Obsah (4)

§ 131§ 2171§ 130§ 217

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1666 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Raili

§ 131

lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32 lg 1, 34 lg 1 ja lg 3, 36 lg 1, 2, 3 nõudeid. 2. 09.04.2025 vormistas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija E B otsuse väärteoasjas nr 2440,25,001196, millega karistati Ralf Saaget

§ 2171lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot.

3. 28.04.2025 esitas menetlusaluse isiku Ralf Saage lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin Viru Maakohtule kaebuse, milles tõi välja, et kohtuväline menetleja otsuses enda seisukohta ei muutnud, tuues välja, et juhi tegevus ei olnud seotud ühegi liiklusseaduses sätestatud sõidumeeriku kasutamisest vabastamise erandiga (

§ 130

lg 12), kuna äriregistri väljavõttest nähtub, et isiku poolt juhitud sõiduk kuulub ettevõttele R OÜ ning ettevõtte põhitegevusalaks on kauba vedu maanteel. Kaitsja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga.

§ 131

lg 4 p 2 järgi, sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel. EÜ nr 561/2006 art 4 järgi on autovedu reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel. Seega on autoveoks ka kaubaveoks kasutatava sõiduki (käesoleval juhul menetlusaluse isiku poolt juhitud Scania R480, registreerimismärgiga XXX) ilma koormata teekond. Asjaolu, et menetlusaluse isiku sadulveok Scania R480 liikus ilma koormata, käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole.

§ 130

lg 12 p 1 järgi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast. 2 Kohtuväline menetleja on isiku karistamisel lähtunud asjaolust, et Äriregistri andmetel kuulub menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk R OÜ-le, R OÜ põhitegevusalaks on aga kauba vedu maanteel, mistõttu

§ 130lg 12 p 1 järgne erand käesoleval juhul ei kohaldu.

Kaitsja selgitab, et Äriregister on deklaratiivse iseloomuga ning Äriregistri andmed ei pruugi alati kajastada kogu objektiivset infot. Asjaolu, et Äriregistrist ei nähtu kõiki R OÜ tegevusalasid, ei tähenda seda, et R OÜ-l peale kauba veo maanteel teised tegevusalad puuduvad. Kohus ei ole ab ovo printsiibist lähtudes seotud ainuüksi Äriregistri kandega, mistõttu menetlusalune isik esitab tõendid, mille kohaselt R OÜ tegeleb mh ka puiduhakke valmistamise ning hakke veoga:

1. a)N OÜ on 27.02.2024 (s.o enne väidetavat rikkumist) väljastanud R OÜ-le sertifikaadi, mille kohaselt R OÜ on sertifitseeritud ja vastab PEFC ST 2002:2020 metsa- ja puidupõhiste toodete tarneahela nõuetele. Kaitsja selgitab, et N OÜ on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimisasutus, mis pakub kvaliteetseid sertifitseerimisteenuseid tarneahela ja toodete sertifitseerimise valdkonnas;
2. b)R OÜ on juba varasemalt (st enne väidetavat rikkumist) hakke tootmise ja hakke veoga tegelenud. Kaitsja esitab arved, kust nähtuvad hakke tootmine ja hakke vedu erinevatele tellijatele. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi 15.11.2006 määruse nr 64 § 1 lg-le 1 käesoleva määrusega kehtestatakse metsamaterjaliga või hakkpuiduga (edaspidi puit) tehingute tegemisel mõõtmise ja mahu määramise meetodid. Vastavalt Määruse nr 64 §-le 2 on hakkpuit selle määruse tähenduses raidmete või võsa purustamise käigus saadud toode. Seega on sertifitseeritud isiku poolt hakkepuidu tootmise ja veo näol tegemist metsandusega tegeleva isikuga (metsandusettevõtjaga), kellele laieneb

§ 130lg 12 p 1 järgne erand.

Kaitsja märgib, et asjaolu, et R OÜ tegeleb mh metsandusega, on menetlusalune isik selgitanud kohapeal ka politseiametnikule (väärteotoimikus asuv tunnistaja ülekuulamise protokoll). Täidetud on ka teine

§ 130

lg 12 p-s 1 sätestatud erandi tingimus: menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk peatati Põdruse-Kunda-Pada maantee

1. kilomeetril, mis jääb 50 km raadiusse ettevõtja Äriregistrijärgsest asukohast XXX. Seega oli menetlusalune isik vabastatud sõidumeeriku ja ühtlasi ka juhikaardi kasutamise kohustusest (kuna juhikaart sisestatakse sõidumeerikusse). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus sõidumeeriku ja juhikaardi kasutamise kohustuse rikkumises väärteokoosseisu puudumise tõttu tühistada. Väärteoprotokollis asuva teokirjelduse järgi menetlusalune isik ei esitanud kontrollimisel juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 kogu kontrollperioodi (alates 15.01.2025-12.03.2025 kell 10.53) kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise ning andmete säilitamise võimalikkusele kehtestatud nõudeid. Esmalt märgib kaitsja, et kuna menetlusalusele isikule kohaldub eelpoolviidatud erand, mille kohaselt konkreetsel sõidul ei olnud sõidumeeriku kasutamine kohustuslik ning juhikaart on sõidumeeriku osa, ei saanud ega pidanudki menetlusalune isik esitama kohtuvälisele menetlejale juhikaarti. Hüpoteetilises olukorras, kus siiski leiab tuvastamist, et juhikaardi või väljatrüki esitamine kohapeal oli kohustuslik, ei välista EL õigusaktid kohtuvälisele menetlejale nõutud ajaperioodi osas väljatrükkide esitamist hiljem: tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 36 lg-le 2 peab juht olema igal ajal 3 kontrollametnikule (käesoleval juhul kohtuvälise menetleja ametnikule) võimeline esitama oma juhikaardi või kõik jooksva päeva ja eelnenud 56 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid. Kaitsja selgitab, et EL määruse nr 165/2014 art 36 lg 3 järgi volitatud kontrolliametnik võib määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsides salvestuslehti, kuvades ekraanile või printides või laadides alla sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid, või kui see ei ole võimalik, iga teist dokumenti, mis tõendab mittevastavust mõne sättega, näiteks käesoleva määruse artikli 29 lõikega 2 ja artikli 37 lõikega
2. Seega ei pea kohtuväline menetleja nõudma juhilt iga hinna eest andmete esitamist kohapeal, vaid võib andmeid välja nõuda ja kontrollida ka hiljem (vastavalt määruse sõnastusele „igal ajahetkel“). Käesoleval juhul ei andnud kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule isegi võimalust andmete hilisemaks esitamiseks ja kontrollimiseks, vaid vormistas koheselt kohapeal väärteoprotokolli. Taoline PPA, kui haldusorgani, praktika on taunitav (arvestades haldusorganil lasuvat põhiseaduslikku hea halduse printsiipi). Kaitsja selgitab, et sõidumeeriku ja juhikaardi andmete tagasiulatuva kontrollimise eesmärgiks on tuvastada lisaks kontrollimise päeva rikkumistele ka juhi varasemad rikkumised (nt töö- ja puhkeaja nõuete rikkumised).Juhikaardi väljatrüki hilisem esitamine täidab sama eesmärgi: väljatrükk on võltsimiskindel ning kajastab objektiivselt juhi varasema perioodi tegevusi. Kaitsja on seisukohal, et lähtuda tuleb määruse eesmärgist ja selle täitumise võimaldamisest juhi poolt, mitte formalistlikust lähenemisest, et kui kohapeal andmeid ei esitata, siis väärib juht koheselt ka karistamist. Nagu juba märgitud, juhi tegevuse nõuetekohasuse kontrolli eesmärgi saab täita ka hiljem esitatud väljatrükiga. Eeltoodust tulenevalt esitab menetlusalune isik menetluse käigus esimesel võimalusel kohtuvälisele menetlejale ja ka kohtule kontrollimiseks juhikaardi andmete väljatrüki perioodist 15.01.2025-12.03.2025 kell 10.
3. Väljatrükist nähtub, et juhil rikkumised puuduvad. Kokkuvõtvalt palub kaitsja kohut tühistada kohtuvälise menetleja otsus ka teise väidetava rikkumise osas väärteokoosseisu puudumise tõttu. Alternatiivselt palub kaitsja kohut tühistada kohtuvälise menetleja otsus nii esimese, kui ka teise rikkumise osas otstarbekuse kaalutlustele tuginedes: arvestades, et menetlusalune isik teostas temale teadaolevalt erandi piiresse jäävat sõitu, isik on esitanud juhikaardi väljatrüki ning kohtuvälise menetleja poolt nõutud perioodil rikkumised puuduvad, siis menetlusaluse isiku süü ei ole suur, samuti ei tingi taolises olukorras avalik menetlushuvi menetlusaluse isiku karistamist talle süüksarvatud teo eest. Nendel põhjustel on otstarbekas tema suhtes väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi 09.04.2025 otsus väärteoasjas nr 2440,25,001196 ja lõpetada väärteomenetlus.
4. 02.06.2025 esitas kohtuväline menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse peale, mille kohaselt menetlusalune isik nii kaebuses, kui ka kohapeal antud ütlustes tunnistab seda, et ta ei kasutanud antud hetkel sõidumeerikut ja isikul polnud esitada ka juhikaarti. Samuti menetlusalune isik väidab, et ta ei pidanudki kasutama sõidumeerikut, kuna isik juhtis sõidukit mis kuulub Liiklusseaduse § 130 lg 12 p 1 alusel sõidumeeriku vabastuse alla ehk siis isik juhib sõidukit mida kasutatakse põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast. Vaidlus on antud väärteoasja puhul see, kas isik oli kohustatud kasutama 4 sõidumeerikut või mitte. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli juht kohustatud seda tegema ning antud seisukohta menetleja hinnangul toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-11-
5. Riigikohtu on oma otsuses nr 3-1-1-11-14 selgelt öelnud, et tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 ( antud juhtumi puhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 32 lg 1) sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Samuti antud Riigikohtu lahendis on viide ka Euroopa komisjoni
6. detsembri 2009 otsuse nr 2009/959/EÜ preambuli punkti 1 kohaselt on teedel korraldatavate kontrollide puhul peamiseks teabeallikaks sõidumeerikute salvestised. Salvestiste puudumine peaks olema põhjendatav üksnes siis, kui sõidumeeriku andmed, sh käsitsi tehtavad sissekanded, puuduvad objektiivsetel põhjustel. Menetleja on seisukohal, et sõidumeeriku kasutamise või mittekasutamise peab tõendama teel kontrolli käigus juht. Ning sõidumeeriku mittekasutamine peab olema tõendatud usaldusväärsete tõenditega, mitte aga pelgalt suusõnalise ütlusega. Suusõnalisi selgitusi peavad toetama ka teised tõendid. Menetleja ei nõustu kaitsjaga kes viitab omapoolses kaebuses, et Äriregister on justkui deklaratiivse iseloomuga ning Äriregistri andmeid ei pruugi kajastada objektiivset infot. Kohtuvälise menetleja esindaja sellega ei nõustu. Kui ettevõtte soovib tulenevalt seadusest kasutada mingeid erandeid või soodustusi siis peab Äriregistris olema kajastatud kõik ettevõtte tegevusalad millega ettevõtte tegeleb. Selleks ei pea olema põhitegevusala vaid piisab ka lisategevusala märgendist. Menetleja ei kahtle, et ettevõtte võib tegeleda ka hakkepuidu tootmisega, kuid see ei vabasta ettevõtet ja seal töötavaid autojuhte sõidumeeriku kasutamisest. Kuna ettevõtte põhitegevusalaks on kauba vedu maanteel siis on antud ettevõtte juhid kohustatud kasutama sõidumeerikut ning

§ 130lg 12 p 1 vabastus neile ei laiene.

Menetleja on seisukohal, et kaebusega koos esitatud arved ja N OÜ poolt väljastatud sertifikaat ei oma antud väärteoasja juures mingit tähtsust ja need on kohut eksitavad dokumendid. Esmalt juhiks tähelepanu sellele, et hakke tootmise või hakkepuidu veo arved ei tõenda seda, et ettevõte tegeleb metsandusega. Ettevõtte põhitegevusala on kauba vedu maanteel ning seda teenust ettevõtte on ka pakkunud. Samuti antud arvete põhjal ei saa üheselt väita, et tegu oli puidu hakkimise teenusega või tegu oli veo teenusega. Samuti kaitsja oma kaebuse punktis nr 2.10 märgib, et vastavalt Keskkonnaministeeriumi 15.11.2006 määruse nr 64 § 1 lg-le 1 käesoleva määrusega kehtestatakse metsamaterialiga või hakkepuiduga tehingute tegemisel mõõtmise ja mahu määramise meetodid. Tegemist on mõõtmise ja mahu määramisega mitte aga ettevõtte oma äritegevuse raames veoseveoga või tühisõiduga (mis on veoseveo üheks osaks). Seega antud juhul ei oma arved ja sertifikaat mingit tähtsust. Samuti menetleia on seisukohal, et kuna juht oli kohustatud kasutama sõidumeerikut siis oli juht kohustatud teel kontrolli teostavale ametnikule esitama kõik vajalikud andmed töö- ja puhkeaja osas siinkohal ka juhikaardi, mis oli juhile väljastatud. Määruses on punkt mis võimaldab ja kohustab esitama andmeid igal ajal on ka selle eesmärgiga, kuna paljudes riikides on kontrolli teostavad ametnikud erinevatest valdkondadest näiteks politsei, tööinspektsioon jne. Selle tõttu on ka see punkt antud määruses mis ei tähenda seda et justkui politsei peaks sellistes olukordades ootama kunas isik esitab oma töö – ja puhkeaja andmed. Selle kohta on samuti riigikohus oma lahendis nr 3-1-111-14 punktis 10 andnud hinnangu ja selgituse. Nagu eespool märgitud, looks seisukoht, et sõiduki mittekasutamise objektiivsete põhjuste tõendamine on võimalik ka muul viisil kui kõnealuse tõendi vormi abil, olukorra, kus teel tehtava kontrolli käigus ei saaks pädeva menetleja ametnikud enam kohe juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumist tuvastada ega rikkujat liiklusest kõrvaldada. Juht saaks siis esitada asjasse puutuvaid 5 tõendeid tagantjärele, kasutades vastavate asjaolude tuvastamise taotlemiseks näiteks ka kaudseid või isikulisi tõendeid. Kirjeldatu muudaks aga juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja kontrollimise menetluse ülemäära keeruliseks ja aeganõudvaks ega oleks seetõttu kooskõlas määruses (EÜ) nr 561/2006 taotletavate eesmärkidega. Kohtuvälise menetleja esindaja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja kaebusega kogumis, on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid tõendeid, mis muudaks antud väärteoasja otsust. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 5. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil seisukohale, et isikule süüks pandud väärtegu on kinnitust leidnud ja isik on süüdi. Antud juhtumi osas ei laienenud isiku poolt juhitud sõidukile

130 lg 12 p 1 erand ehk ettevõte ei tegelenud metsandusega ning tol hetkel ei juhtinud Ralf Saage sõidukit oma äritegevuse raames 50 km raadiuses. Menetleja on jätkuvalt seisukohal, et Äriregistri kanded on tõendiks, kui ettevõte tahab kasutada teatud erandeid, erisusi, soodustusi, peab ta selleks tegema pingutusi ning Äriregistris peaks olema vastav kanne, kas siis põllumajandus, kalandus, metsandus, oleneb millega ettevõte veel lisana tegeleb. Menetleja on oma seisukohas välja toonud Riigikohtu lahendid, kus on öeldud, et juht tee peal peab tõendama meeriku kasutamist või mitte kasutamist. Menetleja on seisukohal, et need ei saa olla lihtsalt suusõnalised selgitused, neid sõnu peab ka kinnitama muud tõendid, nagu Äriregister, tööleping või miskit muud sarnast. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

1. Kaitsja jäi kohtuistungil kaebuses esitatud argumentide juurde ja palus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi 09.04.2025 otsus väärteoasjas nr 2440,25,001196 ja lõpetada väärteomenetlus või alternatiivselt tühistada otsus ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel.
2. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et Äriregistrisse on proovinud 5 aastat muudatusi sisse viia, ei ole suutnud sellega hakkama saanud. Samuti selgitas, et ettevõtte üks teenuse osa on auto koos juhtidega põllumeestele välja rentimine, mis samamoodi ei kohusta sel hetkel kasutama autol digimeerikut 50 km raadiuses. Protokolli menetlusalune isik kirjutas, et võib andmed tagantjärgi ka esitada 56 päeva, kuid seda keegi ei küsinud. Äritegevuse raames ostavad raidmeid, omal kinnistuid ei ole, purustavad ära ja müüvad elektrijaamadele või välismaale. Metsandus hõlmab hakke tootmist ja vedu, tänaseks maanteel kaubavedu on vaid üks kolmandik käibest.
3. Tunnistaja M T, kes on R OÜ-s metsameister, andis ütlusi selle kohta, et R OÜ tegeleb hakkepuidu tootmise ja veoga ning tema isiklikult koordineerib seda tegevust. Tema isiklikult on R OÜ-s hakkepuidu tootmise ja veoga tegelenud 3 aastat, aga teadaolevalt firma intensiivsemalt 5 aastat, kogu ettevõtte ajaloo jooksul 10 aastat kindlasti, vahelduva eduga. Temale teadaolevalt tegeles R hakkepuidu tootmise ja veoga ka märtsis
4. Hakkepuidu tootmise ja veo protseduur algab metsakliendist, kes pakub oma raidmeid meile müüa, temaga tehakse kokkuleppe, organiseeritakse veokid ja hakkuri ning hakitakse hunnik ära. See läheb kas vahelattu või läheb otse katlamajadesse. Firmal on oma hakkurid ja veokid. See hõlmab nii tootmist, kui ka vedu. R pakub nii hakketeenust kui ka veoteenust. Tunnistaja selgitab, et hakkepuit, metsamaterjal, kõik on kaup. 6 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et Ralf Saage kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi 09.04.2025 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,25,001196 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel.
6. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013 otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. 1.
7. Objektiivne koosseis 11.

§ 2171

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kuivõrd

§ 217

1 lg 1 sätestatud koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteoprotokolli kohaselt rikutud õigusnormiks

§ 131

lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artiklid 32 lg 1, 34 lg 1 ja 3 ning 36 lg 1, 2,

1. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Ralf Saage juhtis 12.03.2025 kell 10.51 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Põdruse-Kunda-Pada tee
2. km-l suunaga Põdruse poole mootorsõidukit Scania R480, registreerimismärgiga XXX. Tegemist on OÜ-le R kuuluva sõidukiga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Ralf Saage juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid peatamise hetkel ei kasutanud sõidumeerikus juhikaarti. Menetlusalune isik on aga seisukohal, et ta ei pidanudki kasutama sõidumeerikut ega juhikaarti, kuna talle laieneb

§ 130lg-s 12 sätestatud erand.

12. Vaidlus käesolevas väärteoasjas taandubki peamiselt küsimusele, kas Ralf Saage oli väärteokirjelduses toodud ajal kohustatud kasutama sõidumeerikut ja sellest lähtuvalt täitma ka sõidumeerikuga seotud nõudeid. Sõidumeeriku kasutamist reguleerib

§ 131

, mille lõike 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi.

§ 131

lg 3 kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama sõidu- ja puhkeaja andmed määruse nr 165/2014 art 32-37 kohaselt.

§ 131

lg 4 p-de 1-3 kohaselt ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil: 1) mis on valmistatud enne

1. aasta
2. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo 7 tasulise teenuse osutamisel; 2) mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja

§ 130

lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel; 3) linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses. Käesoleval juhul tuleb kontrollida, kas esineb sõidumeeriku kasutamise kohustuse välistus

§ 131

lg 4 p 2 mõttes.

§ 130

reguleerib mootorsõiduki juhi töö- ja puhkeaja reegleid viitega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatule. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 artikkel 13 p 1

1. b)sätestab tingimusel et artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata ohtu, võib iga liikmesriik lubada erandeid artiklite 5–9 osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuuluvate sõidukitega:
2. b)sõidukid, mida põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kasutavad või võtavad ilma juhita rendile kaubaveoks oma äritegevuse raames ettevõtte asukohast kuni 100 km raadiuses. Eesti Vabariik on selle erandi üle võtnud ja see on sätestatud

§ 130

lg 12 p 1 järgmiselt - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 km raadiuses ettevõtte asukohast. Käesolevalt puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik peeti kinni Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas PõdruseKunda-Pada tee

1. km-l, olles seega 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast (XXX). EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 1 kohaselt määrusega kehtestatakse eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris. Määruse artikkel 2 p 1 a kohaselt määrust kohaldatakse autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Väärteomenetluse protokolli kohaselt juhtis Ralf Saage mootorsõidukit Scania R480 kategooria märgisega N
2. Nimetatud kategooria märgis antakse veoautole, mille täismass on üle 12 tonni (Majandus- ja kommunikatsiooniministri
3. juuni 2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” Lisa 5 „Sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse, sõidukite jaotus tüübiks, variandiks ja versiooniks ning sõiduki keretüübi tähistus“). Kuigi menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk pelgalt täismassi arvestades (üle 12 tonni) vastaks EÜ määruses nr 561/2006 sätestatud sõidu- ja puhkeaja normide reeglistikule ning ei esine ka nimetatud määruse artikkel 3 sätestatu erisusi, ei võimalda ainult nendele asjaoludele toetudes hinnata, kas kasutatud sõiduk oli mõeldud kaubaveoks EÜ määruse nr 561/2006 art 2 p 1a mõttes. Riigikohus on lahendis 3-1-1-93-16 märkinud, et sõidumeeriku kasutamise kohustust välistavad erandid laienevad transpordile peamiselt neil juhtudel, kui sõiduki liikluses osalemisel on põhitööülesande täitmisel abistav roll. Lisaks on nõutav, et tehtav vedu peab olema seotud konkreetse seaduses nimetatud tööga. Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-93-16 p 8) tuleb vastavaid norme tõlgendada kooskõlas Euroopa õiguse kohaldamise reeglitega. Kohus peab iga kord eraldi hindama, kas konkreetne juhtum nimetatud erandi alla kuulub või mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.06.2010.a otsus asjas nr 3-1-1-34-10 p 6-7). 8 Käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades on oluline seega kindlaks teha, kas Ralf Saage konkreetse mootorsõidukiga liikluses osalemine toimus täielikult ja eranditult metsamajanduslikuks tegevuseks kvalifitseeruva äritegevuse raames ja/või oli selle töö tegemiseks kõrvalise, s.o abistava tähendusega. Vastasel juhul muudetaks

§ 130

lg 12 p-s 1 toodud erandi kohaldamisala ülemäära laiaks, mis aga ei saa kuidagi olla kooskõlas nende eesmärkidega, s.o eesmärkidega ühtlustada konkurentsitingimusi autoveosektoris ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust, miks nõuded sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeperioodide arvestusele sisse seati. Seega, eeltoodust tulenevalt, tuleb kohtu hinnangul tuvastada, kas Ralf Saage tegevus vastab

§ 130

lg 12 p-s 1 sätestatud erandile ning tõlgendades seda Euroopa Kohtu praktika kontekstis, tuleb tuvastada, kas Ralf Saage teostas vedu seoses metsandusega. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles osas, et OÜ R (kellele kuulus mootorsõiduk Scania R480, registreerimismärgiga XXX) põhitegevusalaks (äritegevuseks) on kauba vedu maanteel. Autovedusid käsitleva EÜ määruse nr 561/2006 art 2 p 1 järgi kohaldatakse määrust mh autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Sama Määruse art 4 punkt a kohaselt on autovedu mh kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel; sama artikli punkt c kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks. Seega ei välista isiku vastutust ainuüksi see, et kõnealusel N3-kategooria sõidukil ei olnud koormat, sest Ralf Saage juhtis kaubaveo võimalusega sõidukit. Sõidumeeriku kasutamise kohustuse hindamisel on määrav tähtsus sellel, milleks reaalselt sõidukit kasutatakse. Näiteks kui veoautot kasutatakse valdavas osas lume koristamiseks, kuid mõnikord tehakse ka näiteks mõni üksik kaubavedu, siis enamus aega on sõiduk tõesti meeriku kasutamise kohustusest vabastatud, kuid vaatamata sellele, tuleb kaubavedude ajal meerikut kasutada. Menetlusalune isik on koos kaebusega esitanud kohtule ka N OÜ 27.2.2024 R OÜ-le väljastatud sertifikaadi, mille kohaselt R OÜ on sertifitseeritud ja vastab PEFC ST 2002:2020 metsa- ja puidupõhiste toodete tarneahela nõuetele. Kaitsja on selgitanud, et N OÜ on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimisasutus, mis pakub kvaliteetseid sertifitseerimisteenuseid tarneahela ja toodete sertifitseerimise valdkonnas. Lisaks on menetlusalune isik esitanud erinevaid arveid (25.05.2023 arve nr 23387 OÜ-le S, 31.07.2024 arve nr 24669 AS-ile U, 18.08.2024 arve nr 24724 AS-ile U, 30.11.2024 arve nr 25088 OÜ-le S ja 17.03.2025 arve nr 25396 AS-ile L), millelt nähtuvad hakke tootmine ja hakke vedu erinevatele tellijatele. Eeltoodud tõendite pinnalt leiab kohus, et puudub põhjus kahelda menetlusaluse isiku väidetes selle kohta, et OÜ R tegeleb ka puiduhakke tootmise ja veoga. Samas on kohus seisukohal, et kui hakke tootmist saab pidada metsanduseks või metsandust abistavaks tegevuseks, siis hakke vedu klientidele on käsitletav kauba veoga. Seda on kinnitanud ka tunnistaja kohtuistungil, kelle sõnul R pakub nii hakketeenust kui ka veoteenust ning et hakkepuit ja metsamaterjal on kaup. Menetlusalune isik ei ole esitanud andmeid ega tõendeid, mille alusel saaks seostada kõnealusel kuupäeval tehtud vedu eranditult metsamajandusliku äritegevuse raames tehtud 9 veoks. Kuivõrd ei ole tõendatud, et Ralf Saage kasutas konkreetsel autoveol metsandusettevõtte sõidukit äritegevuse raames, ei saa öelda, et nimetatud vedu kuuluks

§ 130lg 12 p-s 1 toodud erandi hulka.

Seega on kohus seisukohal, et Ralf Saage poolt otsuses kirjeldatud ajas ja kohas juhitud N3 kategooria sõiduki Scania R480 puhul oli tegemist kaubaveoks kasutatava sõidukiga EÜ määruse nr 561/2006 art 2 punkti 1a mõttes ning Ralf Saage oli juhina kohustatud tagama nõuetele vastava sõidumeeriku olemasolu ning veo teostamisel seda ka kasutama. Täiendavalt märgib kohus, et kui tegemist metsandusettevõttega või muu erandiga

§ 130lg 12 ja määruse nr 561/2006 mõttes, peab seda tõendama kaebuse esitaja.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-11-14 märkinud, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumisel kehtib pööratud tõendamiskoormus. Kuivõrd menetlusalune isik juhtis sõidukit, millele ei olnud paigaldatud sõidumeerikut, lasub temal tõendamiskoormis, selgitamaks, et sõidumeeriku kasutamine ei olnud kohustuslik.

1. Lisaks sellele nähtub väärteoprotokollist ja -otsusest, et menetlusalune isik kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid kohu kontrollperioodi (alates 15.01.2025 kuni 12.03.2025 kell 10.53) kohta, milliste esitamise ja säilitamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 561/2006 ja nr 165/2014 kehtestatud nõuetest. Määruse artikkel 36 lg-d 1-3 sätestavad, et kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed, juhikaardi, kui tal on see olemas, ja kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/
2. Kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama oma juhikaardi; kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006; salvestuslehed punktis ii osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle ajavahemiku jooksul juhtinud sõidukit, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga. Volitatud kontrolliametnik võib määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsides salvestuslehti, kuvades ekraanile või printides või laadides alla sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid, või kui see ei ole võimalik, iga teist dokumenti, mis tõendab mittevastavust mõne sättega, näiteks käesoleva määruse artikli 29 lõikega 2 ja artikli 37 lõikega
3. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukoht, et kohtuväline menetleja ei pea nõudma juhilt iga hinna eest andmete esitamist kohapeal, vaid võib andmeid välja nõuda ja kontrollida ka hiljem, viidates määruse sõnastusele „igal ajahetkel“. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Määruse nr 165/2014 artikli 36 lg 2 sõnastus „peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama“ tähendab eelkõige seda, et juht on kohustatud esitama vajalikud andmed nõudmisel igal ajal, s.t olenemata, millisel ajahetkel temalt seda nõutakse, ta peab igal ajal olema valmis neid esitama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlusalune isik rikkus digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete lugemise võimalusele ja andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid ning realiseeris

§ 2171lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused. 10 1.2. Subjektiivne koosseis 14. Kar

S §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on

§ 2171

lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohtu hinnangul pani Ralf Saage väärteo toime hooletusest. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 17 lg 3 sätestab veel eraldi, et seaduse mittetundmine ei välista ei tahtlust ega ettevaatamatust. Seega oli Ralf Saagel võimalus tähelepaneliku ja kohtusetundliku suhtumise korral ette näha, et sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik.

1. Õigusvastasus ja süü
2. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Ralf Saage Liiklusseaduse § 2171 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi. KARISTUS
3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 2171

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise subjektiivset külge. Arvestades, et isik pani teo toime hooletusest, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Menetlusaluse isiku Ralf Saage tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse määramisel arvesse võtta asjaolu, et menetlusalusel isikul on kolm kehtivat väärteokaristust, mis on mõistetud viimase kolme kuu jooksul liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest, sh kiiruse ületamised ja liiklemine tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga. Kohtuväline menetleja on karistanud Ralf Saaget

§ 2171lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot.

Seega jääb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et menetlusalune isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on 11 ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate raskeveokeid juhtivate juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Seega loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega.

1. Kohtu hinnangul ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka otstarbekuse kaalutlusel, nagu seda taotles menetlusaluse isiku kaitsja kohtuistungil. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on karistuse mõistmise osas jõudnud järeldusele, et Ralf Saage süü käesoleva väärteo toimepanemisel oli keskmine, leides, et kuigi isik pani teo toime hooletusest, puuduvad väärteoasjas karistust kergendavad asjaolud. Lisaks ei saa kohtu hinnangul käesolevas väärteoasjas rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. Sõidumeerikute kasutamise eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine, mistõttu on oluline, et isiku, kes juhib mootorsõidukit, milles sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, töö- ja puhkeaja nõuete järgimine oleks jälgitav ja kontrollitav, kuna see on otseses seoses kõigi inimeste tervise ja ohutusega. Seega jätab kohus menetlusaluse isiku kaitsja taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel rahuldamata.
2. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus.
3. Menetlusaluse isiku Ralf Saage kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas kohtuistungil oma menetluskulud. Kuna kohus kaebust ei rahuldanud, siis tuleb menetluskulud, s.o valitud kaitsja tasu summas 2662,89 eurot, jätta Ralf Saage enda kanda. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135 ja §
4. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 12