageja kui tüüptingimuste kasutaja on 09.10.2025 nõustunud, et leping on sõlmitud tüüptingimustel (p 6; dtl 89). Kohus leiab, et lepingutingimused, millele hageja tugineb, on samas digikonteineris ülejäänud lepinguga (dtl 9-27) ning tüüptingimused on saanud

§ 37lõike 1 järgi poolte vahel sõlmitud lepingu osaks.

Kohus hindab vajadusel tüüptingimuste kehtivust ja lepingu osaks saamist konkreetse lepingutingimuse kohaldamisel. 15. Hageja on esitanud väite, et kostja jättis lepingu ülesütlemise eel täitmata üüri maksmise kohustuse 1220 euro ulatuses ning tegemist oli olulise rikkumisega. Kohus on ülal otsuse punktis 12 lugenud selle väite kostja poolt omaksvõetuks. Seeläbi on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust

§ 100mõttes ning hagejal oli õigus rakendada õiguskaitsevahendeid.

16. Lepingu üldtingimuste punkti 9.2 alapunkti a järgi on üüri või muude summade maksmisega viivitamine rohkem kui neliteist päeva lepingu oluline rikkumine (p 9.2; dtl 23).

§ 313

lõike 1 järgi võib mõjuval põhjusel kumbki pool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles öelda. Ülesütlemiseks on vajalik avalduse tegemine, mis vastab

§ 195lõikele 1.

Sealjuures võib ülesütlemisavaldus seaduse järgi olla vormivaba (RKTKo 19.04.2006, 3-2-1-29-06, p 20). 17. Kohus on ülal otsuse punktis 12 lugenud kostja poolt omaksvõetuks hageja väite, et hageja ütles 05.06.2025 tahteavaldusega lepingu üles. Kostja pole esitanud ühtegi vastuväidet ülesütlemisele, sealhulgas pole esitanud vastuväiteid kokkuleppeliste vorminõuete järgimisele. Sõiduki tagastamisega 21.08.2025 (dtl 64 ja p 2; dtl 68), nõusolekuga jätta menetluskulud kostja kanda (dtl 64) ja hageja väidetele vastuväidete esitamata jätmisega loeb kohus, et kostja on igal juhul

§ 13

lõike 3 mõttes hageja ülesütlemisavaldust aktsepteerinud (vt ka RKTKo 21.02.2012, 3-2-1-171-11, p 12).

  1. Lepingu üldtingimuste punkti 12.4 kohaselt loetakse kõik e-kirjad kätte saaduks samal päeval, kui need on saadetud ajavahemikus 9-18 (p 12.4; dtl 25). Seeläbi loeb kohus, et hageja 05.06.2025 kell 11.20 saadetud e-kirja (dtl 37) on kostja saanud kätte 05.06.
  2. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi vastuväidet ülesütlemise kättesaamisele, muu hulgas pole kostja väitnud, et tahteavaldus oleks temani jõudnud hiljem või et tahteavaldus muutus 4

(11)2-25-11353 tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõikest 2 lähtuvalt kehtivaks muul ajal, kui hageja on väitnud. 19. Kohus tuvastab seega, et üürileping lõppes erakorraliselt 05.06.2025 hageja kehtiva ülesütlemisavalduse tegemisega kostjale (

§ 195lg 1).

(III) Kokkulepitud üüri tasumise kohustus

  1. Hageja nõuab kostjalt tasumata üüri summas 1220 eurot.
  2. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja tähtaegselt tasumata
  3. aasta märtsi, aprilli ja mai arved, mille tasumise tähtpäevad olid vastavalt 17.03.2025, 18.04.2025 ja 20.05.
  4. Esitatud arvete summa oli kokku 1830 eurot, millest kostja tasus hilinemisega 610 eurot ning tasumata oli 1220 eurot (p-d 3 ja 4; dtl 3). Kohus on ülal otsuse punktis 12 lugenud TsMS § 231 lõike 4 järgi kostja poolt omaksvõetuks, et üüri eest esitatud arved on summas 1220 eurot tasumata. 22.

§ 271järgi on asja kasutamise eest üüri maksmine üürniku põhikohustuseks.

Üürilepingu eritingimuste punkti 1 järgi oli kostjal kohustus maksta sõiduki kasutamise eest üüri 500 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja poolt oli tasumata koos käibemaksuga 1220 eurot. Kohus on ülal punktis 15 sedastanud, et kostja rikkus tasu maksmise kohustust

§ 100mõttes ning hagejal oli õigus rakendada õiguskaitsevahendeid.

23. Hagejal on õigus nõuda sissenõutavaks muutunud üüri tasumist

§ 108lõike 1 alusel.

24. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata üüri summas 1220 eurot. (IV) Leppetrahvinõue tagastamisega hilinemise eest 25.

§ 334lõike 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama.

Lepingu üldtingimuste punktiga 3.3.2 on täpsustatud, et sõiduk tuli tagastada hiljemalt lepingu lõppemise päeval, kui pooled ei olnud kokku leppinud muus kuupäevas ning kui sõidukit ei tagastata määratud tagastamiskuupäeval ja -kellaajal, peab üürnik tasuma trahvi vastavalt hinnakirjale (p 3.2.2; dtl 13). Hageja on hagiavalduses nõudnud üürilepingu üldtingimuste punkti 3.2.2 (dtl 13) ja lepingu lisa 1 punkti 5 alusel leppetrahvi iga päeva eest, kui kostja oli sõiduki tagastamisega viivituses (dtl 26). Kohtu hinnangul on need lepingutingimused saanud

§ 37

lõike 1 mõttes lepingu osaks, sealjuures on lepingutingimused samas digikonteineris (dtl 9-27), ei ole ebatavalised või arusaamatud

§ 37lõike 3 mõttes.

  1. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tagastas sõiduki 21.08.2025 ning kohus on lugenud kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduse väite, et ta oli tagastamisega viivituses 78 päeva (ülal p-d 10 ja 12). Kohus rõhutab, et TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega. Kohus peab seega õigust ja lepingut kohaldades ise hindama, millise perioodi eest on hagejal õigus leppetrahvi nõuda.
  2. Lepingu lisa 1 punkti 5 kohaselt on leppetrahv tagastamiskohustuse rikkumise eest 25 eurot päevas selle eest, kui üürnik ei tagasta sõidukit kokkulepitud tähtaja jooksul, kui igakuine üür on alla 600 euro. Hagiavalduse kohaselt on kostja olnud sõiduki 5

(11)2-25-11353 tagastamisega viivituses alates 04.06.2025, sest kohustus sõiduki tagastama 03.06.2025 kell 16.30 (p-d 5 ja 16; dtl 3 ja 5). Hageja on pärast sõiduki tagastamist esitanud 01.09.2025 menetlusdokumendi, kus ta on sedastanud, et tal on õigus nõuda leppetrahvi alates 04.06.2025 kuni 21.08.2025 ehk 78 päeva eest (p 4; dtl 68-69). 28. Leppetrahv on

§ 158

lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (

§ 100

) ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§-d 103 ja 160). 29. Kohus hindab esmalt leppetrahvikokkuleppe kehtivust. Kohus on juba tuvastanud, et leppetrahvikokkulepet sisaldav tüüptingimus on saanud lepingu osaks.

§ 334

lõike 4 järgi on üüritud vallasasja tagastamiskohustuse rikkumise puhuks lubatav sõlmida leppetrahvikokkulepe. Kohus ei leia, et leppetrahvikokkulepe oleks tühine tüüptingimus, arvestades muu hulgas

§ 42lõiget 1, § 42 lg 3 punkti 5 ja § 44 ning § 335.

Hagejal oleks üüritud asja tagastamisega viivitamisel

§ 335

alusel õigus nõuda kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri või tavapärast üüri. Kokkulepitud üür oli 500 eurot ehk sõltuvalt kuu pikkusest 16,13 eurot (31-päevane kuu) kuni 17,86 eurot (tavapikkusega veebruar). Kokkulepitud trahv oli 25 eurot päevas. Arvestades muu hulgas seda, et leppetrahvi eesmärgiks on ka survestada üürnikku oma kohustusi täitma, ei saa seda leppetrahvi pidada ebamõistlikult kostjat kahjustavaks tüüptingimuseks, eriti kui hageja ei nõudnud üüri

§ 335alusel.

Poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 1 punktis 5 sisalduv leppetrahvikokkulepe on seega kehtiv ja üürilepingu osa. 30. Hageja on leppetrahvi nõudmisele viidanud 05.06.2025 e-kirjas (dtl 37). Hageja esitas leppetrahvinõuet sisaldava hagiavalduse 15.07.2025 ehk vähem kui poolteist kuud pärast lepingu lõppemist ning hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. Seega on hageja kahtlusteta

§ 159lõike 2 mõttes leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teavitanud.

  1. Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi alates 04.06.
  2. Hageja on läbivalt ise väitnud, et ta ütles lepingu üles 05.06.
  3. Kohus on seda ka käesolevas otsuses jaatanud (ülal p 19). Lepingu üldtingimuste punktiga 3.3.2 on täpsustatud, et sõiduk tuli tagastada hiljemalt lepingu lõppemise päeval, kui pooled ei olnud kokku leppinud muus kuupäevas. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mille järgi oleks olnud kostjal kohustus sõiduk tagastada 03.06.
  4. Hagiavalduses on hageja väitnud, et nõudis seda ühepoolselt (p-d 5 ja 16; dtl 3 ja 5) ehk pole ka ise väitnud, et tegemist oleks olnud poolte vahelise kokkuleppega. Kuivõrd leping lõppes erakorralise ülesütlemisega 05.06.2025, siis oli kostja kohustatud lepingu üldtingimuste punkti 3.3.2 järgi sõiduki tagastama 05.06.2025 ehk lepingu lõppemise päeval. Järelikult rikkus kostja lepingut

§ 100mõttes alles 05.06.2025, kui ta sõidukit ei tagastanud.

Hagejal on seega õigus nõuda leppetrahvi kohustusele täitmise tähtpäevale järgnevast päevast ehk alates 06.06.

  2. Kostja tagastas sõiduki 21.08.2025 (ülal p 10). Leppetrahvi arvutatakse lepingu lisa 1 punkti 5 alusel päevades (dtl 26). Lähtudes TsÜS § 136 lõikest 9 oli kostja sõiduki 6

(11)2-25-11353 tagastamisega viivituses 06.06.2025-20.08.2025 ehk 76 päeva ehk 76 ajavahemikku keskööst keskööni.
  1. Kostja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest võiks järeldada, et kohustuse täitmisega hilinemine oleks olnud vabandatav. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi vastuväidet, mis võiksid olla käsitatavad kinnipidamisõiguse teostamisega.
  2. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude

§ 108

lõike 1 ja § 158 lõike 1 ning lepingu üldtingimuste punkti 3.3.2 ja lisa 1 punkti 5 alusel osaliselt ning mõistab välja leppetrahvi 25 eurot päevas 76 päeva eest ehk kokku summas 1900 eurot (25 eurot/päev x 76 päeva = 1900 eurot). (V) Leppetrahvinõue lepingu olulise rikkumise eest

  1. Hageja on hagiavalduses nõudnud lepingu lisa 1 punktide 1 ja 11 alusel leppetrahvi (dtl 26-27). Lepingu lisa 1 punkti 11 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt leppetrahvi 200 eurot olulise rikkumise eest, mille tagajärjel hageja lõpetab lepingu ja/või võtab sõiduki ära. Eeltoodule lisandub ka lepingu lisa 1 punktis 1 nimetatud haldustasu, mille suurus on 30 eurot.
  2. Leppetrahv on

§ 158

lõike 1 järgi lepingus ettenähtud kohustus maksta lepingu rikkumisel kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi maksmise kohustuse eelduseks kehtiva lepingu ja leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, kostja kohustuse rikkumine (

§ 100

) ning kostja vastutus lepingu rikkumise eest (

§-d 103 ja 160). 37. Esmalt tuleb hinnata leppetrahvikokkuleppe kehtivust.

§ 334

lõige 4 sätestab, et tühine on kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kulude kandmise kokkulepe või vastav kokkulepe äriruumi üürilepingus või leppetrahvikokkulepe üüritud asja 1 tagastamiskohustuse rikkumise puhuks.

§ 334

lõige 2 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad pooled lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. 38. Kohus on pooltele selgitanud, et kohus peab sõltumata poolte väidetest ja kokkulepetest kohaldama

§ 334lõiget 4 ja hindama leppetrahvikokkuleppe kehtivust (dtl 77-78).

Hageja käsitles 09.10.2025 menetlusdokumendis teise leppetrahvikokkuleppe kehtivust lakooniliselt, viitega

§ 334

lõikele 3, kuid käesoleva leppetrahvikokkuleppe osas piirdus üksnes õigeaegselt esitamise põhjendustega (p-d 4-5; dtl 88-89). 39. Lepingu lisa 1 punktis 11 sisalduv leppetrahvikokkulepe on

§ 334lõike 4 järgi tühine kokkulepe.

Seadusandja on

§ 334

lõiget 4 muutnud ning erinevalt varasemast redaktsioonist ei ole kõik leppetrahvikokkulepped välistatud. Lubatavad on aga sõnaselgelt nimetatud leppetrahvikokkulepped, sealjuures on lubatav leppetrahvikokkulepe tagastamiskohustuse rikkumise puhuks. Lepingus sätestatud leppetrahv ei ole sealjuures suunatud lepingu täitmisele kohustamiseks ja lepingu olulise rikkumise vältimiseks, sest on kohaldatav üksnes juhul, kui oluline rikkumine viis 7

(11)2-25-11353 ülesütlemiseni. Seega on üürnikul leppetrahvi maksmise kohustus üksnes lepingu lõppemisel ning see leppetrahvikokkulepe ei seostu ühegi

§ 334lõikes 4 sätestatud erandiga.

Seetõttu on leppetrahvikokkulepe tühine.

  1. Kohus jätab hageja nõude lepingu olulise rikkumise eest nõutava 230 euro suuruse leppetrahvi osas rahuldamata, sest poolte vahel puudub kehtiv leppetrahvikokkulepe. (VI) Viivisenõue
  2. Hageja nõuab

§ 113

lõike 1 ja lepingu lisa 1 punkti 15 alusel kostjalt viivise tasumist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuselt 10% täitumiseni.

  1. Hageja on 09.10.2025 menetlusdokumendis esitanud viivisenõude täpsustuse, mille kohaselt nõuab ta viivist põhinõudelt summas 1450 eurot, mis koosneb üüritasu nõudest summas 1220 eurot ja leppetrahvinõudest summas 230 eurot. Hageja on sealjuures ise leidnud, et nendelt nõuetelt ei ole tal õigus nõuda rohkem viivist kui 10% ehk rohkem kui 145 eurot (p 2 lit e; dtl 88). Hageja ei ole nõudnud viivist sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõudelt.
  2. Kohus on ülal rahuldanud põhinõude 1220 euro osas, kuid 230 euro osas jättis rahuldamata.
  3. Lepingu üldtingimuste punkti 8.1.5 kohaselt peab üürnikule esitatava arve maksetähtaeg olema viis päeva (p 8.1.5; dtl 21). Hageja ei ole kostja poolt tasumata arveid esitanud, kuid on esitanud nende tasumise tähtpäevi sisaldava e-kirja. E-kirja kohaselt oli aprillikuu üüritasu summas 610 eurot tasumise tähtpäev 18.04.2025 ja maikuu üüritasu summas 610 eurot tasumise tähtpäev oli 20.05.2025 (dtl 28). Hageja on esitanud viivisearvestuse 31.10.2025 seisuga, mille kohaselt üüritasult nõutav viivis on vastavalt 119,56 eurot (dtl 91) ja 100,04 eurot (dtl 92), kuid on piiranud enda nõude 10%-ga rahuldatud põhinõudest.
  4. Lähtudes hageja taotlusest ja rahuldatud põhinõude ulatusest rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab

§ 108

lõike 1, § 113 lõike 1 ja lepingu lisa 1 punkti 15 alusel kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 1220 euro suuruselt võlgnevuselt summas 122 eurot, mis vastab 10% rahuldatud nõudest. (VII) Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine

  1. Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse (TsMS § 173 lg 1).
  2. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse osaliselt ning TsMS § 163 lõike 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, arvestades järgnevat.
  3. Hagi tagamise taotluse esitamisega seonduvad menetluskulud jätab kohus TsMS § 169 lõike 3 alusel hageja kanda. Kohus jättis 16.07.2025 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, sest hageja ei põhistanud tagamise aluseks olevaid asjaolusid (dtl 42-47).
  4. Kohus jaotab ülejäänud kulud ehk hagi tagamise taotluse esitamisega mitteseotud kulud TsMS § 163 lõike 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulude jagamine võrdsetes osades või poolte endi kanda jätmine ei oleks praegusel juhul õiglane ega põhjendatud. Sealjuures tuleb menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 168 lõike 5 järgi arvestada haginõude osalist tagasivõtmist (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 8

(11)2-25-11353 66). Kohus on arvestanud sealjuures vaidluse olemust ning tagasi võetud ja rahuldatud nõuete suurust. Kohus arvestab jaotuse määramisel, et hageja mittevaralise põhinõude, mille hageja hiljem nõude rahuldamise tõttu tagasi võttis, hind oli 23 100 eurot (TsMS § 126 lg 1) ehk kokku oleks TsMS § 134 lõike 1 järgi hagihind ühe nõude tagasivõtmiseta olnud hageja 09.10.2025 menetlusdokumendist lähtuvalt 26 645 eurot (23 100 + 3545). Kohus selgitab, et erisus hagiavalduses esitatud hagihinnaga tuleneb sellest, et hageja esitas leppetrahvinõude lähtudes aastasest leppetrahvi suurusest. Järelikult olid hageja nõuded põhjendatud tagasivõetud nõude osas ja otsusega rahuldatud osas ehk 26 342 euro (23 100 + 3242) ulatuses ning põhjendamatud 303 euro ulatuses ehk osas, milles kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Lähtudes TsMS § 163 lõikest 1 jätab kohus ülejäänud poolte menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda.
  1. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS
  2. peatüki
  3. jao erisusi.
  4. Hageja on 22.10.2025 esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 45,50 tunni eest summas 7902 eurot ilma käibemaksuta (dtl 97-103). Samuti on hageja tasunud ka riigilõivu hagi esitamise eest summas 1400 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamise eest summas 70 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.
  5. Kostja on esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited (dtl 107-109). Kostja arvates ei kuulu nõupidamiste, dokumentide analüüsimise ja tõlkekuludega seonduv hagejale hüvitamisele. Samuti on tema arvates hagiavalduse koostamisele kulunud aeg põhjendamatu.
  6. TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea üksikasjalikult igat kuluartiklit välja tooma ja eraldi hindama (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).
  7. Kohus määrab esmalt kindlaks hageja menetluskulud, mis seonduvad hagi tagamise taotluse koostamisega. Hageja ei ole täpsustanud hagi tagamise taotluse koostamisega seotud menetluskulude suurust. Hageja on 13.06.2025, 16.06.2025, 17.06.2025, 18.06.2025, 01.07.2025, 08.07.2025, 09.07.2025, 10.07.2025, 14.07.2025 ja 15.07.2025 tegelenud hagiavalduse kui ka hagi tagamise taotluse koostamisega kokku 19,8 tundi ja rahaline kulu on 3276 eurot ehk keskmine tunnihind hagi koostamisel oli 165,45 eurot. Kohus arvestab, et põhiline ajakulu seoses ühisdokumendi koostamisega seondus hagiavalduse koostamisega ning leiab, et põhjendatud on ajakulu ja maksumus selles osas jagada dokumentide vahel selliselt, et hagi tagamise taotluse koostamise ajakulu oli kolmandik kogu dokumendi koostamise ajakulust. Praegusel juhul loeb kohus taotluse koostamise ajakuluks kuus tundi ning lepingulise esindaja kulu rahaliseks suuruseks 992,70 eurot (6 tundi x 165,45 eurot/tund = 992,70 eurot). Lisaks loeb kohus hagi tagamise taotluse koostamisega seotud kuluks 17.07.2025 kohtumäärusega tutvumise 9
(11)2-25-11353 kulu summas 162 eurot ehk kokku olid hagi tagamise taotluse esitamisega seotud hageja esindajakulud 1154,70 eurot (992,70 + 162 = 1154,70). Hagi tagamise taotluse esitamisega seotud esindajakulud summas 1154,70 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 70 eurot jäävad käesoleva otsuse punkti 48 järgi hageja enda kanda.
  1. Hageja ülejäänud esindajakulud on menetluskulude nimekirja järgi 6747,30 eurot (7902 1154,70 = 6747,30) ning ajakulu 38,6 tundi (45,5 - 6 - 0,9 = 38,6). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muu hulgas kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohtu hinnangul saab praegusel juhul pidada hagejale osutatud õigusteenuse keskmist tunnitasu suurust 173,67 eurot tavapäraseks ja põhjendatuks ning vastab kohtuvaidluse olemusele. Samas ei olnud esitatud hagi õiguslikult keerukas ning selle esitamiseks ei olnud vajalikud eriteadmised (näiteks patendi- või kaubamärgiõigusest) ega polnud vajalik kehtivat õigust süstemaatiliselt tõlgendada, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust ning hinnatavaid tõendeid oli väga vähe. Kohus loeb seetõttu õigusteenuse osutamiseks põhjendatuks ja vajalikuks ajakululuks 25 tundi ehk 4341,75 eurot (25 tundi x 173,67 eurot/tund = 4341,75 eurot) ilma käibemaksuta, arvestades esindaja kulude suurust tervikuna ja toomata välja igat kuluartiklit. Kohus kordab, et see ei ole ülal viidatud kohtupraktika järgi vajalik. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib kohus, et nõupidamised ja dokumentide analüüsimine on nõuetekohase õigusteenuse osutamise osa ning mõistlikus ulatuses põhjendatud. Samas nõustub kohus kostjaga, et hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on selgelt ülepaisutatud, arvestades hagiavalduse vähest keerukust.
  2. Hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 1400 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kuigi hageja nimetas hagi esitamisel hagi hinnaks 34 870 eurot ning tema etteulatuva leppetrahvinõude täpsustumise järel oli hagi hinnaks 26 645 eurot (sealjuures 23 000 eurot tagasi võetud nõude hinnaks), siis ei oleks riigilõivuseaduse § 59 lõike 1 ja lisa 1 järgi hagi esitamisel tasutava riigilõivu suurus muutunud, sest 25 001 – 50 000 euro suuruse hagihinnaga hagi esitamisel tasutakse riigilõivu 1400 eurot.
  3. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud ka tõlkekuludele (p 4; dtl 99), mis võiksid TsMS § 144 punkti 2 järgi hüvitamisele kuuluda. Hageja ei ole selle sätte mõttes tõlkekulusid välja toonud ega kohtule esitanud. Nende kulude kandmine ei nähtu ka toimikust.
  4. Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus määrab, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  5. Otsuse punktiga 49 jäid ülejäänud ehk hagi tagamise taotluse esitamisega mitteseonduvad menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Järelikult on kostja kohustatud hüvitama hagejale 99% hageja vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest ja hageja on kohustatud hüvitama kostjale 1% kostja vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest. Kostja peab seega hagejale hüvitama kantud riigilõivust (1400 eurost) ja põhjendatud esindajakuludest (4341,75 eurot) 99% ehk 5741,75 eurot ((1400+5741,75) x 99% = 5684,3325 ≈ 5684,33). Kostjale hüvitatavad menetluskulud 10
(11)2-25-11353 puuduvad. Seetõttu ei teki tasaarvestusolukorda ning hageja põhjendatud menetluskulud ei kuulu kostja menetluskulude võrra vähendamisele.
  1. Kokkuvõttes peab kostja hüvitama hagejale menetluskulud summas 5684,33 eurot ilma käibemaksuta.
  2. Hageja taotluse alusel ja juhindudes TsMS § 177 lõikest 4, märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 62. Tulenevalt Ts

MS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.