Obsah (10)

§ 394§ 416§ 187§ 313§ 407§ 444§ 173§ 162§ 163§ 177

2-25-105339 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Innokenti Menšikov 03. oktoober 2025, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-105

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SEISUKOHT

1. Hagiavalduse kohaselt tuleneb B2 Impact OÜ (hageja) nõue H.O (kostja) vastu 30.04.2023 kostja ja ESTO AS-i vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr XX, mille järgi kostja sai 823,71 euro eest kaupa. Pooled leppisid kokku krediidi kulukuse määras 28,13% ja intressimääras 9,90% aastas. Lepingust tulenev krediidikogukulu 1055,49 eurot. Järelmaksulepingus lepiti kokku 24 osamaksega maksegraafikus 15.05.2023–15.04.
2. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva arve tasumisega, tasumata
3. a septembri arve nr XX (põhiosa 36,75 eurot, intress 4,33 eurot, haldustasu 2,90 eurot), oktoobri arve nr XX (põhiosa 37,30 eurot, intress 3,78 eurot, haldustasu 2,90 eurot) ja novembri arve nr XX (põhiosa 37,84 eurot, intress 3,24 eurot, haldustasu 2,90 eurot). Kostja tegi tagasimakseid perioodil 08.07.2023– 08.09.2024 kokku 713,68 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 517,32 eurot, intresside katteks 137,86 eurot, viiviste katteks 15 eurot ja haldustasu katteks 43,50 eurot. Krediidiandja saatis 12.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja kuni 26.11.2024 võlgnevuse tasumiseks koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul saatis krediidiandja kostjale 28.11.2024 lepingu lõpetamise teate, mistõttu on leping ülesöeldud 28.11.
5. Krediidiandja loovutas 02.01.2025 kostja vastased nõuded hagejale. Hagejale on tekkinud sissenõudekulud 25 eurot tasuliste kirjade saatmisega: 02.01.2025 nõudekiri (15 eurot), 17.01.2025 kiri (5 eurot), 24.01.2025 kiri (5 eurot). 2 2-25-105339
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hageja selgitas, et kostja märkis oma taotluses sissetulekuks 1100 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud Pensionikeskuse 4 kuu min sissetulekust summas 889 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on kostja märkinud 110 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot, krediidiandja kohaldas 234 eurot. Kokku kohaldas krediidiandja kohustusteks 344 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud teabe põhjal jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
7. Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse 306,39 eurot (823,71-517,32), intressi 6,71 eurot (periood 09.09.2024–28.11.2024), haldustasu 11,60 eurot (augustist kuni novembrikuuni ehk 4 kuu haldustasu 2,90*4), viivise 17,24 eurot (ülesütlemisele järgnevast päevast 29.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.05.2025), sissenõudmiskulu 25 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 29.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
8. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekulud summas 10 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 25 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 02.01.2025, 17.01.2025 ning 24.01.2025 (15 eurot + 5 eurot + 5 eurot) viitega VÕS § 113² lõike 2 kõigile punktidele. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt 17.01.2025 saadetud meeldetuletuskirja eest summas 15 eurot. Kuivõrd VÕS § 113² lg 3 kohaselt võib võlausaldaja teise ja kolmanda tasulise kirja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest, siis ei vasta 24.01.2025 kiri nimetatud nõudele, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks selle kirja eest hüvitist määrata. Võlausaldajal on seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (VÕS § 412 lg 1), mistõttu ei saa selle eest (kiri 02.01.2025) võla sissenõudmiskulusid nõuda. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel 17.01.2025 kirja eest 15 eurot.
9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 7. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud

§ 313

lg 2 ja § 322 lg 1 alusel 09.09.2025 allkirja vastu üleandmisega kostja emale aadressil XXX. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning oli hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 23.09.2025, ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud. 8. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota 3 2-25-105339 menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Arvestades asjaolu, et kohus vähendab haginõuet vaid 10 euro võrra, jätab kohus menetluskulud 160 eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) kostja kanda.
2. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 4