) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3. Pooled esitasid 20.11.2025 kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks. Pooled avaldavad, et kohtuliku kompromissi eesmärk on poolte soov lõpetada kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-24-4343 ühisvara jagamisest tulenevates nõuetes pooli rahuldaval viisil. Kohtule esitatud kompromiss vastab
4. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt
5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kooskõlas
lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada
6.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. 7. Vastavalt
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagilt vastavalt hagihinnale (31 176,49 eurot) tasunud riigilõivu 1400 eurot. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Kohus tagastab riigilõivu 700 eurot määruse jõustumisel hageja maksekorraldusel märgitud arvelduskontole. Kostja on vastuhagilt tasunud riigilõivu 420 eurot. Kohus tagastab riigilõivu 210 eurot määruse jõustumisel kostja korraldusel Stabimer Õigusbüroo OÜ pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Maris Juha kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.