← Eesti

1-21-8461/11

Obsah (11)§ 263§ 73§ 57§ 2§ 262§ 121§ 16§ 32§ 56§ 58§ 78

1-21-8461 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8461 (19233000346) Kohtunik Mari-Liis Avikson K

§ 263

lg 1 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri (asenduskorras) J.Y Süüdistatav abiprokurör Iris Asuküla isikukood XXX; elukoht xxx, X; määratlemata kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub; varasemalt kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Lepinguline kaitsja Andrei Matvejev Kohtuistung 14.12.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada J.Y süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista J.Y-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et J.Y ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 14.12.2021. 1

(15)1-21-8461 Asitõendiks olev elektrooniline andmekandja, s.o CD-R plaat – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Tsiviilhagi: Rahuldada kannatanu X Xi tsiviilhagi osaliselt ja mõista J.Y-lt välja kannatanu X Xi (ik xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju kokku summas 2242 (kaks tuhat kakssada nelikümmend kaks) eurot ja 70 senti, millest 242 (kakssada nelikümmend kaks) eurot ja 70 senti varalise kahju ja 2000 (kaks tuhat) eurot mittevaralise kahju katteks. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele XXX Swedbank pangas. Menetluskulud: Mõista J.Y-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub J.Y hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha näol summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700052574 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – J.Y , kriminaalasja number - 1-21-8461, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, peab sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 6. jaanuar 2022. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul päevast, mil poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, esitades 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teate, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 6. jaanuaril 2022. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil motiveeritud otsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja kriminaalasja menetluse käik 1. J.Y-le esitatud süüdistuse sisu on järgmine (I köide, tl 227-230). Teda süüdistatakse selles, et ta rikkudes korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 55 lg 1 p 1, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, 26.01.2019 kella 18.30 paiku x asuvas Xi spordikompleksis toimunud jalgpalliklubi x ja x vahelise jalgpallimatši 32. minutil, lõi spordisaalis 2
(15)1-21-8461 ehk avalikus kohas jalgpallimängu vaatama tulnud publiku nähes vastasmängijat X Xit rusikaga näkku. Jalgpallivõistlust jälginud Z Z tundis ennast J.Y vägivaldsest käitumisest häirituna. Oma tahtliku tegevusega tekitas J.Y kannatanule X Xile füüsilist valu ja kehavigastusi – huule ja suuõõne lahtine haav, hammaste vigastus. Sel moel pani J.Y toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o karistusseadustiku (edaspidi

) § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus 08.12.2021 kriminaalasi nr 1-21-8461 ja see jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Viru Maakohtu 10.12.2021 määrusega andis kohus J.Y kohtu alla ning määras kriminaalasja arutada lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 14.12.2021 kell 14:45 (II köide, tl 1-2)
  2. Kohtuistungil süüdistatav J.Y tõi välja, et süüdistuse sisu on talle arusaadav. Ta tunnistas ennast osaliselt süüdi ning nõustus jätkuvalt kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.
  3. Kohus luges poolte kokkuleppel kohtuistungil avaldatuks KrMS § 296 lg 3 lause 2 alusel toimiku materjalid, millele tuginedes langetab otsuse.
  4. Kohtuistungil taotles prokurör J.Y süüditunnistamist

§ 263lg 1 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kuna J.Y süü ei ole suur,

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt on J.Y süüd kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus ning et Eesti Jalgpalli Liit sanktsioneeris 07.02.2019 distsiplinaarkomisjoni otsusega J.Y-d viieaastase mängukeeluga tegi prokurör ettepaneku karistada J.Y-d 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ehk kokku 4 kuud vangistust. See karistus jätta

§ 73

lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui J.Y ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja pikkus on õiglane ja ei ole süüdistatavat ülemäära koormav. Rahaline karistus siinkohal võimalik ei ole, kuna J.Y ei tööta, tal on mitu ülalpeetavat ning tal on suured rahalised kohustused. Lisaks tegi prokurör ettepaneku, et kohus rahuldaks nii varalise kui ka mittevaralise kahju nõude.

  1. Süüdistatava J.Y kaitsja tõi kaitsekõnes välja, et prokurör palub karistust minimaalmääras ning sellega on väga raske vaielda. Siiski palus kaitsja kohtult määrata katseajaks üks aasta. Varem tema kaitsealune on kriminaalkorras karistamata. Sündmusest on möödunud palju aega. Kaitsealune ei pannud toime ühtegi väärtegu või kuritegu ja pooleteist aastat katseaega on selles mõttes mõttetu. Kahjunõude osas leidis kaitsja, et see tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja palus tsiviilhagi lahendamisel kohtul kasutada Riigikohtu kohtupraktika kordusanalüüsi. Selle analüüsi nimetus on „Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalasjas aastatel 2018 -2020“. Kaitsja soovis kasutada kohtukõnes antud analüüsist punkti 2.
  2. Kaitsja toonitas seoses selle analüüsiga, et kui tekkisid vigastused kehalisel väärkohtlemisel, siis selle mediaan on 500 eurot. Käesoleval juhul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kannatanule tõepoolest tekkisid väga rasked tagajärjed seoses tema tervisega.
  3. Kannatanu X X tõi välja, et ta on nõus prokuröriga kahju osas, mis puudutab just seda 3000 eurot. Prokuröri poolt taotletava karistusega oli ta samuti nõus. II Maakohtu seisukoht ja põhjendused
  4. Kohus, hinnanud kogumis kohtu poolt vastu võetud ja kohtuistungil uuritud tõendeid, asub seisukohale, et J.Y-le esitatud süüdistus

§ 263

lg 1 p 1 järgi leidis kohtuliku uurimise tulemusena täielikult tõendamist ning põhjendatud on süüdistatav süüdi mõista süüdistuses toodud ajal ja kohas avaliku korra raskes rikkumises. Kohtu eeltoodud seisukoha kujunemine on ära toodud kohtuotsuse alapunktis I. 9. Kuna kohus jõudis kohtuliku uurimise tulemusena seisukohale, et J.Y on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo, siis seoses sellega tuleb talle ka mõista karistus, mille liigi ja määra valiku osas on kohus kujundanud enda seisukoha kohtuotsuse II alapunktis. 3

(15)1-21-8461 Kohtuotsuse III alapunktis on leitav kohtu seisukoht asitõendi suhtes kohaldatava meetme suhtes. Alapunktis IV on kohtu seisukoht kannatanu X Xi tsiviilhagi põhjendatuse osas. Viimases kohtuotsuse alapunktis V võttis kohus seisukoha menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas.
  1. Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Käesoleval juhul on nii prokuratuur süüdistusaktis (I köide, tl 227-230) kui ka süüdistatav J.Y (I köide, tl 222-223) esitanud kohtule taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses ning enne kohtuliku uurimise lõpetamist nad sellekohasest taotlusest ei loobunud. I
  2. J.Y-le esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi 11.1. Vastavalt Kr

MS § -le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 11.2.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 11.

  1. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täidetus 11.
  2. Esmalt sedastab kohus asjaolud, mis on käesolevas asjas väljaspool vaidlust ning mida ei ole seadnud kohtuistungil kahtluse alla kaitsja ega süüdistatav. 11.
  3. Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selles, et süüdistatav 26.01.2019 kella 18:30 paiku S Xxx tn x asuvas Xi spordikompleksis toimunud jalgpalliklubi x ja x vahelise jalgpallimatši
  4. minutil lõi spordisaalis jalgpallimängu vaatama tulnud publiku nähes vastasmängijat X Xit näkku. 11.
  5. Nimetatu on tõendatud nii süüdistatava J.Y enda ütluste (I köide, tl 16-23; 119 pöördel-120), kannatanu X Ilijni ütluste (I köide, tl 1-6), kannatanu isa D Xi ütluste (I köide, tl 27-33) ja ka tunnistajate O Xi (I köide, tl 44-48), A Ki (I köide, tl 49-53) kui ka tunnistaja Z Z ütlustega (tl I köide, tl 54-58). Eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütlustega haakub 17.10.2019 asitõendi vaatlusprotokollis kajastuv tõendusteave (tl 42-43), kust nähtub see, et süüdistuses toodud ajal ja kohas lõi süüdistatav jalgpallimatši ajal spordisaalis jalgpallimängu vaatama tulnud publiku nähes vastasmeeskonna mängijat X Xit näkku. 11.
  6. J.Y anti kohtu alla

§ 263

lg 1 p 1 järgi ehk avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Tegemist on alternatiiv-aktilise formaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Prokurör on süüdistuses viidanud sellele, et süüdistatav rikkus KorS § 55 lg 1 p

  1. Nimetatud õigusnorm näeb ette, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. 11.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis selgitas
  3. juuni
  4. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-15-17 korrakaitseseaduse ja samal ajal karistusseadustikus tehtud muudatuste jõustumise järgset õiguslikku olukorda, analüüsis avaliku korra rikkumise (

§ 262

), avaliku korra raske rikkumise (

§ 263

) ja kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) koosseisutunnuseid ning leidis, et süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb tuvastada, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks tegema ka mõne

§ 263lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Kuid jätkuvalt on vaja tuvastada seegi, 4

(15)1-21-8461 et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Eelnevast tulenevalt eeldab

§ 263objektiivsete tunnuste täitmine ka 1.

juulil 2014 jõustunud karistusseaduse redaktsiooni kohaselt teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti

§ 263lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist.

 Kuriteo toimepanemine avalikus kohas 11.

  1. Sisulist vaidlust ei ole olnud selles, et J.Y oli süüdistuses nimetatud teo toimumise ajal avalikus kohas. Nagu eespool märgitud, oli ta Xi spordikompleksis, mil seal toimus jalgpalliklubide x ja x vaheline jalgpallimatš. Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-s 54, mille kohaselt avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega on selle normi tähenduses avalik koht ka määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud ehitis, mida ühiskasutuses olev spordikompleks kindlasti on.  Objektiivselt avaliku korra rikkumine 11.
  2. Asjaolu, et isik paneb teo toime avalikus kohas, ei võimalda iseenesest järeldada, et ta pani toime avaliku korra rikkumise. Kvalifitseerimaks isiku tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb lisaks igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Käesoleval juhul süüdistatakse J.Y-d selles, et ta rikkus avalikus kohas käitumise üldnõuet sellega, et lõi X Xit rusikaga näkku, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõuet, mis tuleneb KorS § 55 lg 1 p-st
  3.  Asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu 11.
  4. Eeltoodud vägivaldse käitumisega X Xi suhtes avalikus kohas rikkus J.Y ka kolmanda asjassepuutumatu isiku rahu ja häiris teda KorS § 55 lg 1 preambuli mõttes. See juhusliku, asjasse mittepuutuva isiku rahu häirimine - on nõutav kriteerium

§ 263koosseisu jaatamiseks, mida on Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitanud ka kehtiva Kor

S § 55 redaktsiooni puhul (vt RKKKo nr 3-1-1-15-17, p 22-26). Asjasse mittepuutuvate isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu tuleb avaliku korra rikkumise all mõista eelkõige teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust. Mitte iga vahetult konfliktiväline isik ei ole hinnatav asjasse mittepuutuva, kõrvalise isikuna, kelle õigusrahu rikutakse

§ 263mõttes.

Nõutav on põhjendus, miks loetakse nt kannatanutega samas seltskonnas viibinud isikud kõrvalisteks ja asjasse mittepuutuvateks isikuteks. (Vt nt 3-1-115-07, p 14).

§ 263

järgi kvalifitseeritud süüdistuses tuleb nimetada see juhuslik või asjasse mittepuutuv personifitseeritud füüsiline isik, keda teoga häiriti või ohustati. 11.

  1. Käesoleval juhul tuleneb süüdistuse sisust, et jalgpallivõistlust jälginud Z Z tundis ennast J.Y vägivaldsest käitumisest häirituna. Eeltoodu on tõendatud tunnistajana üle kuulatud Z Z ütlustega (I köide, tl 54-58), mille kohaselt positiivsete emotsioonide asemel tekkis tal ebameeldiv tunne seonduvalt vägivallaga, mille toimepanemist ta nägi
  2. a jaanuaris toimunud X ja X-X vahelise saalijalgpalli mängu ajal. Arvestades seda, et eeltoodud tunnistaja oli läinud vaatama jalgpalli, mis üldteada olevana on sportlik pallimäng, mille juurde ei kuulu käega löögid näkku, on kohtu arvates ka mõistliku kõrvaltvaataja seisukohast usutav , et eeltoodud tunnistaja tundis end selles olukorras häirituna. Toimikust ei nähtu vähimatki sidet eeltoodud tunnistaja ja J.Y vahel. See, et tunnistaja Z Z juhtus pealt nägema keset jalgpallimatši süüdistatava poolt sooritatud lööki kannatanu X Xi näkku, tulenes täiesti juhuslikult sellest, et ta oli sel päeval ja ajal nimetatud avalikus kohas nautimas jalgpalli ilu ja võlu, millega ei sobitu mingil moel kokku karistusõiguslikku kvaliteeti omav tahtlik vastasmeeskonna alaealise liikme kehaline väärkohtlemine. Selline käitumine avalikus kohas on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Nii KorS § 55 lg 1 p-st 1 kui ka Riigikohtu praktikast (vt nt RKKKo nr 3-1-1-15-17, p 30, 1-16-10326, p 31) nähtub, et piisab ühest ainsast asjasse mittepuutuvast isikust, keda tegevusega – antud juhul vägivaldse käitumisega - häiriti, et pidada seda avaliku korra 5

(15)1-21-8461 rikkumiseks. Seega on kinnitust leidnud ka see, et J.Y häiris kõrvalise isiku rahu ja turvatunnet. Kohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka tunnistaja A Ki ütlused (tl 49-53), mille kohaselt lööki ennast ta ei näinud ja seepärast ei mõjutanud see intsident kuidagi tema hingelist seisundit. 

§ 263lg 1 p-s 1 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse esinemine 11.13.

Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni

  1. ptk
  2. jao
  3. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (§-d 120-121) vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08). Süüdistuse kohaselt J.Y tekitas enda löögiga kannatanule näkku viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi – huule ja suuõõne lahtine haav, hammaste vigastus. 11.
  4. Eeltoodu, s.o see, et süüdistuses toodud kehalise väärkohtlemise tulemusena tundis kannatanu valu kui ka talle tekitati kehavigastused on tõendatud nii kannatanu X Xi ütluste (I köide, tl 1-6), tunnistaja D Xi ütluste (I köide, tl 27-33) kui ka x patsiendikaardiga (I köide, tl 1011) ja tunnistaja G Ai ütlustega (I köide, tl 187-189). 11.
  5. Kokkuvõttes on

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu täidetus 11.16.

§ 263

subjektiivsete tunnuste täitmiseks tuleb kindlaks teha, et süüdlane pidas vähemalt kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et tema käitumine võib rikkuda oluliselt teiste inimeste õigusrahu

16. peatüki tähenduses, ning ikkagi valis ta isikliku konflikti lahendamiseks koha ja viisi, mis võis kaasata ning kaasaski tahtevastaselt konflikti kõrvalisi isikuid. Avaliku korra rikkumine ei pea olema

§ 263

koosseisu täitmiseks eesmärk omaette.

§ 16

lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 11.17. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et J.Y teadis, et tegemist on spordisaaliga kui avaliku kohaga ning toimuvat jalgpallimatši on tulnud vaatama ka sellest spordialast huvituvad pealtvaatajad, keda ta kõiki isiklikult ei tunne. Ometi ei suutnud ta ohjata enda käitumist ning läks pärast enda jaoks ebameeldivat mängusituatsiooni kannatanuga arveid klaarima selliselt, et lõi kannatanule käega näkku. Selliselt toimides tõmbas ta konfliktsituatsiooni ka Z Z kui asjasse mittepuutuva isiku, kuna viimane oli häiritud sellest, et keset jalgpallimatši tuleb tal näha pealt midagi sellist, mis jalgpallimänguga ei sobitu mitte kuidagi. Sellega, et just nii võiks tema käitumine mõnd spordisaalis olevat inimest häirida, pidi J.Y ka arvestama. Ometi ei suutnud ta enda käitumist kontrollida ning avalikus kohas olles pani toime kannatanu X Xi kehalise väärkohtlemise, s.o kuriteo, mis on kvaliftseeritav

§ 121lg 1 järgi.

Lüües kannatanut käega näkku sai süüdistatav aru, et põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja ka tervisekahjustuse ning seda olukorras, kus asjassepuutumatu publik oli eeldatav. 11.18. Eelnevaga on tõendatud, et J.Y pani

§ 263

lg 1 p -s 1 nimetatud teo, mille põhisisuks oli kannatanu X Xi löömine, toime vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud 11.19. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. J.Y süüdivuses

§ 32lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. II 12. J.Y-le mõistetav karistus 6

(15)1-21-8461 12.1. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel xxxenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3 -1-199-06). Seejuures tuleb toonitada, et

§ 56

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 12.2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni xxxmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11).

§ 56

lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 12.3.

§ 263

lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav J.Y pole varasemalt kriminaalkorras karistatud (I köide, tl 225). Sellele vaatamata leiab kohus, et põhjendatud pole karistada teda kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki. Seda seetõttu, et J.Y ei tööta ning tema ülalpidamisel on alaealised lapsed ning selles kriminaalasjas süüdimõistmisega tuleb tal tasuda ka menetluskulud ning hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Sellekohase otsustuse tegemisel arvestas kohus ka süüdistatava enda seisukohta talle mõistetava karistusliigi osas. Nii on J.Y enda ütlustes välja toonud, et tingimisi vangistus saavutaks tema puhul karistuse eripreventiivse eesmärgi, kuna ta on praegu töötu, tal on väikesed lapsed, ta peab kuidagi edasi elama ja siis lapsi kasvatama ja laenu maksma ja kui tall e määratakse rahaline karistus, siis lihtsalt otsad ei lähe kokku. 12.4. Kohtu hinnangul puuduvad karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes.

Samas esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes, s.o süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus ei kahtle süüdistatava ütluste siiruses, mille kohaselt ei ole möödunud päevagi, kui ta ei kahetse juhtunut (I köide, tl 16-23).

§ 57

lg 2 kohaselt karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul karistuse mõistmisel põhjendatud arvestada seda, et süüdistatavat on karistatud Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarkomisjoni koosoleku nr 02/07.02.2019 otsusega nr 2.2 viieaastase mängukeeluga, mängu juhendamise ja tehnilises alas viibimise keeluga kõigil EJL poolt organiseeritud või EJL egiidi all toimuvatel mängudel (I köide, tl 41). Kohtul ei ole alust kahelda J.Y ütlustes, mille kohaselt hakkas ta jalgpalliga tegelema seitsmeaastaselt, see on kogu tema elu mäng ning mängukeeld on tema jaoks kõige suurem karistus (I köide, tl 16 -23). Samuti peab kohus põhjendatuks karistuse mõistmisel arvestada seda, et vahetult enne süüdistatava poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemist pani kannatanu X X toime mängureegli rikkumise, kuna olles kaotanud palli süüdistatavale tegi ta parema põlvega tõuke tagant J.Y vastu, mille tagajärjel kukkus süüdistatav pikali. Toimus kohtuniku vile. (I köide, tl 4243). Seega peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatav J.Y-d tema süü suurust hinnates talle inkrimineeritava kuriteo sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, s.o kolme kuu pikkuse vangistusega. Kuna kohus arutas seda kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.Y-d 7

(15)1-21-8461 vangistusega kaks kuud. Käesoleval juhul kohus eelpool leidis, et süüdistatav pani avaliku korra raske rikkumise toime tahtluse kõige vähem intensiivsemas vormis, s.o kaudse tahtlusega, mis vähendab tema süüd. Samuti annab aluse karistuse mõistmiseks minimaalmääras lisaks süü suurusele kuriteo toimepanemisest möödunud aeg. 12.5. Arvestades seda, et süüdistatavat J.Y-d pole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis peab kohus põhjendatuks vabastada ta karistusest tingimisi, kohaldades

§ 73

lg 1, mille kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Karistuse võib täielikult jätta tingimisi kohaldamata, kui käesoleva seadustiku eriosast ei tulene teisiti. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. 12.6.

§ 73lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik taotletav karistuse mõistmise eesmärk saavutada minimaalse, s.o 1 aasta pikkuse katseaja määramisega. Tulenevalt

§ 78

p-st 1 katseaeg hakkab kulgema käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Seega tuleb lugeda katseaja alguseks 14.12.

  1. III
  2. Kohtu seisukoht asitõendi suhtes 13.
  3. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säizda asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 13.
  4. Kohus leiab, et CD-R plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
  5. Kannatanu X Xi tsiviilhagi IV 14.
  6. Kannatanu X X on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 242, 70 eurot, mis koosneb ravikuludest, juriidilisest konsultatsioonist ja sõidukuludest. Lisaks taotleb kannatanu X X mittevaralise kahju hüvitamist summas 3 000 eurot (I köide, tl 153155). 14.
  7. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohus on leidnud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta 8

(15)1-21-8461 saabunud (Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; vt põhjusliku seose kindlakstegemise kohta üldiselt ka Riigikohtu
  3. septembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-53-06, p 11). 14.
  5. Lähtuvalt VÕS § 128 lg-st 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg-te 2, 3 ja 5 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 14.
  6. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 14.
  7. VÕS § 134 lg 2, 5 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.  Kannatanu X Xi varalise kahju hüvitamise nõue 14.
  8. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 242, 70 eurot kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 130 lg 1 alusel. 14.
  9. Kannatanu ravikulude suurus on tõendatud x OÜ poolt väljastatud arvetega nr 13714, 13455, 13702, 13745 (I köide, tl 76-77), x visiiditasuarvega PA3930747 (I köide, tl 86) ja x OÜ poolt väljastatud kviitungiga nr 19/01/6 (I köide, tl 89). Kohtul puudub alus kahelda eeltoodud tõendites märgitud ravikulude suuruse tegelikkusele vastavuses ning selles, et kannatanul tuli tasuda eeltoodud arved seoses 26.01.2019 saadud löögiga näkku. Seega esineb kannatanu ravikulude ja süüdistatava poolt 26.01.2019 toimepandud füüsilise vägivalla vahel põhjuslik seos. Ka muud asjas esitatud materjalid kinnitavad põhjusliku seose esinemist. Nimelt nähtub kannatanu isa D Xi ütlustest (I köide, tl 27-33), et pärast tema poja suhtes füüsilise vägivalla toimepanemist käisid nad nii x (Purus) kui ka Tartus (x OÜ) arstiabi saamiseks. 14.
  10. Samuti nähtub kohtule esitatud Alinea Õigusbüroo OÜ poolt 05.02.2019 väljastatud arvekviitungist (I köide, tl 95), et D X sai juriidilist konsultatsiooni seoses X Xile tervisekahju tekitamisega. Seega on kohtu hinnangul tuvastatav, et ajaliselt eelnev sündmus ehk 26.01.2019 kannatanu kehaline väärkohtlemine on hilisema sündmuse ehk juriidilise konsultatsiooni põhjuseks, kuna ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. 14.
  11. Sõidukulude tasumise osas on kohtule esitatud kaks maksekorraldust: 28.01.2019 maksekorraldus seoses 44, 95 euro maksmisega (I köide, tl 87), kus maksesaajaks x, selgitusse on märgitud 26.01.19 ja 28.01.2019 maksekorraldus seoses 11, 25 euro maksmisega (I köide, tl 88), kus maksesaajaks Mustvee OLEREX ja selgitusse on märgitud 27.01.
  12. Kohtu hinnangul eeltoodud suuruses kütusekulu on tekkinud seoses Tartus ravil käiguga. Nii nähtub x kviitungist nr 19/01/6, et hambaraviteenust on osutatud 26.01.
  13. Kannatanu ülekuulamise protokollist (I köide, tl 1-6) nähtub, et tema elukohaks on Narva linn. Samuti nähtub see, et pärast süüdistuses kirjeldatud vägivalla toimepanemist kutsuti t alle kiirabi, mille töötajad toimetasid ta Jõhvi linna Puru haiglasse. Kannatanu isa D Xi ütlustest nähtub, et Purus külmetati ta poja hambad ning seejärel sõitsid nad X Xiga Tartusse, kus pojale tehti rohkem kui 2 tundi kestnud operatsioon (I köide, tl 27-33). Eeltoodut tõendavad ka tunnistaja G Ai ütlused (I köide, tl 187 -189). 9
(15)1-21-8461 Patsiendikaardist nr R686613 nähtuvalt lahkus X X haiglast 26.01.2019 kell 19:30 (I köide, tl 1011). 14.
  1. Arvestades üldteada olevalt vahemaid Narva, Puru haigla ja Tartu vahel on kohtu hinnangul eeltoodud tõenditega tõendatud see, et kannatanul tekkis seoses 26.01.2019 tema kehalise väärkohtlemisega eeltoodud suuruses kütusekulu ning ka selle kulu puhul on põhjendatud jaatada põhjusliku seoses esinemist, sest Tartusse sõit tulenes tema hammaste vigastamisest J.Y poolt. Kohus peab põhjendatuks välja tuua ka selle, et 26.01.2019 oli laupäev. On üldteada, et õhtuti, nädalavahetustel ja riigipühadel tehtud maksed jõuavad kohale üldjuhul järgmise tööpäeva jooksul. Seega kütusele kulutatud raha pidi panka laekuma just esmaspäeval, s.o 28.01.
  2. Ka maksekorraldustes tehtud selgitused viitavad sellele, et eelnimetatud kulud olid tehtud 26.01.2019 ehk siis kui kannatanu sõitis Tartusse ning 27.01.2019 ehk Narva naasmise päeval. Samuti nähtub kannatanu 26.02.2021 ülekuulamise protokollist (I köide, tl 148-152), et nad kulutasid 40 liitrit bensiini 400 kilomeetri peale. Kohtul puudub alus kahelda eeltoodus, arvestades üldteada olevalt Narva-Puru-Tartu-Narva marsruudi pikkust. Seega on kohtu hinnangul eeltoodud suuruses transpordikulu mõistliku suurusega ning ka põhjuslikus seoses süüdistatava poolt toime pandud kriminaalkorras karistatava teoga. 14.
  3. Seega rahuldab kohus kannatanu X Xi tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes. Süüdistatav J.Y-lt tuleb välja mõista kannatanu kasuks varaline kahju 242, 70 eurot. Seda ka seetõttu, et kannatanu polnud 26.01.2019 kindlustatud jalgpalliga kaasnevate traumade vastu ning seega pole ta ka kindlustusandjalt saanud hüvitist (I köide, tl 139, 142, 196-211).  Kannatanu X Xi mittevaralise kahju hüvitamise nõue 14.
  4. Lisaks taotles kannatanu X X ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 3 000 eurot (I köide, tl 153-155). Kohus leiab, et kannatanu eeltoodud nõude rahuldamine on põhjendatud osaliselt. Käesoleval juhul tuleb õiglaseks ja põhjendatu d mittevaralise kahju hüvitise summaks pidada 2000 eurot alltoodud põhjustel. Seega esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes kuulub osaliselt rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 134 lg 5 alusel. 14.
  5. Kohtupraktikas on leitud, et isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-116-12). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säizmiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-85-08, p 13). 14.
  6. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-05 p 22 mh selgitanud, et „Kolleegium on
  7. detsembri
  8. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 (RT III 1997, 4, 39) ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika- ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada“. Samuti on Riigikohus märkinud, et moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. 14.
  9. Kannatanu X Xi vigastused on tõendatud patsiendikaardiga nr R686613 (I köide, tl 10-11) ja kannatanu 25.03.2019 ülekuulamise protokolli lisaks oleva fototabeliga (I köide, tl 8-9) ja tunnistaja G Ai ütlustega (I köide, tl 187-189). Teiste asjas olevate tõenditega, sh kannatanu, 10
(15)1-21-8461 kannatanu isa ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et patsiendikaardil märgitud tervisevigastused on põhjuslikus seoses süüdistatava J.Y poolt kannatanu suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemisega. Seega süüdistatava vägivaldse käitumise tagajärjel tekitati kannatanule vigastusi, mille tulemusel on kannatanu tundnud valuaistingut ja vaimseid kannatusi, mis on kaasa toonud tema elukvaliteedi languse. Kannatanu X Xile tekitatud vigastused paiknesid tema näol (I köide, tl 8-9). Selles piirkonnas olevad vigastused mõjutavad paratamatult inimese igapäevast tegutsemist ja elukorraldust. Ilmselgelt on koheselt silmajäävate vigastuste tõttu äärmiselt ebamugav ringi liikuda avalikes kohtades. Kannatanu X Xi ütluste kohaselt olid tema huuled ja suuümbruse piirkond umbes kuu aega paistes. See tekitas ebamugavust ning kutsus esile ümbritsevate pilkeid. Kahe kuu jooksul ei saanud normaalselt toituda, kaotas seetõttu 6 kilogrammi. Koolitöid tegi ainult kirjalikult, kuna ei saanud normaalselt rääkida. Ei mänginud jälgpalli kuni mai kuuni. Tundis ebamugavust ka seonduvalt fiksaatori ja hambakape kasutamise vajadusega. Kaks kuud võttis ta pidevate valude tõttu valuvaigisteid, tundis ebamugavust, füüsilisi ja moraalseid kannatusi (I köide, tl 64-69). Seega esines kannatanu hinnangul tema elukvaliteedi järsk langus, millega kohus nõustub, arvestades kannatanu poolt välja toodud negatiivseid asjaolusid, mis kaasnesid tema kehalise väärkohtlemisega 26.01.
  1. 14.
  2. Seda, et kannatanu 26.01.2019 kehalise väärkohtlemise tulemusena langes viimase elukvaliteet märgatavalt tõendavad ka järgmiste isikuliste tõendiallikate ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda. Nii tuleneb tema isa D Xi ütlustest (I köide, tl 27-33 ja 178-181), et kohe pärast juhtunut toimetas kiirabi tema poega Purule, kus tal õmmeldi huul kinni. Hambad külmetati ja nad sõitsid pojaga Tartusse, kus pojale tehti operatsioon, mis kestis rohkem kui kaks tundi. Operatsiooni tulemus ei ole veel lõpuni teada. Poeg ei saa siiamaani tahket toitu süüa. Nimelt kardab ta hammustada midagi kõvemat, isegi banaani, mis on tavalise inimese jaoks suht pehme. X ei hammusta, vaid tükeldab, kas noaga või isegi käega, kui viimast käe ulatuses ei ole. Siiamaani öösiti kasutab X hambafiksaatorit. Alguses oli Xil väga piinlik, et ta ei saa nagu teised normaalselt süüa. Kui õppis veel koolis, siis alguses naersid selle üle. Samuti koolis ei saanud isegi vastata hästi, kuna häbenes ning esimestel kuudel oli ka valus. Üks hammastest ei kasvanud igemesse sisse. Hambaarst X ütles, et vist jääbki selliseks, et ige ei kata korralikult hammast vajalikus kohas. Ta arvas, et
  3. a jaanuaris J.Y tahtlikust löögist saadud trauma mõjutas Xi spordikarjääri, siiamaani on Xil raske otsustada, kas ta jätkab sportlasena või ei. 14.
  4. Ka kannatanu ema, s.o tunnistaja O G ütlustega (I köide, tl 182-186) on tõendatud see, et seoses 26.01.2019 toimunud kehalise väärkohtlemisega on tema poja elukvaliteet oluliselt langenud. Tema ütluste kohaselt Tartu Hambakliinikus tehti Xile kohe operatsioon, et hambad oma kohale panna ning et neid oleks võimalik ka sisse kasvatada. Operatsioon kestis ca 2 tundi. X oli täis valuvaigisteid, kaotas isegi teadvuse, oli raskes seisundis. Oli šokis. Öeldi, et ei tohi puhastada hambaid, puutuda, lubati süüa ainult vedelat toitu. Soovitati pöörduda jälgimiseks kohaliku ortodondi juurde. Narvas pöördusid nad hambaarst Xi poole, kes jälgis Xi hammaste seisundit ca 2 aastat. Mõne kuu jooksul taastusid huuled, hambad, opereeritud igemed. Koolis oli Xil alguses väga ebamugav, ei saanud seal süüa, korralikult osaleda õppeprotsessis, esimesed kaks kuud oli raske rääkida, oli valus. Samuti kuna ei tohtinud hambaid tavapäraselt puhastada, seega tekkis suust ebameeldiv lõhn. X häbenes suhelda, rääkida. Siis kui enam-vähem suus on kõik taastunud, haavad on paranenud, tehti Xile hambaarsti juures hambafiksaatorit, et hammaste seisundit öösiti fikseerida, et hammastel oleks päevasest tegevusest kergem taastuda. X naasis tagasi treeningute juurde ca poole aasta pärast, sai korralikult treenida. Kuid on jäänud ebamugavused söömisel. Siiamaani sööb kõike lõigates, koguaeg kasutab nuga, et tükeldada toitu, ise ei julge hammustada. Peale taastumist on langenud ka spordis motivatsioon ja julgus. Hakkas vältima mängudes kontaktolukordi, mängis ettevaatlikult. 14.
  5. Tunnistaja A Bi, kes on kannatanu parim sõber, ütluste kohaselt (I köide, tl 170 -173) ta teab, et peale traumat on Xi elukvaliteet muutunud. Muutunud on see selles, et nt ei saa ta nii nagu tavainimesed nt hamburgerit või pitsat süüa. Tal on vaja koguaeg küsida nuga ja kahvlit, kuna ei 11
(15)1-21-8461 saa hammustada. Tavaliselt müüjad on üllatunud sellest infost, hakkavad Xilt küsima, milleks söögiriistad vajalikud on. X peab koguaeg seletama, et ta ei saa hammustada. See tekitas varem ja tekitabki siiamaani kannatanul ebamugavust, häbeneb seda. Kunagi X rääkis, et kardab trauma kordumist, kuna teab, et kui tuleb jälle mingi kokkupõrge või löök hambad jälle lähevad katki. Traumast on möödunud rohkem kui 2 aastat, kuid siiani ei hammusta X esihammastega midagi. See häirib normaalset eluviisi. 14.
  1. Eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütlustega haakuvad tunnistaja A Z ütlused (I köide, tl 174-177), mis samuti tõendavad seda, et kannatanu X Xi elukvaliteedis on toimunud seoses 26.01.2019 saadud löögiga näkku langus, mis on püsiva iseloomuga. Selle tunnistaja ütluste kohaselt peale seda juhtumit Xil muutus midagi peas, nimelt kadus „särtsakus“, osalustahe võistlustel. Trauma tõttu ei saanud ta 2019.aastal osaleda võistlustel. Siis kui enam-vähem taastus, sai teise trauma ning peale seda soovi võistlustel osaleda ei tekkinud. X nii tol ajal kui ka praegu kannatab, sööb midagi pehmemat. Ei saa süüa kõvemaid toite ehk selles osas kannatab ta siiamaani. 14.
  2. Arvestades eeltoodud kannatanul esinenud tervisekahjustusi ning eeltoodud elukvaliteedi langust sisustavaid asjaolusid kogumis on kohtu hinnangul põhjendatud jaatada kannatanu X Xil ka mittevaralise kahju tekkimist. Üldteada on see, et esihammastel on täita tähtis funktsioon toitumisel ning tegemist on ka hammastega, mis visuaalselt enim pälvivad tähelepanu suhtlemisel. Seega on ka eluliselt usutav, et kannatanu elukvaliteet on märkimisväärselt langenud seoses sellega, et ta siiamaani piirdub pehmema toidu söömisega ning esineb ka jätkuvalt vajadus toidu tükeldamiseks, mis toob kaasa ka soovimatut kõrvaliste isikute huvi. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et üksnes 26.01.2019 saadud trauma on põhjuseks, miks X Xi ei osale käesoleval ajal jalgpallivõistlustel. Nimelt nähtub Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nr EP20-403400 (I köide, tl 218 -219), et X X sai ka hiljem, s.o pärast 26.01.2019 traumat jalgpallimängu käigus vigastuse. Nimelt selgub trauma anamneesist, et 26.09.2020 kell 15:00 jalgpalli mängus löödi kannatanule jalaga vastu vasakut põlve. 14.
  3. Kannatanule mittevaralise kahju hüvitamisel tuleb arvesse võtta ka süüdistatava käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistas süüdistatav J.Y kannatanu suhtes toimepandud kuritegu. Ta läks koos X Xiga riietusruumi, kutsus välja kiirabi, aitas riided selga panna kuni kiirabi jõudis kohale, hoidis käes kannatanu hammast. Kiirabi jõudis kohale, ta saatis kannatanu kiirabini. Samal päeval helistas ta kannatanu isale, palus vabandust ja hakkas dialoogi pidama X Xi perekonnaga (I köide, tl 16-23). 14.
  4. Süüdistatava eeltoodud ütlustega on kooskõlas ka kannatanu isa ütlused, milles ta tunnistab seda, et süüdistatav koheselt nõustus nii varalise kui moraalse kahju hüvitamisega, kuid kolme nädala pärast keeldus kokkuleppe allkirjastamisest, kuna ei olnud nõus kulutustega, mis võivad hiljem tekkida (I köide, tl 27-33). Nimetatu on tõendatud ka kannatanu X Xi ütlustega (I köide, tl 1-6), mille kohaselt tema vanemad pidasid käesoleva hetkeni J.Y-ga läbirääkimisi talle materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise faktis, aga need läbirääkimised ei andnud tulemust. Kuigi J.Y tunnistas enda süüd, aga nad ei leppinud kokku hüvitise väljamaksmise tähtajas. Kohtu hinnangul käitus süüdistatav (osutas abi, nõustus kahju hüvitamisega) pärast kuriteo toimepanemist vastutustundlikult ning tema kuriteojärgsele käitumisele pole võimalik mingeid etteheideid teha. Seega tuleb võtta kohtul seisukoht, millises suuruses jaatada käesoleval juhul mittevaralise kahju tekkimist kannatanu X Xil seoses J.Y kriminaalkorras karistatava tegevusega. 14.
  5. Kohtuistungil kaitsja palus tsiviilhagi lahendamisel kohtul kasutada Riigikohtu asjakohast kohtupraktika kordusanalüüsi. Kohus leiab, et eeltoodu on põhjendatud tagamaks üldist võrdsuspõhiõigust ja säizmaks kohtusüsteemi autoriteeti. Riigikohtu õigusteabe ja koolituskosakonna kohtupraktika kordusanalüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades aastatel
  6. –
  7. aastal“ (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf) p-st 2.
  8. tuleneb, et perioodil 01.06.2018–31.05.2020 rahuldasid kohtud täielikult või osaliselt 17 12
(15)1-21-8461 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet 17 kriminaalasjas, milles süüdistatav tunnistati süüdi või menetlus lõpetati

§ 263lg 1 punkti 1 järgi.

Kõikide menetlusliikide lõikes oli suurim väljamõistetud hüvitis 6 625 eurot ja kõige väiksem 100 eurot (kahelt süüdistatavalt solidaarselt). keskmine hüvitis oli 1 098 eurot ja mediaan oli 596,4 eurot. Viis asja lahendati kokkuleppemenetluses ja nende puhul oli keskmine hüvitis 1 925 eurot ja mediaan 900 eurot. Samuti 5 asja lahendati lühimenetluses ja nendes oli väljamõistetud hüvitise keskmine 820 eurot ja mediaan 300 eurot. Neljas üldmenetluse asjas oli keskmine hüvitis 463 eurot ja mediaan 400 eurot. Kahes kriminaalmenetluse lõpetamise asjas olid nii keskmine kui mediaan hüvitis 548,2 eurot. Suurimad hüvitised mõisteti välja kokkuleppemenetluses tehtud otsusega ja lühimenetluses tehtud resolutiivotsusega. Samuti nähtub sellest analüüsist, et sarnaselt röövimisele, on ka avaliku korra raske rikkumise kohtupraktikas võimalik eristada juhtumeid, mil kohus rahuldas mittevaralise kahju hüvitamise nõude kehavigastuste tekitamise eest, kui ka olukorras, kus ei tekkinud kehavigastust ja kannatanu ei tundnud ka valu. Kaitsja leidis, et põhjendatud on lähtuda eeltoodud analüüsi p-st 2.7, millega kohus ei nõustu, leides, et arvestades süüdistava poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni on käesoleval juhul relevantsem pöördumine selle analüüsi p-i 2.13 poole, mille sisu ka kohus eelpool avas. Seda seetõttu, et avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul kehalise väärkohtlemise osaliseks saades on põhjendatud jaatada kaalukamaid negatiivseid tagajärgi ja seda eriti olukorras, kus nimetatut näevad pealt jalgpallimängija pöidlahoidjad, kelle silmis soovitakse näida murdumatu. 14.

  1. Kohus peab põhjendatuks viidata lisaks ka teisele asjakohasele analüüsile, kuna kannatanu oleks võinud esitada enda hagi ka tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Riigikohtu õigusteabe ja koolitusosakonna analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–
  2. aastal“ kohaselt 2018.–
  3. aastal hüvitati mittevaralise kahju hüvitamise nõue kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral täielikult või osaliselt 14 tsiviilasjas, 8 tsiviilasjas jäi nõue rahuldamata (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mi ttevaraline_tsiviil.pdf ) . Kõige suurem välja mõistetud hüvitis oli 17 000 eurot ning väikseim 200 eurot. Xxxmine hüvitis oli 2437 eurot, mediaan 1000 eurot. 14.
  4. Mittevaralise kahju põhjendatud hüvitise määramisel tuleb arvestada seda, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu heaolu olulist langust, kuid mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks talutav ka märkimisväärse pingutuseta. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et
  5. aastal oli süüdistatav J.Y aastanetosissetulek 18 663 eurot, keskmine päevasissetulek 18,46 eurot (I köide tl 25-26). Rahvastikuregistri väljavõttest (I köide, tl 224) nähtub, et päringu esitamise kuupäeval (07.12.2021) on süüdistatava ülalpidamisel kaks alaealist last, mida kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel. Ka arvestab kohus süüdistatava poolt välja toodud võlakohustusi, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda. Nii on süüdistatav enda ütlustes välja toonud (I köide, tl 120 pöördel), et tema perekonna võlgnetav summa on hetkel 30 000 ja veel natuke, see on eluaseme laen. Tema abikaasa teenib umbes 1000 eurot. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et käesoleval ajal puudub süüdistataval töökoht. Nimelt nähtub Töötamise registrist tehtud väljavõttest (I köide, tl 102), et J.Y töösuhe xxx AS-is lõppes 01.06.2020 töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Pärast seda õnnestus tal tööle saada xxx AS-i 16.03.2021 (I köide, tl 160). Viimase Töötamise registri väljavõtte kohaselt süüdistatav ei tööta (I köide, tl 226). Samas pole kohtu ette toodud asjaolusid, mis takistavad J.Y-l olla uuesti ametliku tööga hõivatud. Tegemist on noore terve meesterahvaga, kelle varasem elukäik annab aluse jaatada seda, et tal on võimalik leida jõupingutusi tehes töökoht, millega kaasneb miinimumpalgast suurem sissetulek. Nähtuvalt õiendist kriminaalasjas nr 19233000346 (I köide, tl 97) teostatud päringute tulemusena J.Y suhtes ei ole tuvastatud, et eelnimetatud isik oleks kinnisasjade omanik. Samuti puuduvad isikul seosed äriühingutega. Süüdistatav on mootorsõiduki Audi A8 (reg nr x) omanik. 13

(15)1-21-8461 14.
  1. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks rahuldada kannatanu X Xi tsiviilhagi talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise osas osaliselt. Kohus peab põhjendatuks mõista süüdistavalt J.Y-lt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 2 000 eurot. V
  2. Kriminaalmenetluse kulude suurus ja jaotus 15.
  3. Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks J.Y-lt välja mõista menetluskulud. 15.
  4. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9). 15.
  5. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik -õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 15.
  6. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kuulub J.Y-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Nimelt on kuupalga alammääraks alates
  7. jaanuarist 2020 Vabariigi Valitsuse
  8. detsembri
  9. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 584 eurot. 15.
  10. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 15.
  11. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud jätta kohtu poolt väljamõistetavad menetluskulud osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel silmas pidades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Küll aga leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et J.Y-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulu summas 876 eurot 1 aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Sellekohase otsustuse tegemisel arvestab kohus seda, et rahvastikuregistri andmete kohaselt (I köide tl 224) on süüdistatava ülalpidamisel kaks alaealist last. Käesoleval ajal J.Y ei tööta. Seega peab kohus väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumist põhjendatuks nii süüdistatava varalist seisundit kui ka resotsialiseerumisväljavaadet silmas pidades. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 14
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.