Obsah (4)

§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi M.P. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja n

§ 175

lg 7 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 05.07.2018 määrusega välja M.P. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 10.02.2021 määrusega (jõustus 02.03.2021) lõpetati M.P. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi võlgnik usaldusisiku ülesannetes esitama aruandeid igal aastal
2. augustil ja
3. veebruaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
4. veebruaril. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 120 324,59 eurot, sh II järgu nõuded summas 100 324,59 ning III järgu nõuded summas 20 000 eurot.
5. Võlgnik on esitanud aruanded 08.09.2021, 24.08.2022, 30.03.2023, 16.03.2025 ning lõpparuande 05.07.
7. Kohtule esitatud aruannete ja töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas võlgnik menetluse kestel osalise koormusega ettevõttes xxxxxxxxxxx OÜ ning seejärel osalise koormusega ettevõttes xxxxxxxxx OÜ, kus ta töötab käesoleva ajani. Võlgnikul on kogu menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ning töövõimetoetus. Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 1054,18 eurot. Võlgnikul vara puudub. 2
8. Võlgnik esitas kohtule 05.07.2025 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
9. Pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist

1. juulist
3. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 10.02.2021 kohtumäärusega, mis jõustus 02.03.
4. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates
5. juulist
7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
8. aasta
9. juunini.
10. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M.P. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannete ja töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas võlgnik 06.07.2021-26.01.2025 osalise koormusega ettevõttes xxxxxxxxxxx OÜ. Alates 01.04.2025 töötab võlgnik osalise koormusega ettevõttesxxxxxxxxxx OÜ, kus ta töötab käesoleva ajani. Võlgnikul on kogu menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime, mis raskendab töötamist täiskoormusega. Sellekohase seletuse andis võlgnik ka kohtuistungil 09.10.2024. Ka edaspidiseks ei saa võlgniku terviseseisundi tõttu prognoosida tema töötamist suurema koormusega. Kohus leiab, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on menetluse kestel jäänud esitamata mitmed aruanded, mille tõttu on kohus korraldanud 17.08.2022 ning 09.10.2024 võlgniku ärakuulamise kohtuistungitel. Võlgnik on selgitanud enda tegevust menetluse käigus kohtuistungitel ning on kohtule esitanud menetluses oma pangakontode väljavõtted. 3 Kohtu hinnangul puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. 11.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ning töövõimetoetus. Võlgnikul oli menetluse alguses kolm, käesoleval ajal kaks ülalpeetavat. Võlgnik on menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnikul vara puudub. Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetluse kestel on võlgniku kodu müümise tulemusena rahuldatud võlausaldajate nõudeid kokku 66 706,66 euro ulatuses. Enda osalisest töövõimest ja sellest tingitud osalisest töökoormusest hoolimata on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud jooksvalt lastele elatise maksmise kohustust ning on lisaks teinud vabatahtlikke väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 1054,18 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnikul on menetluse kestel jäänud esitamata mitmed aruanded. Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025.a määruses kohtuasjas 2-17-13018 toonud välja, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus

§ 173

järgi, mille süüline rikkumine annaks

§ 175lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

Ringkonnakohus toob antud määruses välja, et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on antud juhul rikkunud usaldusisiku kohustusi, mistõttu on esinenud rikkumise näol tegu usaldusisiku kohustuste, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega

§ 173tähenduses.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud ulatuses mida lubab tema terviseseisund. Ka edaspidiseks ei saa võlgniku terviseseisundi tõttu prognoosida tema töötamist suurema koormusega. Arvestades võlgniku sissetulekut, tervislikku seisundit ning asjaolu, et võlgnikul on püsivalt elatise maksmise kohustus, leiab kohus, et M.P. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 4 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustus. Pankrotimenetluse lõpetamisel jäi rahuldamata A.T. nõue summas 583,18 eurot, K.T. nõue summas 583,18 eurot ning A.T. nõue summas 583,18 eurot mis tulenesid Tartu Maakohtu 10.10.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-13435 M.P.-lt A.T. , K.T. ja A.T. kasuks välja mõistetud, ent võlgniku poolt tasumata jäänud elatise nõuetest. Pankrotimenetluse lõpetamisel jäi rahuldamata ka Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 2605,48 eurot, mis tulenes osaliselt tsiviilasjas nr 2-17-13435 tasutud elatisabi nõudest. Riigile üle läinud elatisnõude sissenõudmist korraldas perehüvitiste seaduse § 58 lg 2 kohaselt varasemalt Riigi Tugiteenuste Keskus ning alates 01.07.2020 Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliameti 28.10.2025 edastatud info kohaselt on elatisabi nõude saldo 900,48 eurot. Sellest tulenevalt A.T. , K.T. , A.T. ja Maksu- ja Tolliameti nõue kohustustest vabastamisel ei lõpe. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude (summas 2605,48 eurot) hulka on olnud arvatud ka kriminaalasjas nr 1-17-7715 Tartu Maakohtu 18.09.2017.a otsusega mõistetud rahalise karistuse summa 1000 eurot. Kriminaalasjas mõistetud karistus ei lõpe kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ja tuleb täita viidatud kohtuotsuses märgitud kontole ja viitenumbriga.
2. Kohus vabastab võlgniku ülejäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 05.07.2025. Kuna kohus lõpetab M.P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.P. vabastada usaldusisiku kohustustest M.P. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 5