4-25-3200/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number

1. september 2025, Tallinn 4-25-3200 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Annely Talve Kohtuasi A Ai (isikukood xxx, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. augusti 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,010200 menetlusalune isik A A kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
3. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
4. augusti 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,
6. Menetlusaluse isiku A Ai kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
7. oktoobril
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
10. augusti 2025 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,25,010200 karistati A Ai selle eest, et
11. juulil 2025 kell 10.11 Tallinnas, Smuuli teel, Tala ja Suur-Sõjamäe tänavate vahel, juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg/l. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg-s 3 sisalduvat keeldu ja pani sellega toime LS § 224 lg-s 2 kirjeldatud väärteo. Teda karistati 8 kuu pikkuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.
12. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Kohtuistungil A A palus jätta mootorsõiduki juhtimisõigus alles, kuna ta vajab seda töö tegemiseks ning tööl käimiseks, kuna elab kohas, kus puudub ühistransport.
13. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist.
15. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. A A tunnistas kohtuistungil teo toimepanemist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A A kõrvaldati sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt
16. juulil 2025 kell 10.40 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati
17. juulil 2025 kell 10.19 kuni 10.23 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARSH-0002 (taatlemistunnistuse nr TTRC-25/00059). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,62 ja 0,66 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,57 mg/l.
18. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,57 mg alkoholi ühe liitri kohta.
19. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,57 mg/l, pidi A A aru saama, et ta viibib juhile keelatud seisundis nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli eelnevatel päevadel alkoholi tarvitanud ja joomise lõpetanud eelmise päeva lõunaajal. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega leiab kohus, et A A asus mootorsõidukit juhtima kavatsetult. Menetlusaluse isiku sõnul asus ta sõidukit juhtima sama päeva hommikul kella 8-9 ajal xxx. Ei pea olema ekspert, et väita, et alkoholisisaldus tema organismis oli hommikul sõitu alustades veelgi suurem, mistõttu ei ole usutav, et ta ei saanud aru seisundist, mis ei võimalda tal autot juhtida.
20. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
21. Vastavalt LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo. 2 KARISTUS
22. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
23. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol.
24. Kuigi süü suurus sõltub ka alkoholisisalduse määrast, mis praegusel juhul on LS § 224 lg 2 määrasid (0,25–0,74) vaadates keskmine, siis arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, on menetlusaluse isiku süü suur, kuna ta juhtis haagisega veokit keset tööpäeva Tallinnas ühe suurema liiklustihedusega teel, mis tähendab, et ta ohustas oma käitumisega paljusid liiklejaid.
25. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus autoveoseaduse (AutoVS) § 56 rikkumise eest ja määratud rahatrahv on tasutud. Küll aga esitas kohtuväline menetleja kohtuistungil isikut iseloomustava materjalina Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
26. juuli 2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,25,009047 (kohtutoimik lk 8-10), mille kohaselt on menetlusalune isik käesolevast rikkumisest täpselt kuu aega varem (
27. juunil 2025) toime pannud samalaadse väärteo. Menetleja sõnul ei ole otsus jõustunud, kuna menetlusalune isik on selle kohtus vaidlustanud.
28. Karistus, mis menetlusalusele isikule AutoVS järgi määrati, näeb ette karistuse autojuhile. Ka uue väärteo pani menetlusalune isik toime liikluses osalejana. A A andis seekord oma käitumisega põhjust heita talle ette üliohtliku väärteo toimepanemist, mille tagajärjed võinuks olla rasked. Arvestades eelnevaid andmeid saab vaid järeldada, et varasem karistus ei ole talle ilmselgelt õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.
29. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras A A teadlikult liiklusnõuet, siis on ta liikluses ohtlik nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma suhtumise tõttu, mistõttu rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Menetleja on põhjalikult
30. augusti 2025 otsuses selgitanud karistuse mõistmist ning eraldi veel välja toonud karistusliigi valikut mõjutanud tegurid.
31. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja teadvalt liiklusnõudeid eiravad juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik juhtimisõiguse äravõtmise näol on antud juhul igati põhjendatud.
32. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 11). A Ai käitumine näitab, et tal puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Kuna A A võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, täidab tema ajutine liiklusest eemaldamine lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
33. Menetleja on leidnud, et vastulauses väljendatud kahetsusega ei saa arvestada ning seda ka otsuses põhjendanud. Kuigi menetlusalune isik on kahetsust väljendanud seletuskirjas, siis kohus nõustub 3 kohtuvälise menetleja poolt vastulauses märgitu arvestamata jätmisega. Nähtuvalt seletuskirjast on see esitatud kahe väärteomenetluse raames. Nimetatud asjaolu iseloomustab aga menetlusalust isikut eriti ilmekalt, sest selle pinnalt võib järeldada, et rikkumised leiavad aset nii tihti, et ühe vastulausega saab avaldada seisukohti mitme menetluse raames.
34. Menetlusaluse isiku väärteo puhul on kohtul põhjendatud kahtlus, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Kohtuistungil A A ei eitanud oma varasemat (28.06.2025) rikkumist, kui menetleja selle kohta temale küsimusi esitas. Tema käitumist iseloomustab teatud muster, mis nõuab reageerimist. Tagantjärgi seletuskirjas avaldatud kahetsus teo toimepanemise eest viitab pigem sellele, et A A kahetseb politseitöötajate poolt temal joobe tuvastamist ning sellele järgneda võivaid karistusi, mis seab tema elukorraldusele olulisi piiranguid, kui seda, et ta teo toime pani. Kohapeal A A avaldas imestust rikkumise üle ja kahetsust ei avaldanud (väärteotoimik lk 5).
35. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas küll süüd, kuid kahetsust ei avaldanud. Kohtu jaoks on oluline siinkohal märkida, et A A ei ole mõistnud oma teo tõsidust ega saanud aru selle ohtlikkusest, vaid püüdis kohut veenda, et halvad sõbrad on tema probleemide algallikas ja sõiduki rooli istudes tundis ennast normaalselt.
36. Kaebuses on välja toodud, et menetlusalune isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses keskusest eemaloleva elukohaga ja töökohustuste täitmisega. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et vajadus tööülesandeid täita ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus menetlusaluselt isikult on karistuseks mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et mootorsõidukit ei oleks vaja juhtida.
37. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik töö tegemiseks. Selline teadmine ei olnud aga talle takistuseks väärteo toimepanemisel. Arvestades seda, et A A on ka varem väärteokorras karistatud, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et teda uuesti karistatakse. Seega ei saanud isikule järjekordse karistuse saabumine olla üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja võib loobuda rahatrahvi kohaldamisest, kui leiab, et rahatrahv karistusliigina ei ole soovitud mõju avaldanud ja menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud.
38. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka A Ai enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine karistusena on proportsionaalne tema toime pandud rikkumisega.
39. Seega tuleb eelnevatel kaalutlustel jätta A Ai kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus selgitab juhtimisõiguse äravõtmise osas täiendavalt, et LS § 127 kohaselt on A A kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5