lg-s 1,
lg 2 p-s 1 ja
§ § 169 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
lg 1 ja
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl karistas 19.09.2023. a koostatud otsusega T.P-d väärteoasjas nr 2317,23,007340 eelmärgituga seoses
300 euroga ning
236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 euroga. 03.10.2023 Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustab kaebaja otsuse terves ulatuses ning palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 19.09.
Menetlusalune isik põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ning talle
lg 2 p 1 ja § 49 lg 1 järgi etteheidetav rikkumine kuulub karistamisele
Kuivõrd X sai sõiduki tagurdamise tulemusel tervisekahjustuse ning ta andis sellest T.P-le ka teada, kuid sellest hoolimata otsustas T.P jätta jalakäija abita ning ei teavitanud sündmusest ka häirekeskust, siis rikkus isik sellisel moel käitudes
lg 2 p-de 2 ja 3 nõudeid ja see tegu kuulub karistamisele
Määratud karistused on tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvesse on võetud rikkumise ohtlikkust ning ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on arvestatud asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga sanktsiooni alumise kolmandiku ulatuses suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoidma. Lähtudes eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et otsuse tühistamine ja muutmine pole põhjendatud, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 lg 1 ja 3 sätestab õiguse lahendada kaebus kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik on 03.10.2023 esitatud kaebuses ja kohtuväline menetleja on 16.10.2023 esitatud vastuses kaebusele teatanud kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. 3 4-23-3194 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte kirjalikke seisukohti, jõudis järeldusele, et T.P süü temale etteheidetud väärtegude toimepanemises on täielikult tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalune isik T.P soovis ütlused edastada vastulausena meili teel (tl 14). Vastulausest (tl 16) nähtuvalt takistas X tema ja lapse (Y) autoga lahkumist Veereni 51 juures olevast parklast. X üritas eelnevalt last tema sülest ära tirida. Jõudis lapsega enne Xt autosse ja lukustas uksed. Järgmisena proovis X autovõtmeid ära võtta. X lubas politsei kutsuda, üritas ka autosse tungida, kuid kuna uksed olid lukus, see ei õnnestunud. Seejärel üritas X takistada tema ära sõitmist, seistes auto taha ning tagudes vastu auto tagaluugi akent. Tagurdas vaikselt ning samal ajal X surus kätega autot tagant. Kui oli saanud piisavalt tagurdatud, et parkimiskohalt ära sõita, siis tuli X auto juhipoolsele küljele, proovis veelkord ukselinki, et autosse siseneda, see ei õnnestunud ning lõpuks lõi ta jalaga katki tema auto juhipoolse küljepeegli. Seejärel sõitis ta minema. Kaebaja taolised ütlused lähevad kokku tema kohtule esitatud kaebuses antud teokirjeldusega, millise on kohus kaebuse kirjelduses välja toonud ega pea vajalikuks neid korrata. Tunnistaja X ütlustest (tl 12) nähtub, et pärast lapse nahaarsti visiiti Confido Meditsiinikeskuses eemaldas lapse ema T.P lapse Y jõuga tema hoole alt. Vältimaks lapsele lisakahjustuste tekitamist, ei hakanud ta last ema haardest vabastama. Haaras oma telefoni ning koos liiguti parklasse. Valis numbri 112 kell 11.23, et politsei kohale kutsuda. Operaatoriga kõneledes jäi ta seisma auto taha, parema küljega auto suunas. T.P viskas lapse autosse, olles ise teadlik, et ta (X) seisab seal. Oli autole väga lähedal. Autol on olemas tagurduskaamera, parkimisandurid ja suur tagaklaas. Auto mootori käivitamise hetkel oli ta auto taga, olles ühenduses operaatoriga. Ei pööranud autojuhi tegemisele tähelepanu, kuna teadis, et autojuht teab tema asukohta ning rammimist/alla ajamist ei osanud oodata. Auto liikumist märkas alles siis kui auto oli tema vastas ja surus tema jalga. Koputas klaasile ja katusele. Liikumise peatamise asemel lisati jõudu juurde. Tema jooksu jalanõu pehme tald haakus parkla teekattega, auto tagumine põrkeraud surus põlve tagurpidi. See keeruline olukord vigastas tema parema jala põlve, säärt ja hüppeliigest. Sellel ajal vestles ta operaatoriga edasi. Kui ta (X) oma jala auto ja tee vahelt kätte sai, tagurdati temast mööda. Proovis avada auto ust, kuid see oli kinni ja lukus. Auto kiirendas parklast minema avatud pagasiluugiga. Videosalvestiselt (nimega ,,2023-07-12 11-23-53 1.K Fuajee BD-V1-14.avi“) on nähtav kuidas video ajateljel 00.06 ilmuvad kaamera vaatevälja mees, kellel on seljas punase-musta kirjud lühikesed püksid, hall pusa ning selja peal must väike seljakott (eelduslikult X) ja temast paar sammu tagapool liikuv naine, kellel on seljas tume lühike kleit (eelduslikult T.P ) ning kellel on süles väike laps. Mees liigub naisest eespool. Mees hoiab käes telefoni, vaadates liikudes selle poole ja tegutsedes telefoniga. Isikud omavahel ei suhtle. Nende liikumise ja kehakeele järgi, sh lapse oma järgi, saab järeldada, et nad ei räägi omavahel. Miimika ega nähtavad liigutused ei väljenda ühelgi moel hirmu, karjumist ega erilist kiirustamist. Tõepoolest liigutakse rutakal sammul, kuid samas nt ka ei püüa naine koos lapsega mehest mööduda või vastupidi – temaga pikemat distantsi hoida. 00.14 jõuavad isikud hõbedase universaalkerega sõidukini, sealjuures jõuab sõiduki tagaosani enne mees, misjärel sõiduki tagaosa juures naine lapsega möödub temast sõiduki esiosa poole. 00.20 istub naine koos lapsega hõbedasse sõidukisse. Ühtegi omavahelist kõnetamist vm ei ole näha. Mees jääb sõiduki taha seisma ja vaatab midagi oma käes olevast telefonist. 00.25 vaatab mees oma telefoni ja nõjatub seljaga vastu autot. 00.28 keerab mees ennast ringi, jäädes näoga auto poole. Näha on, et naine autos tegeleb endale turvarihma paigaldamisega. 00.30 paneb mees telefoni kõrva äärde ja keerab näoga sõiduki tagaluugi poole. 00.34 nõjatub 4 4-23-3194 mees seljaga vastu sõiduki tagaluuki, hoides jätkuvalt telefoni kõrva juures (eelduslikult rääkides telefoniga). 00.35 toetub (ei löö ega lükka ega muud sellist) mees parema käega vastu sõiduki tagaluugi ülemist serva, tema vasak jalg seisab paigal ja parem jalg liigub ette sõiduki alla suunas maha. Samal hetkel hakkab sõiduk tagurdama, olukorras, kus mees seisab sõiduki tagumise osa vastas, parema küljega selle poole, parem käsi küünarnukist kõverdatuna sõiduki tagaluugi kohal. Kui sõiduk hakkab liikuma, liigub mehe keha ülaosa tema enda suhtes ette poole ja tagasi asendisse. Tundub nagu toetuks mees seejärel vastu auto tagaosa, liikudes auto tagurdamise suunas koos autoga kaasa. Edasi on sõiduk tagurdamas ja hetkeks kaob (posti tõttu) mees ja osaliselt auto kaamera vaateväljast. 00.37 sõiduki peatub hetkeks, kuid jätkab seejärel tagurdamist. Videosalvestise põhjal tundub, et mehe vasak jalg jääb tagurdava sõiduki külge kinni. Jalg on õhus kui auto edasi liigub ja ta ei saa sõidukist eemale, kuivõrd mees liigub auto tagurdamise ajal tagasi justnagu paremale jalale toetudes, nagu longates, samal ajal kui parem jalg on üleval, on kohapeal seisev vasak jalg paigal, st jala suhtes ei ole näha erinevalt paremast jalast liikumise liigutuse tegemist ülajäsemetest alates, kuid mees liigub edasi auto liikumise ajal. Kohus saab järeldada, et mehe vasak jalg on kinni auto küljes ning ajal kui mehe parem jalg, mis on vaba, on liikumisest õhus, liigub mees edasi auto tagurdamise tulemusena. Sel ajal toetub mees juba mõlema käega auto tagaosale (ei ole näha löömist ega muud sellist), toetudes endiselt parema käega auto tagaosa ülemise osa vastu ja vasaku käega kõrvalistuja juhipoolse külje vastu. Sõiduki tagurdamise tagajärjel lükatakse meest mitu meetrit taha pole. 00.43 liigub mees auto tagant sõiduki juhipoolsele küljele mõlemal jalal, sealjuures on juhi ukse juurde jõudes tal vasakus käes kõrva juures telefon ja parem käsi – tühjana – üles tõstetud. 00.47 sõiduk peatub ja hakkab seejärel koheselt otse liikuma möödudes mehest väga lähedalt. Kogu selle ajani on mehe mõlemad käed nähtavad ega ole näha ühtegi liigutust, mida saaks seostada auto mingi osa löömise, tagumise või millegi küljest kiskumisega (nt peegel). 00.48 on näha, kuidas sõiduk sõidab mehest mööda nii lähedalt, et tabab mehe seljas olevat seljakotti sellise jõuga, et see tuleb mehe õlalt ära, sealjuures löögi inertsist liigub jõuliselt ja hoogsalt kaasa ka mees ise. Sõiduk eemaldub kiiresti ja samal hetkel avaneb sõiduki tagaluuk. 00.52 kükitab mees ja võtab parema käega maast midagi üles, mis võib värvuse ja kuju järgi osutades, arvestades ka T.P ütlusi, olla sõiduki juhipoolne külgpeegel. 00.53 kaob sõiduk kaamera vaateväljast. Mees jääb sündmuskohale, jätkab oma telefonikõnet, liigub rahulikult mõlemal jalal ärasõitnud auto parkimiskohale, vaatab ja katsub korduvalt oma paremat jalga, hoides samal ajal ühes käes kõrva juures telefoni ja teises auto külgpeegliga sarnanevat eset. 03.14 kaob mees kaamera vaateväljast. Hinnates eelnevaid tõendeid, tuleb kohtul tõdeda, et usaldusväärseteks saab pidada tunnistaja X ütlusi juhtunu osas ning kaebaja T.P ütlused on suures osas ebausaldusväärsed. Nii ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et T.P oleks parklasse liikunud Xst eespool, et X oleks talle midagi järele karjunud, samuti ei ole tuvastatud, et X oleks käinud ümber auto või proovinud uksi avada, kui T.P lapsega autos viibisid. Samuti ei ole tuvastamist leidnud, et X oleks auto taha liikunud peale auto käivitamist auto liikumise takistamiseks või tagunud vastu auto tagaluugi klaasi ning et X oleks proovinud auto tagurdamise ajal veelkord avada auto uksi ja jalaga puruks löönud auto juhipoolse küljepeegli. Kohtu hinnangul nähtub videosalvestuselt üheselt järgnev. X liigub parklasse auto parkimiskoha juurde eespool, rääkides telefoniga, sealjuures liigub talle järgi rahulikult T.P laps süles. X jääb koheselt auto taha seisma, temast möödub auto juures T.P koos lapsega, sisenedes autosse läbi juhiukse. Ajal, kui X jätkuvalt rahumeelselt seisab auto tagaosa juures, alustab T.P tagurdamismanöövriga, mille ta viib ka lõpuni, lükates selliselt auto külge vasaku jalaga kinni jäänud Xt mitu meetrit tagasi. Tagurdamise manöövri lõpetamisel, alustab T.P edasikäiguga liikumist sellise hoo ja olematu vahemaaga Xst, mis tingib vähemalt mehe seljakoti tabamise autoga, mehe keha kaasaliikumise inertsist ja ilmselt sellest tulenevalt ka auto juhipoolse peegli irdumise auto küljest. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi liigutust, mida saaks omistada Xle ja käsitleda kas auto käe või jalaga löömise, tagumise, kiskumise vms tegevusena. Samas on auto ärasõidul selle kokkupõrke tagajärjel vähemalt X seljakotiga ja mehe liikumisest 5 4-23-3194 tulenevast inertsist täiesti võimalik kokkupuude ka juhipoolse külgpeegliga, arvestades, et vahemaa mehe, koti ja auto vahel on olematu. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et auto küljepeegel irdus auto ärasõidu viisist tingitud põhjustel kokkupõrkes kas X kehaosa või seljakotiga, kuivõrd X käed ja jalad ei saanud videosalvestusest nähtuvalt kuidagi tahtliku tegevusena põhjustada külgpeegli irdumist. Seega ei nähtu videolt kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud X poolne väidetav käitumine – isikute vahel ei olnud tüli ega sõnavahetust, X ei löönud auto tagaklaasile vm muud löömist enne sõidu alustamist, peegli jalaga löömine ega ka X püüet autosse tungimiseks, võtmete ära võtmist. Lisaks nähtub liiklusõnnetuseteatisest (tl 9), et liiklusõnnetus toimus 11.30. Kõne Häirekeskusesse tehti 11.23. Isik oli operaatoriga terve sündmuse ajal ühenduses. X ütluste kohaselt on autol tagurduskaamera, parkimisandurid ja luukpärast tulenevalt suur tagaklaas. Videosalvestuselt ei nähtu kaebaja poolt X väidetav vägivaldne või ähvardav käitumine. Eeltoodu alusel loeb kohus X ütlused usaldusväärseteks.
lg 1 on kvalifitseeritav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi ning
Kohtu hinnangul oli 12.07.2023 kella 11.30 ajal Tallinnas Veerenni tn 51 parkimiskoha juures X auto tagurdama asumisel T.P-le selline nähtav takistus, mille olemasolul ei ole võimalik alustada ega lõpetada ohutult tagurdamise manöövrit ning T.P-l tulnuks anda teed Xle, antud kontekstis ei oleks tohtinud alustada tagurdamist seni, kuni X oli auto taga, toetudes vastu autot. Kohtu hinnangul pidi T.P olema teadlik sellest, et X asub auto taga, ta pidi teda nägema ning on seda tegelikkuses ka möönnud, kirjeldades, et X auto taga olles püüdis takistada tema ärasõitu. X on kirjeldanud, et otsasõidu tulemusena haakus tema jalatsitald parkla teekattega, auto tagumine põrkeraud surus põlve tagurpidi, vigastada sai sellest tulenevalt tema parema jala põlv, säär ja hüppeliiges. Võimalik, et X ise tajus esialgu enda jalatsitalla kinnijäämist asfaldile, kuid auto liikuma hakkamisel pidi tema jalg olema kinni jäänud auto külge, vastasel juhul ei oleks saanud X autoga kaasa liikuda. X tervisekahjustused on fikseeritud Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardil (tl 5), mille kohaselt saabus X EMO-sse 12.07.2023 kell 12.24. Läbivaatuse käigus tuvastati Xl põlve muude ja täpsustamata osade distorsioon ja distensioon, kannadistorsioon ja – distensioon. Ravisoovituseks on määratud rahulik režiim, 48 tunni jooksul teha külmakompressi, võtta valguvaigisteid, kasutada ortoosi ja elastiksidet ning piirata koormust 3 nädala jooksul. Arvestades videosalvestuselt nähtuvat, X ütluste usaldusväärsust, asjaolu, et EMO-sse on X pöördunud samal päeval umbes tunni aja jooksul ning arvestades arsti poolt tuvastatud objektiivset leidu, on kohtu hinnangul tuvastatud, et X fikseeritud ja tema enda kirjeldatud vigastused on otseses seoses T.P poolt temale autoga otsa tagurdamisega.
lg 1 järgi on kvalifitseeritav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt kui liiklusõnnetuses on inimene vigastada saanud peab juht liiklusõnnetusest teavitama häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt ning andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires. Tõepoolest, KarS § 169 sätestatud tingimuste täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui ta oli teadlik, et on osaleja liiklusõnnetuses. Kõiki asjaolusid ja kohtumenetluses uuritud tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et menetlusalune isik pidi saama aru, et toimus liiklusõnnetus, kuivõrd ta tagurdas otsa inimesele, kes oli talle nähtav. T.P on ise möönnud, et sai aru, et X asus auto taga, kui tema asus tagurdama. Nii videosalvestuselt nähtuva kui ka tunnistaja T.P ütluste kohaselt on samuti selge, et tagurdades pidi T.P nägema auto taga olevat meest, vastasel juhul ei oleks ta saanud ka tagurdusmanöövrit teha. Arvestades X nähtavat asumist auto taga kogu tagurdamise aja vältel, 6 4-23-3194 tema kaasaliikumist autoga, pidi T.P aru saama, et ta on Xle tagurdades otsa sõitnud, ehk et ta ise (T.P ) on autojuhina osalenud liiklusõnnetuses, milles on viga saanud inimene. T.P juhilubade omanikuna ehk vähemalt autokooli läbinud isikuna pidi vähemalt möönma, et tagurdamise tagajärjel võis X viga saada, arvestades auto massi ja liikumist inimese peale, mistõttu oli tal kohustus teatada juhtunust politseile ja vajadusel anda esmaabi. Sealjuures ei ole aga T.P teinud midagi selleks, et välja selgitada kas ja mis ulatuses esmaabi X vajas, vaid lahkus koheselt peale otsa tagurdamist sündmuskohalt, veendumata selles, mis seisus X oli. Kohus leiab, et
lg 1 ja
S § 16 lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Videosalvestuselt nähtub, et T.P alustab tagurdamist, siis korraks auto peatub ja seejärel jätkab auto tagurdamist. Juba enne tagurdamist ning tagurdamise ajal seisab X auto taga, kuid T.P sellest ei hooli ning jätkab autoga tagurdamist, tekitades sedasi X vigastamise ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus leiab, et kuivõrd T.P alustas tagurdamise manöövrit aeglaselt, siis võis tema eeldus olla see, et auto liikuma hakkamisel X astub kõrvale, kuid T.P pidi pidama võimalikuks ka X vigastada saamist temale autoga otsa tagurdamise tulemusena, kuivõrd ta siiski jätkas tagurdamist ka siis kui X ei olnud auto tagant ära liikunud, mistõttu lootis ta kohusetundetuse tõttu vigastuse saabumist vältida. Selliselt põhjustas T.P X vigastuse ettevaatamatusest. Kuivõrd X sai viga ning T.P ei teinud kindlaks, kas Xl tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel esmaabi vajadus või kui rasked/tõsised on ta vigastused, vaid lahkus viivitamatult peale otsa tagurdamist sündmuskohalt, siis jättis ta X teadlikult ja tahtlikult ilma abita. Samuti ei teavitanud T.P ka liiklusõnnetuse toimumisest Häirekeskust. Asjaolu, et X sai pärast liiklusõnnetust ise liikuda ning pöördus ka ise EMO-sse, ei tähenda seda, et T.P ei rikkunud
lg 2 p-s 1, § 49 lg-s 1 ja
Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, kas autos viibinud laps nägi või tajus ema poolt isale autoga otsa tagurdamist, kuid enne tagurdamise manöövri alustamist tulnuks T.P-l väga selgelt enda jaoks läbi mõelda, millist eeskuju ja signaali ta taolise (ebaseadusliku) käitumisega lapsele annab ning kuidas see võib lapsele mõjuda. Teadmata ja andmata hinnangut T.P ja X omavahelistele suhetele ja nende kujunemisele, peab kohus vajalikuks T.P ja X tähelepanu juhtida asjaolule, et olenemata nende omavahelistest suhetest, tuleb neil mõlemal meeles pidada ja keskenduda sellele, et nad on ühiste laste vanemad. Ühiste laste vanematena peaks T.P ja X mõlema esmane huvi olema laste heaolu tagamise nimel ka omavahelise koostöö tegemine vähemalt lapsi puudutavas osas ja selleks vajadusel spetsialistide abi kasutamine. Iseenda emotsioonide juhtimise õppimine ja omavahel üldiselt aktsepteeritavate käitumisnormide piires suhtlemine on vajalik laste vaimse heaolu jaoks ning aitab hoiduda ka õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud kajastatud õigesti nii väärteoprotokollis, kui ka teistes väärteoasjas kogutud materjalides. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse. Kohus asub seisukohale, et T.P poolt
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud ehk teisisõnu, et T.P on 12.07.2023 kella 11.30 ajal Veerenni tn 51 Tallinn toime pannud
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad süüteod, s.t tema juhtis mootorsõidukit ning enne tagurdama hakkamist ei 7 4-23-3194 veendunud selle ohutuses ja vajadusel ei kasutanud teise isiku abi ja tagurdas otsa sõiduki taga seisnud jalakäijale. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustused Xle. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt andmata abivajajale esmaabi ning ei teavitanud Häirekeskust kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel võis saada vigastada inimene. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. T.P on täisealine, süüvõimeline naisterahvas. T.P karistamisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätetest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist kavatsetult toime pandud süütegudega, millega kahjustati isiku tervist ning jäeti liiklusõnnetusest Häirekeskust teavitamata.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus viitab, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-7711, p 11). Praegusel juhul on väärteootsuses ettenähtud karistused määratud sanktsiooni alumises kolmandikus,
lg 1 puhul 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
Menetlusalune isik T.P ei ole oma süüd tunnistanud, samuti pole isik kahetsenud liiklusõnnetuse toimumist, tema antud ütlused on kohus ebausaldusväärseks lugenud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuivõrd T.P on varem karistamata isikuks, siis puuduvad eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse korrigeerimiseks suurema poole. Samas esinevad kohtu hinnangul üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks. Kohtu hinnangul on peale liiklusõnnetust sündmuskohalt lahkumine ja õnnetusest mitteteatamine seda liiki väärteod, millistel juhtudel tuleb anda avalikkusele selge signaal, et taoline käitumine on raskema karistusega taunitav. Tähele tuleb panna ka seda, et kaebaja on rikkunud mitut õigusnormi ja pannud toime kaks järjestikkust väärtegu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja süü liiklusõnnetuse põhjustamise episoodis on alla keskmäära ja õnnetusest mitteteatamise episoodis keskmääras. Kuivõrd aga kohus ei saa ise raskendada mõistetud karistusi, siis leiab kohus, et puuduvad alused mõistetud karistuste korrigeerimiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteootsuses ettenähtud karistusmäärad on asjakohased ja põhjendatud, nende vähendamiseks alused puuduvad, mistõttu jätab kohus mõistetud karistused muutmata. Kuivõrd ülaltooduga on kohus tuvastanud, et T.P on toime pannud talle etteheidetud teod, st et tema käitumises on tuvastatud süütekoosseisud, siis alused väärteootsuse tühistamiseks ja menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks – nagu taotles kaebaja – puuduvad (sealjuures ei ole kohus ka menetluskulusid tuvastanud). Teisisõnu, kuivõrd kohus on tuvastanud kaebaja süülise käitumise, puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et tegemist on seadusliku ja põhjendatud otsusega ning alused T.P karistamiseks on olemas. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et T.P kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaebaja ei ole taotlenud kohtule esitatud kaebuses rahatrahvide tasumise ajatamist. Samas arvestades rahatrahvide kogusummat (700 eurot), mille maksmine isegi tööl käiva inimese jaoks on keeruline ning arvestades inflatsiooni ja jätkuvalt kasvavat elukallidust ning asjaolu, et T.P-l on ülalpidamisel 4 alaealist last ja ta ise on hetkel lapsehoolduspuhkusel, on põhjendatud rahatrahvide ajatamine. Eeltoodud põhjustel võimaldab kohus isikul tasuda rahatrahvid alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul osades, tasudes esimesel 11. kuul vähemalt 58,33 eurot ning 12. kuul 58,37 eurot. 8 4-23-3194 (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.