← Eesti

2-24-1536/35

Obsah (6)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 2172

Tsiviilasi nr 2-24-1536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

rakendamise puhul ei esine – muutmiskokkuleppe sõlmimist, kui teine osapool ei soovi notariaalset lepingut muuta.

  1. Hagejapoolset lepingu ülesütlemist tuleb arvestada alates 14.04.2020 ehk esimesest kostjale edastatud ülesütlemisavaldusest arvates ning ülesütlemisavalduses märgitud põhjused on mõjuvad ja piisavad VÕS § 196 mõttes. Lisaks diagnoositi hagejal kestvad terviseprobleemid, millest hageja kostjat ka teavitas. Hageja sai palga vähendamisest teada 10.04.2020 ning esimese ülesütlemisavalduse edastas kostjale 14.04.
  2. Seega oli ülesütlemine edastatud mõistliku aja jooksul pärast vastavate asjaolude ilmnemist. Kostjale ei kaasnenudki lepinguga mingeid kohustusi, mida ta saaks rikkuda.
  3. Hageja majanduslik ja tervislik seisund on tänase teadmise põhjal püsiva kestvusega ning pigem halvenevas suunas liikuv. Hageja tervisliku seisundiga sobib kõige paremini töö kodukontoris, ent erialaseid tööpakkumisi, mis tagaks praegusest suurema sissetuleku muude praeguste võimaluste juures täna sisuliselt ei pakuta.
  4. Vastupidiselt kostjale leiab hageja, et igakuised kulud puutuvad ülalpidamiskokkuleppega fikseeritud igakuise elatise suurusesse, kuna igapäevane elukorraldus eeldab nende tegemist. Kommunaalmaksed suurenevad, sidekulud kasvavad, toit kallineb jne, samas hageja reaalpalk on vähenenud. Kohustuslikke kulutusi hagejal kärpida pole enam võimalik.
  5. Hageja ei nõustu, et on kohustatud maksma kostjale sõltumata lapsega veedetud ajast elatist täies mahus. Hageja palub kohtul 31.07.2022 ülesütlemisavalduses väljendatut ülesütlemise kontekstis mitte arvestada, sest tegemist emotsionaalse reaktsiooniga, mis oli põhjustatud sellest, et kostja rikkus kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-20-5960, millega kohus pani paika hageja ja lapse kohtumiskorra.
  6. Kuna sundtäitmise menetlus nr 084/2024/1162 puudutab ka jooksvat elatist, palub hageja kohtul võtta seisukoht ka jooksva elatisraha suuruse osas.
  7. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmised täiteasjades nr 193/2024/100, nr 084/2024/674 ja nr 084/2024/1162 ning tunnustada ülalpidamiskokkuleppena 14.04.2020 avalduses toodut ning lähtuda edaspidi elatisraha maksmisel 14.04.2020 esitatud ülesütlemisavalduses toodud summast. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (dtl 176-183, 248-255, 260-262)
  8. Kostja hagiga ei nõustu ja palub see jätta rahuldamata ning nõue, milles hageja palub tunnustada ülalpidamiskokkuleppena 14.04.2020 avalduses toodut, läbi vaatamata, sest see ei põhine ühelgi õigusnormil.
  9. Hageja on pärast notariaalse lepingu sõlmimist esitanud kostjale kolm ülesütlemisavaldust – 14.04.2020, 31.07.2022, 14.08.2023, mis on tühised, kostja on esitanud neile vastuväited ja palunud hagejal täita 18.08.
  10. a kokkulepet. Kuivõrd hageja ei ole seda täitnud on kostja avalduste alusel praegu pooleli kolm täitemenetlust: täiteasi nr 193/2024/100 perioodi jaanuar 2021 kuni august 2023 eest summas 2482,09 eurot; täiteasi nr 084/2024/674 3 perioodi detsember 2014 kuni detsember 2020 eest summas 3241 eurot ja täiteasi nr 084/2024/1162 perioodi september 2023 kuni jaanuar 2024 eest summas 401,65 eurot ning edasiulatuv elatis.
  11. Hageja ei ole abieluvaralepingut kehtivalt üles öelnud, mistõttu ei ole ka elatise tasumise kohustus lõppenud. Hageja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid. Kostja ei ole lepingut ka mistahes viisil rikkunud. 14.04.2020 ülesütlemisavalduses toodud väide sissetuleku vähenemisest aprillis 2020 on tõendamata ja vastuolus hagis esitatud väitega, et hageja töötab igapäevaselt enamuse ajast kodus arvutiga (ajakirjatekstide kirjutamine, toimetamine ja ajakirja kujundamine). Seetõttu ei olnud pandeemia takistavaks asjaoluks tavapäraselt tööülesannete täitmiseks. Ka lisandunud ülalpeetavad lapsed ning nende vajaduste jätkuv suurenemine ei saa olla ülesütlemise aluseks, kuivõrd hageja teine laps Lxxxx H.M. sündis xxxxxxxxxx ning lapse peatsest sünnist pidi hageja teadlik olema juba abieluvaralepingu sõlmimise hetkel. Hageja praegusest kooselust sündinud lapsed ei ole aluseks elatisraha maksmise kohustuse ülesütlemiseks, kuivõrd hagejal on ülalpidamiskohustus enda alaealise lapse ees ka eelnevast kooselust võrdselt pärast seda sündinud lastega.
  12. Hageja ei ole esitanud ülesütlemisavaldust ka mõistliku aja jooksul. Hageja on laste sünnile tuginenud alles 5 aastat pärast esimese lapse ja 3 aastat pärast teise lapse sündi, mis ei ole mõistlik aeg VÕS § 196 lg 3 mõistes. Hageja ei saanud abieluvaralepingut erakorraliselt üles öelda ka VÕS § 97 lg 1 ja lg 5 sätestatud alustel, sest lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud ja poolte vahekord ei ole muutunud ning ka hageja kulud lepingu täitmisel ei ole suurenenud. Ülalpidamiskokkulepped sõlmitakse pikaks ajaks. Hageja pidi lepingut sõlmides arvestama sellega, et 16 aasta jooksul võivad tema sissetulekud muutuda ja ta võib veel lapsi saada, mille riski kannab ta ise. Sissetuleku vähenemine ei saa olla asjaoluks, mis võimaldaks alaealise lapse ülalpidamislepingut üles öelda.
  13. Ka 31.07.2022 ülesütlemisavalduses ei sisaldu mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 kohaselt.
  14. Hageja kulud ei puutu ülalpidamiskohustusse. Hageja ei ole toonud välja, kuidas on tema majanduslik olukord või igakuised kohustused muutunud võrreldes kokkuleppe sõlmimise hetkega. Seega ei ole ka 14.08.2023 ülesütlemisavaldusega elatisraha maksmise kokkulepe lõppenud.
  15. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei anna alust ka hageja väited, et ta on andnud lapsele vahetult ülalpidamist. Kokkuleppe kohaselt on hagejal kohustus maksta kostjale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindel summa sõltumata sellest, kui palju aega laps ühes kuus ühe või teise vanemaga veedab. Paraku on hageja jätnud kostjale osaliselt elatise maksmata. Seda, et hageja ei ole maksnud kostjale antud perioodil nõutud summas elatist, kinnitab ka hageja. Seetõttu esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse, mida menetletakse täiteasjas nr 084/2024/
  17. Kostja leiab, et ülesütlemisavalduste materiaalsed eeldused on täitmata, ülalpidamiskohustus ei ole lõppenud ning täiteasjade sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub alus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT
  18. Hageja on esitanud kostja vastu hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 näeb ette, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
  19. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud, mille üle vaidlust ei ole. - hagejal ja kostjal on ühine laps, xxxxxxxxxxxsündinud laps Lxxxx Exxxx H.M., kes jäi alates augustist 2014 elama kostja juurde ja elab siiani kostjaga; 4 - hageja ja kostja sõlmisid 18.08.2014 notariaalse abieluvaralepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutumise lepingu, elatisraha maksmise lepingu ja nõusoleku sundtäitmisele allumiseks (edaspidi elatisraha leping, dtl 9-17), mille kohaselt pidi hageja seadusest tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks maksma Lxxxx Exxxx H.M. ülalpidamiseks alates septembrist 2014 igakuiselt elatisraha 177,50 eurot kuni Laura Elise H.M. täisealiseks saamiseni või juhul kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ka pärast täisealiseks saamist, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Lepingu p 8.4 järgi ei või elatis olla väiksem kui pool Eesti Vabariigi miinimumpalga alammäära. Elatisraha lepingu p 8.5 järgi on leping sõlmitud kohese sundtäitmise tingimusega ja on seega täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 18¹ mõttes.
  20. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja avalduste ja 18.08.2014 elatisraha lepingu alusel algatatud hageja suhtes - täiteasi nr 193/2024/100, nõude sisuks on elatisraha jaanuar 2021 kuni august 2023 summas 2482,09 eurot (dtl 19, 165); - täiteasi nr 084/2024/674, nõude sisuks on elatisraha võlgnevus 01.12.2014 kuni 31.12.2020 summas 3241 eurot (dtl 146-149, 167); - täiteasi nr 084/2024/1162, nõude sisuks on elatise võlgnevus 01.09.2023 kuni 31.01.2024 summas 401,65 eurot ja edaspidi 410 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.09.2014 kuni 26.06.2027 (dtl 150-154, 169).
  21. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas elatiraha maksmise leping on kehtivalt üles öelnud ning kas sundtäitmised täiteasjades nr 193/2024/100, 084/2024/674 ja 084/2024/1162 on lubamatud või mitte.
  22. Hageja on lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele palunud kohtul tunnustada ülalpidamiskokkuleppena 14.04.2020 ülesütlemisavalduses toodut, mida saab kohtu hinnangul käsitleda ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 lg 1 tähenduses. Samuti on hageja palunud kohtul võtta seisukoht edaspidise elatise summa osas.
  23. Lapse vanemate vahel sõlmitud leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta

§ 100

lg 3 esimese lause mõttes, kus lapsele makstavas elatises kokku leppides juhinduvad vanemad eelduslikult seadusjärgsest lapse ülalpidamise kohustusest ja üldjuhul üksnes täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi (sh makstava elatise suurust). Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes ning kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.02.

  1. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1101-15, p 13).
  2. Pooled on elatisraha lepingu p-s 8.6 leppinud kokku, et elatisraha maksmise kokkulepet võib muuta ka mõnes muus vormis kokkuleppega peale notariaalselt tõestatud kokkuleppe. Kuigi hageja väitel on ta teinud kostjale korduvalt ettepanekuid lepingu muutmiseks, ei nähtu asja materjalidest, ei poolte sellekohasest kirjavahetusest ning ka asjaoludest, et poolte kokkuleppel oleks elatisraha maksmise lepingut muudetud.
  3. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt vanematevahelise ülalpidamislepingu eripärast, ei saa vanem VÕS § 97 lg 1 järgi teiselt vanemalt ülalpidamislepingu muutmist vähemasti üldjuhul siiski nõuda, kuna tegemist ei ole lepinguga, millest tuleneksid vanemate vastastikused õigused ja kohustused, mille vahekord saaks muutuda. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui 5 kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.02.
  4. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1101-15, p 17).
  5. Kuivõrd hageja tugineb elatisraha maksmise lepingu ülesütlemisele (VÕS § 196 lg 1), ei ole asjaolusid ega ka VÕS §-is 97 sätestatud tingimusi arvestades 14.04.2020 ülesütlemisavalduses toodud ülalpidamiskokkuleppe tunnustamise nõue esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.
  6. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
  7. Hoolimata sellest, et ülalpidamiskokkulepped sõlmitakse pikemaks ajaks on võimalik ka elatisraha lepingut üles öelda. Kokkuleppe kehtivaks ülesütlemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Elatiskokkulepe on võimalik üles öelda ka ainult osaliselt.
  8. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale kaks elatisraha lepingu ülesütlemisavaldust – 14.04.2020 (dtl 27) ja 14.08.2023 (dtl 29). Poolte viidatud kolmandat s.o 31.07.2022 ülesütlemisavaldust kohtule esitatud ei ole ja kuna hageja palub seda ka mitte hinnata, siis kohus selle kehtivust ei käsitle.
  9. Hageja on 14.04.2020 ülesütlemisavalduses tuginenud koroonaviiruse tekitatud majanduskriisist tulenevate sissetulekute vähenemisele alates aprillist 2020 ja pärast lepingu sõlmimist lisandunud ülalpeetavatele lastele ning on avaldanud, et on nõus vabatahtlikult maksma igakuist elatist 190 eurot. 14.08.2023 ülesütlemisavalduses on hageja tuginenud kokkuleppe aluseks olevate asjaolude olulisel määral muutumisele pärast kokkuleppe sõlmimist täpsustades, et kokkuleppes fikseeritud summa maksmine jätab kehvemasse seisu praegusest kooselust sündinud lapsed, ei arvesta majandusliku olukorraga ning igakuiste kohustuslike väljaminekutega.
  10. Ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, mis eeldab kehtivuseks adressaadi poolt kättesaamist. Vaidlust ei ole selles, et kostja on mõlemad ülesütlemisavaldused kätte saanud. Seega on mõlema ülesütlemisavalduse formaalsed eeldused täidetud.
  11. Seadusest tuleneva lapse ülalpidamiskohustuse kokkuleppe ülesütlemise materiaalsete eelduste olemasolu hindamisel saab võtta aluseks lapse ülalpidamist reguleerivad sätted ning hinnata, mis summas elatist oleks lapsel õigus tekkinud olukorras saada.
  12. Ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks võib anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.02.
  13. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 17).
  14. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejal kolm alaealist last, poolte ühine laps Lxxxx Exxxx H.M. ningxxxxxxxxxxxxsündinud Lxxxx H.M. (dtl 227) ja xxxxxxxxxx sündinud Kxxx Hxxxxxx H.M. (dtl 226), kes on tulenevalt perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100lg 1 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

2020. aastal ülesütlemisavalduse esitamise ajal kehtinud

§ 101

lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui 6 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (milleks oli alates 01.01.

  1. a 584 eurot kuus). Seega oli miinimumelatise suuruseks 292 eurot.
  2. Vaidlust ei ole selles, et poolte ühine laps elab kostjaga ja teised lapsed hagejaga. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamisel, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Vanemaga kooselav laps on selle vanema vahetul ülalpidamisel. 41. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

  1. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning kohtupraktika kohaselt ei ole miinimumelatise puhul vaja tõendada kulutuste kandmist.
  2. Elatise vähendamine alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra on võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemisel. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kohustatud vanemal esile tuua ja tõendada, et ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (

§ 102

lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 lause 3).

Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17).
  3. Hageja töötab xxxxxxxxxxxx OÜ-s ja tegeleb ajakirja tekstide toimetamisega. 10.04.2024 vähendati TLS § 37 lg 1 alusel hageja töötasu 15% ulatuses kolmeks kuuks (dtl 224-225). Hageja väitel oli tema netopalk enne palgakärbet 825 eurot, millest peale 15%-list kärbet jäi järgi 706,95 eurot. Kohtule esitatud konto väljavõttest (dtl 57-66) nähtuvalt sai hageja 2023 aasta augustis palka 925 eurot. Kuigi 2020 aasta palgaandmeid esitatud ei ole puudub kohtul alus kahelda, et hageja sai 2020 aastal suuremat palka. Aprillis 2020 on hageja pöördunud tervisemuredega arsti poole (dtl 228) ning talle on soovitatud teha elukorralduses muudatusi stressi leevendamiseks. Hageja on selgitanud, et tervisliku seisundi tõttu on tulusama töö leidmine keeruline.
  4. Arvestades hageja majanduslikku seisundit ja suutlikust endale tulusamat sissetulekut teenida ning ülalpeetavaid lapsi, leiab kohus, et hageja ei olnud 2020 aasta aprillis võimeline andma oma kõikidele lastele elatist seadusega ettenähtud miinimummääras kahjustamata sealjuures enese toimetulekut. Kuigi hageja konto väljavõttelt (dtl 113) nähtuvalt on ta 7 püüdnud oma kohustust täita ja enamasti ka kostjale igakuiselt elatisraha maksnud, on ta jäänud tasumistega ka viivitusse, mis viitab sellele, et ühele lapsele alampalga määraga seotud elatise tasumine käis talle üle jõu. Kohus nõustub kostjaga, et ülalpidamiskokkulepped sõlmitakse pikaks ajaks ning kohustatud isikul tuleb sellega oma töö- ja pereelu korraldamisel arvestada. Samas ei ole alati võimalik ette näha kõiki olukordi, nagu majanduslangus või muud ülemaailmsed kriisid või ka kohustatud isikust endast tulenevaid asjaolusid.
  5. Alates 01.01.2022 hakkas kehtima uus elatise regulatsioon, mille aluseks võeti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringus kajastatud andmed. Muudatuse eesmärgiks oli luua lapsele elatise kindaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik, sest elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär (mis tõusis üsna kiiresti) oli valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge ning ei kajastanud lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. See tähendab, et

§-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega nii eluasemele ja kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele-jalatsitelemänguasjadele-raamatutele-vaba aja veetmisele jne.

  1. Kui enne
  2. aasta
  3. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  4. aasta
  5. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (

§ 2172lg 1) 48.

Kuigi antud juhul ei ole tegemist kohtulahendi alusel väljamõistetud elatisega saab kohtu hinnangul

regulatsiooni muudatustega seotud põhimõtteid kohaldada ka vaidlusalusele elatisraha lepingule kuivõrd pooled on lepingu p-s 8.4 sidunud elatise suuruse alampalgaga, mis alates 01.01.2023 on 725 eurot (sellest pool ehk elatis 362,50 eurot) ja alates 01.01.2024 on 840 eurot (sellest pool ehk elatis 420 eurot).

  1. Arvestades eelpooltoodud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et hageja ei olnud 2020 aasta aprillist alates suuteline tasuma kostjale elatist lepingu punktis 8 kokkulepitud suuruses kahjustamata sealjuures enese ja temaga koos elavate laste toimetulekut. Seega esinevad mõjuvad põhjused elatisraha lepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 1 alusel.
  2. Kuigi hageja on esitanud kaks ülesütlemisavaldust, siis hinnates nende esitamise aluseks olevaid asjaolusid ja avalduse sisu, leiab kohus, et 14.04.2020 ülesütlemisavaldust tuleks käsitleda osalise ülesütlemisena s.o osas, mis ületab 190 eurot ja 14.08.2023 avaldusega on hageja öelnud elatisraha lepingu tervikuna üles, sest selle sisust nähtuvalt ei olnud ta võimeline ka esimeses avalduses märgitud suuruses elatist tasuma. Seda näitab ka asjaolu, et hageja on 03.05.2023 pöördunud elatise vähendamiseks kohtusse (tsiviilasja nr 2-23-6534), kuid kohus ei võtnud hagi menetlusse poolte vahel sõlmitud elatisraha lepingu tõttu. Kohtusse pöördumise järgselt esitas hageja 14.08.2023 ülesütlemisavalduse, milles teatas, et ütleb üles elatisraha kokkuleppe alates 01.09.2023 viidates mh sellele, et kui makstav elatis ei kata lapse vajadusi, on õigus esitada lapse nimel kohtusse hagi elatise suurendamiseks.
  3. Kohus leiab, et antud juhul ei ole mõistlik aeg VÕS § 196 lg 3 mõistes möödunud, sest 14.04.2020 ülesütlemisavalduse esitas hageja vahetult pärast sissetuleku vähenemisest teadasaamist ning 14.08.2023 avaldus on esitatud kolme kuu möödumisel kohtusse pöördumisest, kus hagejale oli selge, et lepingujärgne elatise suurus ületas oluliselt kehtivat seadusjärgset arvutatud elatise suurust ning ei arvestanud teiste ülalpeetavatega. Asjaolu, et 8 hageja teised lapsed olid selleks ajaks juba mitu aastat tagasi sündinud, ei tähenda seda, et koostoimes teiste asjaoludega, oleks seetõttu mõistlik aeg möödas.
  4. Seega tuleb elatisraha maksmise leping lugeda lõppenuks alates 01.09.2023 ning ülesütlemise tagajärjel vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.
  5. Kohus ei nõustu hagejaga, et tehes lapse vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil laps viibis tema juures, on ta ülalpidamiskohustust selles ulatuses täitnud ja ei pea kostjale elatist tasuma ning võib kokkulepitud elatisest mahaarvamisi teha. Pooled on elatisraha summa ja selle arvestamise alused elatisraha lepingus kokku leppinud. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjaga oleks arutatud lapsele kulutuste tegemist või kostjaga muul viisil kokkulepitud elatise tasumises. Kui hageja ka tegi ajavahemikul 01.12.2014 kuni 30.04.2020 lapsele kulutusi (nt ostis jalgratta, käis reisil jne), ei saa neid lepingus kokkulepitud elatise summast maha arvata.
  6. Kuivõrd kohus tuvastas, et hagejal oli õigus elatisraha maksmise leping 14.04.2020 osaliselt s.o 190 eurot ületavas osas ja 14.08.2023 leping tervikuna üles öelda, oli kostjal õigus nõuda elatist enne ülesütlemisavalduse esitamist (s.o 01.12.2014 kuni 31.03.2020) lepingu p-s 8 kokkulepitud suuruses ja alates aprillist 2020 kuni augustini 2023 190 eurot kuus.
  7. Ajavahemikul 01.12.2014 kuni 31.12.2020 pidi hageja elatisraha lepingu järgi tasuma elatist 15 033,50 eurot (s.o 01.12.2014 kuni osalise ülesütlemiseni s.o märts 2020) ja ülesütlemisavalduse järgi 1710 eurot (s.o aprill 2020 kuni 31.12.2020 190 eurot x 9 kuud) kokku 16 743,50 eurot. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtuvalt (dtl 111-114) on hageja tasunud 14 420,50 eurot. Seega on täiteasjas nr 084/2024/674 hageja võlgnevus 2323 eurot.
  8. Ajavahemikul 01.01.2021 kuni 31.08.2023 pidi hageja elatisraha lepingu osalise ülesütlemise tõttu tasuma elatist (32 kuud x 190 eurot) kokku 6080 eurot. Hageja on selgitanud, et on sel perioodil tasunud elatist 6401,56 eurot, samas nähtub kohtule esitatud maksekorraldustest (dtl 48-49) tasumisi 1524,28 euro ulatuses. Täiteregistri andmetel on võlgnevus 2482,09 eurot. Kuivõrd kostja ülesütlemisi ei aktsepteerinud ja nõudis elatist lepingus kokkulepitud suuruses (ehk poole alampalga ulatuses), siis oleks sel perioodil (s.o 01.01.2021 kuni 31.08.2023) hageja pidanud lepingu järgi tasuma elatist 10 328 eurot (mis on 4248 eurot enam kui hageja pidi osalise ülesütlemise korral tasuma). Kuna aga kostja ei ole hageja tasutud summale vastuväiteid esitanud (et ta ei ole hageja väidetud raha saanud), loeb kohus tuvastatuks, et hageja on ajavahemiku 01.01.2021 kuni 31.08.2023 eest kostjale elatise tasunud.
  9. Ajavahemikul 01.09.2023 kuni 31.01.2024 on hageja tasunud kostjale elatist 1540 eurot (dtl 110), kuigi tal lepingu ülesütlemise tõttu seda kohustust enam ei olnud. Eelnev ei tähenda aga seda, et hageja vabaneks poolte ühise lapse ülalpidamiskohustusest. Kohus leiab, et sel perioodil tasutud raha tuleb lugeda hageja seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse täitmiseks poolte ühisele lapsele Lxxxx Exxxx H.M.-ile ning kui pooled ei saa kokkuleppele edasise elatise tasumise osas saab laps esitada kohtule hagi elatise saamiseks.
  10. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning tunnistab TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmised täiteasjades nr 193/2024/100 ja 084/2024/1162 lubamatuks ning sundtäitmise täiteasjas nr 084/2024/674 lubamatuks 2323 eurot ületavas osas.
  11. Tartu Maakohus peatas 15.02.2024 määrusega (tsiviilasjas nr 2-24-3450, mis liideti käesoleva asja juurde) täitemenetluse täiteasjas nr 084/2024/674 ja täiteasjas nr 084/2024/1162 üksnes elatise võlgnevuse (401,65 eurot) osas kuni liidetavas tsiviilasjas nr 2-24-1536 tehtava lahendi jõustumiseni. 07.05.2024 määrusega peatas kohus täitemenetluse täiteasjas nr 193/2024/100 kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
  12. Kuna kohus tunnistas kahes täiteasjas sundtäitmise lubamatuks ja ühes osaliselt lubamatuks, tuleb hagi tagamine tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. MENETLUSKULUD 9
  13. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg
  15. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  16. Arvestades asja olemust, hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane ja põhjendatud on jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
  17. 15.02.
  18. a määrusega anti hagejale riigi õigusabi korras kohtus esindamiseks advokaat kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning vabastati hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.
  19. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda tuleks hagejal riigilõiv, millest ta oli vabastatud, riigile hüvitada (TsMS § 190 lg 4). Arvestades hageja majanduslikku seisundit vabastab kohus hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.