← Eesti

2-24-144973/17

Obsah (7)§ 150§ 432§ 661§ 430§ 352§ 168§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-144973 Tsiviilasi Rediem Capital AB hagi J K vastu võla nõudes

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

2 Asjaolud

  1. Harju Maakohtu menetluses on Rediem Capital AB (hageja) hagi J K (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja
  2. juulil 2022 refinantseerimislaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 5500 eurot (lisandus lepingutasu 110 eurot). Krediidiandja tasus laenusumma kreeditoridele xxx(2374,86 eurot) ja xxx OÜ (3125,14 eurot). Kostja kontole raha ei kantud. Kostja on tasunud põhivõla katteks 372,14 eurot, seega nõuab hageja tasumata põhivõlgnevust 5237,86 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  3. detsembri 2023 osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni, so
  4. märts 2024 kokku 459,86 eurot (intressimäär 24,9% aastas). Vastavalt lepingule tuli tasuda igakuiselt ka laenuhaldustasu 2,90 eurot, kostjal on tasumata nelja kuu maksed, kokku 11,60 eurot. Hageja nõuab ka sissenõutavaks muutunud viivist määras 24,15% aastas kokku 1071,68 eurot. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirju ning nõuab sissenõudmiskulusid 50 eurot. xxx on loovutanud oma nõude hagejale.
  5. detsembril 2025 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping järgneva sisuga:
  6. Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõla katteks 5237,86 eurot, intressivõla katteks 459,89 eurot, laenuhaldustasu kattesks 11,60 eurot, viivisevõla katteks 1071,68 eurot, sissenõudmiskulude katteks 50,00 eurot, avaldaja menetluskulu katteks 527,00 eurot ning avaldaja tasutud riigilõivu katteks 230,00 eurot, kokku kompromissi summa 7588,03 eurot maksegraafiku alusel.
  7. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxx viitenumbriga xxx.
  8. Kui Kostja tasub osaliselt või hilineb Kompromissi punktis
  9. fikseeritud osamakse tasumisega, on Hagejal õigus nõuda Kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga (s.o 0,0657% päevas) põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani.
  10. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Rediem Capital AB õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
  11. Juhindudes

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-24-144973 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

7. Kuna Hageja ja Kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt

§-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 230,00 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxx. Kohtu seisukoht 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi 3 jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, sh on kohus kontrollinud, et sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (VÕS § 406 2 lg 1) ning krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1 ja 2). Samuti on kompromissi võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

  1. Kohus on määranud asjas istungi ajaks
  2. detsember 2025 kell 13.
  3. Kuivõrd kohus kinnitab käesolevaga poolte vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab seetõttu menetluse, tuleb määratud istungi aeg tühistada

§ 352lg 1 esimese lause alusel.

5. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud kostja kanda kompromisslepingus toodud ulatuses (

§ 168lg 3).

Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole

§ 150lg 6 alusel lõppenud.

Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 230 eurot. 7. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes

§ 64lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.