KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2023, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-23-544 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär

§ 224lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on C.D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 31.03.

1. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
3. jaanuaril 2023 väärteoasjas nr 2302,23,000014 väärteoprotokolli nr 20230101524702, mille kohaselt juhtis C.D
4. jaanuaril 2023 kell 11.52 Harju maakonnas, Tallinnas, Laagna teel (Gonsiori tn ja Võidujooksu tn vahel) suunaga Võidujooksu tn poole mootorsõidukit Mercedes-Benz xxxx, registreerimismärgiga xxxx, seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 69 lõikes 3 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvaliftseeritava väärteo.
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
6. jaanuari 2023 otsusega karistati C.

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik C.D kaitsja vahendusel, kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse liiga range karistuse tõttu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlusalusele isikule mõistetud karistus on asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt karm ning et karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada leebema karistusega. 3.
2. Kaebuse esitaja ei vaidlusta PPA otsuse tegemise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Vaidlustatud otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik sõidukit seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem 0,27 mg, mistõttu on väärteo kvalifikatsioon LS § 224 lg
3. Kaitsja juhib tähelepanu, et see on vaid 0,03 mg suurem kui LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteos toodud vahemik 0,10-0,24 mg, millise rikkumise eest on seadusandja näinud ette ainuüksi kergemad põhikaristused. 3.
4. Kaitsja viitab ka Harju Maakohtu 16.06.2021 lahendile 4-21-1973, kus sarnastel asjaoludel (isik juhtis Tallinna linnas sõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg) ja kohus määras põhjendatud karistuseks 135 trahviühikut, s.o 540 eurot. Kohus ei pidanud asjaolusid arvestades õiguspäraseks ja proportsionaalseks kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi 165 trahviühikut s.o 660 eurot. Kaitsja rõhutab, et lisakaristust ei kohaldatud üldse. Selleks, et praegusel juhul saaks pidada põhjendatuks karistust 150 trahviühikut ja lisaks lisakaristust kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmiseks, peaks esinema selgelt väga kaalukad asjaolud. Eelnevalt viidatud lahendis põhjendas kohus ka seda, et õiglase suurusega rahaline karistus on täiesti piisav, et mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma. 3.
5. Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole otsust langetades nõuetekohaselt arvestanud menetlusalust isikut ning tema varasemat käitumist ja samalaadsete rikkumiste 2 puudumist. Seega on täielikult sisustamata eripreventiivne eesmärk lisakaristuse kohaldamisel. Menetlusalune isik töötab R OÜ-s xxxx ja juhtimisõigus on vajalik eeldus tema töökoha ja sissetuleku säilitamiseks. Juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik tööülesandeid täita. Menetlusalune isikul on perekond ja ta on pere peamine tuluteenija ning kaebaja ülalpidamisel on 4 alaealist last. Seega mõjutab juhtumisõiguse äravõtmine (eripreventiivne eesmärk) menetlusalust isikut oluliselt ulatuslikumat kui isikut, kellel juhtimisõiguse olemasolu ei ole töölepingu täitmiseks ja seeläbi pere ülalpidamiseks ja laste transportimiseks vajalik. 3.
6. Tuginedes eeltoodud põhjendustele leiab menetlusalune isik, et LS § 224 lg 3 sätestatud lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on olnud ebaproportsionaalne arvestades toimepandud tegu. Menetlusalune isik leiab, et seaduses on sätestatud võimalus nii kohtul kui ka kohtuvälisel menetlejal määrata karistus. Seega on kohtul ka võimalus tühistada või kergendada või muuta väärteo karistust. Seega kui isiku juhtimisõiguse äravõtmine on kohtu arvates igal juhul asjakohane, siis määrata vastavasisuline põhikaristus ja asjaolusid arvestades (sh esmakordne rikkumine) võtta juhtimisõigus ära kuni üheks kuuks. Samuti on menetlejal võimalik teha uus otsus, millega määrata menetlusalusele isikule karistuseks suurem rahatrahv, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusalusel isikul on juhtimisõiguse olemasolu töökohustuste täitmiseks töödejuhatajana vältimatuks eelduseks. Menetlusaluse isiku töötasu on perekonna sissetulek, sh vajalik alaealiste laste ülalpidamiseks. Lisakaristuse jõustumisel kaotab menetlusalune isik töökoha ja pere sissetuleku. Seega kaasneksid lisakaristuse kehtima jäämisel äärmiselt rasked tagajärjed menetlusalusele isikule ja tervele menetlusaluse isiku perekonnale. 3.
7. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Kohtuväline menetleja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine on õiglane karistus ja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse C.D-le ette mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, sest tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg/l. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.
10. Maakohtu hinnangul on tuvastatud, et C.D juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Vastava seisundi esinemist tõendavad kohtu arvates järgmised tõendid. C.D tunnistas kohtuistungil teo toimepanemist. Tema sõnade kohaselt jõi ta pokaali šampust ja kolm kokteili „Gin & tonic“. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et C.D kõrvaldati sõiduki Mercedes-Benz juhtimiselt
11. jaanuaril 2023 kell 11.52 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati
12. jaanuaril 2023 kell 12.03 kuni 12.09 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0145 (taatlemistunnistuse nr TTRC-22/00117). Tõendusliku alkomeetri näidud kahel mõõtmisele olid 0,32 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,27 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,27 mg alkoholi ühe liitri kohta. 3
13. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,27 mg/l, pidi C.D aru saama, et ta viibib juhile keelatud seisundis nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli õhtul ja öösel joonud mitu kokteili ja vahuveini. Alkoholi tarvitas kelle poole kaheni. Ka möönis menetlusalune isik istungil, et kuna ta sel ööl ei maganud korralikult end välja ja hommikul ei söönud, siis seetõttu võis jääda alkohol organismi. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega leiab kohus, et C.D asus mootorsõidukit juhtima tahtlikult. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
14. Vastavalt LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo. KARISTUS
15. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
16. LS § 224 lg 3 p 1 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.
17. Antud juhul on C.D-le mõistetud lisaks põhikaristusele ka lisakaristus. Kuigi menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud LS § 224 järgi, siis samas ei saa kohus jätta tähelepanuta karistusregistri andmeid, mille kohaselt on C.D-l kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemad seotud liiklusalaste rikkumistega. Kohtu hinnangul omab tähtsust asjaolu, et karistuseks on isikule eelnevalt alati määratud rahatrahv, kuid see ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, vaid ta jätkab rikkumiste toimepanemist.
18. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurus sõltub alkoholisisalduse määrast, mis praegusel juhul on LS § 224 lg 2 määrasid (0,25–0,74) vaadates alammäära lähedane. Isik on avaldanud kahetsust ja kohus peab kergendava asjaoluga võimalikuks arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
19. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt. Seega isegi kui C.D ei ole varem LS § 224 korras karistatud ning hinnata tema teo raskust LS § 224 lg 2 järgi alla keskmise, siis ei saa seda vaadata lahutatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on esmajoones menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.
20. Kohtuväline menetleja on C.D-d karistanud rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus ei pea aga arvestades isiku süü suurust ning kaebuses esitatud asjaolusid karistust proportsionaalseks. Nagu kohus eelnevalt mainis, tuleb karistus mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Menetleja on otsuses pidanud vajalikuks välja tuua, et vähetähtis ei ole asjaolu, et rikkumine pandi toime Tallinnas päise päeva ajal, mil liiklus on väga 4 aktiivne ning raskete tagajärgede saabumise tõenäosus on suur. Kuna materjalide hulgas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid väidet, et menetlusaluse isiku kontrollimise ajal oli Laagna teel tihe liiklus, ning arvestades, et tegemist oli
21. jaanuari varase lõunaga, siis on pigem usutavam kaitsja väide, et sel ajal linnas elu seisab. Üldteada on asjaolu, et pärast aastavahetuse pidustusi on tänavad tühjad, teenindus- ja ametiasutused ei tööta ning isegi kauplused avatakse hilisemal, mitte tavapärasel hommikusel ajal. Seega, olles tuvastanud isikul väiksemapoolse teosüü, tuleb kohtu hinnangul eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka seda, kui rängalt määratud karistus isikule mõjub.
22. Kaebuses on viidatud, et menetlusalune isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmisega ja perekonna eest hoolitsemiseks. Tema ülalpidamisel on 4 alaealist last. Viidatud asjaolud annavad kohtu hinnangul aluse mõista karistuse kohtuvälise menetleja otsuses määratust väiksemas määras. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kergendavaid asjaolusid ja määras lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse. Kuna kohtumenetluses avaldas isik kahetsust, siis võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, kaebuses esitatud väiteid, pidades silmas eripreventiivseid aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi, peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust, mõistes KarS § 481 lg 1 kohaselt C.D-le karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks.
23. Kohus peab vajalikuks märkida, et tööülesannete täitmine või perekonnaliikmete transportimine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kohus peab vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et pere eest hoolitseda ja töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata. Kokkuvõttes leiab kohus, et isiku mugavam elukorraldus ei kaalu praegusel juhul üles uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemise riski ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näiteks mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise hädavajalikkust.
24. Lisaks märgib kohus, et karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kaitsja poolt kaebuses viidatud kohtulahend karistuspraktika kohta ei ole selles asjas üks-ühele kohaldatav. Isikul, kelle suhtes nimetatud lahend tehti, puudusid varasemad rikkumised. Liiatigi ei ole teised lahendid kohtu jaoks karistuse mõistmisel siduvad. Kohus otsustab karistuse siiski seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt C.D-le määratud karistuse osas ja karistab C.

§ 224lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

Aulike Salo kohtunik 5 6