Obsah (13)

§ 162§ 168§ 440§ 231§ 657§ 654§ 651§ 652§ 423§ 368§ 173§ 171§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-3

) § 450 lg 1 alusel. Kostja II vastu esitatud nõude osas on vaidluse all pärandaja väidetavalt 05.09.2021 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi kehtivus. Nimetatud testamendi järgi tegi pärandaja järgmised korraldused: „kogu oma vara, mis mulle kuulub minu surma päeval, ükskõik kus see asub või millest koosneb, pärijaks nimetan A.M-i (isikukood XXX)“. Hageja leiab, et testament on tühine, sest testamendi tegemisel on rikutud vorminõudeid, testamenti ei ole tõenäoliselt allkirjastanud testaator ning testaatoril puudus testamendi tegemise ajal testamendi tegemiseks vajalik teo- ja otsustusvõime.

1. Testament on pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 ja lg 2 kohaselt ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament kui kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 teise lause järgi kehtivaks tahte väljendamisega. Eeltoodust tulenevalt on pärandaja tahteavalduse kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks asjaolu, et pärandaja on teinud tahteavalduse pärandi kohta. PärS § 20 lg 3 ja § 23 lg-d 1–3 ning TsÜS § 78 lg 1 sätestavad koduse testamendi kehtivuse eeldusena kirjaliku vorminõude, st et pärandaja on testamendi oma käega allkirjastanud, ning samuti nõude, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. PärS § 25 lg 2 järgi kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Samuti on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (TsÜS § 87).
2. Kostja II ei vaidlustanud ja võttis omaks hageja väite, et kostja II kasuks tehtud testament on tühine algusest peale, sest selle järgimisel ei järgitud PärS § 23 lg 1 vorminõudeid. Kuivõrd kostja II võttis omaks hageja väite, et kostja II kasuks tehtud testament on selle vorminõuete rikkumise tõttu tühine, siis kuulub hageja hagi kostja II vastu rahuldamisele.
3. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 järgi.

Maakohus ei nõustunud kostja II seisukohaga, et ta ei ole oma käitumisega hagi esitamiseks põhjust andnud ning menetluskulud tuleks jaotada

§ 168lg 6 järgi.

Esiteks palus kohus kostjal II 3 2-22-3144 selgelt esile tuua, kas ta võtab hagi õigeks

§ 440

tähenduses või kostja II vastust tuleb käsitleda faktilise asjaolu (et kostja II kasuks tehtud testament on tühine) omaksvõtuna

§ 231lg 2 mõttes.

Kohus selgitas täiendavalt, et hagi õigeksvõtu puhul rahuldab kohus hagi kostja II vastu

§ 440lg 1 alusel.

Faktilise asjaolu omaksvõtu korral lahendab kohus kostja II vastu esitatud hagi sisuliselt. Kostja II vastas kohtule, et ta ei vaidlusta hageja esitatud väidet, mille kohaselt on tema kasuks 05.09.2021 tehtud testament tühine. Kostjat II esindas menetluses õigusteadmistega isik, mistõttu pidi talle arusaadav olema, et sõltuvalt asja lahendamise viisist sõltub ka menetluskulude jaotus.

1. Maakohus ei nõustunud kostjaga II, et kostja II kasuks tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks kohtu kaudu puudus igasugune vajadus. Hageja õiguslik huvi seisnes hagi esitamisel selles, et hageja on seadusjärgne pärija, kes on kahe koduse testamendiga pärandist ilma jäetud. Ilma kostja I kasuks tehtud 15.10.2021 koduse testamendita toimuks testaatori pärandvara pärimine varasema 05.09.2021 kostja II kasuks tehtud koduse testamendi järgi. Hagejal puuduks võimalus pärida testaatori pärandvara olukorras, kus on olemas jätkuvalt kehtiv varasem 05.09.2021 testament. Asjaolu, et pärandaja on väidetavalt teinud veel ühe testamendi, ei olnud eelduslikult kostja II mõjusfääris. Seega jäi kostja II pärandist ilma mitte seetõttu, et oleks pärandist hageja kasuks kehtivalt loobunud, vaid põhjusel, et pärandaja on väidetavalt teinud testamendi kostja I kasuks. Hageja ei saanud loota, et vaidlustades üksnes kostja I kasuks tehtud testamenti ning juhul, kui kohus tuvastab selle tühisuse, ei teki kostjal II soovi pärida tema kasuks tehtud testamendi alusel. Kostja II oli tema kasuks tehtud testamendist teadlik ning oli selle notarile ka esitanud. Sellest saab järeldada, et kostja II oli huvitatud testamendijärgsest pärimisest. Seega oli kostja II vastu esitatud hagi vajalik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus
2. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus täielikult ja jätta hageja hagi kostja II vastu läbi vaatamata. Alternatiivselt palub kostja II tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 osaotsus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kostja II palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja õiguslik huvi hagi esitamiseks saab seisneda selles, et hageja on seadusjärgne pärija, kes on kahe koduse testamendiga pärandist ilma jäetud. Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, et ilma kostja I kasuks tehtud 15.10.2021 koduse testamendita toimuks testaatori pärandvara pärimine varasema 05.09.2021 kostja II kasuks tehtud koduse testamendi järgi. Pooled ei vaielnud, et kostja II kasuks tehtud kodune testament oli vormipuudustega. Seega ei saanud kohus osaotsuses leida, et kostja I kasuks tehtud testamendi tühisuse tuvastamise korral toimuks pärimine kostja II kasuks tehtud varasema testamendi alusel. Tühise testamendi alusel ei ole võimalik midagi pärida. Kuivõrd kostja II kasuks tehtud testament on tühine algusest peale, siis sai maakohus leida vaid seda, et kostja I kasuks tehtud testamendi tühisuse tuvastamise korral sai tulla kõne alla üksnes pärimine seaduse järgi. Kostja II ei ole testamenti esitanud notarile pärandaja pärimisasjas ning selle testamendi alusel pärimismenetlust ei ole alustatud. Asjaolust, et kostjale II sai notariga põgusa vestluse käigus teatavaks, et tegemist ei ole kehtiva testamendiga ning kostjal II pole mõtet mingit pärimisavaldust esitadagi, ei ole võimalik põhjendada hageja huvi esitada kostja II vastu hagi.
4. Maakohus on kostjat II eksitanud, edastades apellandile 30.12.2024 kohtunõude, millele ei olnud võimalik muud moodi vastata kui ainult viisil, mida saab käsitleda kogu hagi õigeksvõtuna. Kostja II ei ole üheski kohtule esitatud seisukohas seadnud kahtluse alla tema 4 2-22-3144 kasuks tehtud testamendi tühisust. Maakohus oleks pidanud kaaluma kohe menetluse lõpetamist, mitte hoidma kostjat II aastaid menetluses ja lõpuks mõistma välja veel menetluskulud. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja II kanda. selle rahuldamata ja RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu osaotsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 15. Kostja II on vaidlustanud maakohtu osaotsuse, millega hageja nõue rahuldati, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (

§ 651lg 1).

16. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu osaotsusega, välja arvatud osas, milles maakohus jaotas menetluskulud, siis ei pea kolleegium

§ 654

lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi osas, mis ei puuduta menetluskulusid, korrata. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. 17. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hagejal puudus õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks kostja II vastu, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki ja seetõttu tuleks hageja hagi kostja II vastu jätta läbi vaatamata (

§ 423lg 2 p 2).

1. Hageja esitas maakohtule kostja I vastu hagi, milles palus tuvastada pärandaja 15.10.2021 testamendi, millega pärandaja pärandas kogu oma vara kostjale I, tühisus, ja kostja II vastu hagi, milles palus tuvastada pärandaja 05.09.2021 testamendi, millega pärandaja pärandas oma vara kostjale II, tühisus. Maakohus jättis hageja hagi kostja II vastu vaidlustatud osaotsusega rahuldamata, ja maakohtus jätkub menetlus kostja I vastu esitatud hagis.
2. Selleks, et hageja saaks hageda pärandaja 05.09.2021 testamendi tühisuse tuvastamist, peab tal olema tuvastushuvi nõude esitamise vastu

§ 368lg 1 järgi.

Hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja

§ 368lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Hagejal tuvastushagi esitamisel peab olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutaks, oleks põhjendatud arvata, et tuvastushagi esitamiseks on õiguslik huvi. Pooled ei vaielnud selle üle, et pärandaja suri 25.11.

1. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja on pärandaja seadusjärgseks pärijaks. Hagiavalduse kohaselt on pärandaja teinud testamendid 15.10.2021 kostja I kasuks ja 05.09.2021 kostja II 5 2-22-3144 kasuks. Hagejal on pärandaja seadusjärgse pärijana õiguslik huvi esitada hagi isiku vastu, kes võib pärida pärandaja vara tühise testamendi alusel.
2. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I kasuks tehtud 15.10.2021 koduse testamendita, mis on hageja väidetel tühine, toimuks pärandaja pärandvara pärimine varasema, 05.09.2021 kostja II kasuks tehtud koduse testamendi järgi. Seega puuduks hagejal võimalus pärida pärandvara olukorras, kus on olemas jätkuvalt kehtiv varasem 05.09.2021 testament. Kuivõrd hagis esile toodud asjaoludel on hageja arvates kostja I kasuks tehtud testament tühine ja seetõttu võib kostja II pärandaja vara pärida tema kasuks tehtud 05.09.2021 testamendi alusel, mis on hageja arvates samuti tühine, siis ei ole võimalik järeldada, et hagejal poleks olnud õiguslikku huvi esitada kostja II vastu hagi 05.09.2021 testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hageja õigusliku huvi puudumist testamendi tühisuse tuvastamiseks ei välista kostja arvamus, et tema kasuks tehtud testamendi tühisus on kõigile sedavõrd ilmselge, et selle tuvastamiseks vajadus puudub. Hageja oli kostja II kasuks tehtud testamendist teada saanud notari juures. Seega oli hagejal hagiavalduse esitamisel põhjust arvata, et kostja II soovis või võib soovida selle alusel pärida pärandaja vara. Kui tuvastada kostja II kasuks tehtud 05.09.2021 testamendi tühisus, siis on hagejal hagis esitatud asjaoludel, s.o juhul kui 15.10.2021 testament kostja I kasuks osutub tühiseks, võimalik pärida pärandaja seadusjärgse pärijana, ja seega on ka hageja taotletav eesmärk hagiga saavutatav.
3. Kuna kostja võttis omaks, et pärandaja 05.09.2021 testament on tühine PärS § 23 vorminõuete järgimata jätmise tõttu, siis on maakohus õigesti hagi rahuldanud.
4. Kolleegium märgib, et maakohus ei oleks saanud hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega, kui kostja selgesõnaliselt hagi õigeks ei võtnud

§ 440lg 1 mõttes.

Õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (RKTKo 19.10.2016, 32-1-100-16, p 12). Õigeksvõtuna ei saa käsitleda sellist olukorda, kus maakohtule jäi selgusetuks kostja tegelik tahe. 23. Praegusel juhul ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud menetluskulud jaotada üldnormi

§ 162

lg 1 alusel ja jätte need kostja kanda nagu seda on teinud maakohus, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Samas ei ole menetluskulusid võimalik jätta ka hageja kanda nagu taotleb kostja. Maakohus ei rahuldanud hagi õigeksvõtuotsusega. Seega ei ole maakohus eksinud, kui ei jaotanud menetluskulusid

§ 168lg 6 alusel ning ei jätnud neid hageja kanda.

24. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kui maakohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja tahet hagi õigeks võtta, siis saaks sellest iseenesest järeldada põhjuse hagi esitamiseks kostja vastu. Hoolimata sellest, et kostja ei väljendanud oma tahet selgesõnaliselt hagi õigeks võtta, on kostja siiski selgesõnaliselt teada andnud, et tema arvates ei peaks 05.09.2021 testamendi tühisuse üle kohtus vaidlema, sest see ongi tühine. Olukorras, kus praegusel juhul on peamine vaidlus sellest, kas hageja oleks pidanud üldse hagiga kostja II vastu kohtusse pöörduma, kuid sisulist vaidlust pooltel selle üle, et 05.09.2021 testament on tühine, ei ole, siis ei ole põhjendatud järeldada, et kostja II oleks oma käitumisega andnud hagejale põhjuse hagi esitamiseks. Kolleegiumi arvates on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui kostja peaks kandma hageja menetluskulud vaid seetõttu, et hagejal on õigustatud huvi hagi esitamiseks. Hageja saavutas tuvastushagiga kostja II vastu soovitud eesmärgi osaotsusega, kostja II sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud ning pole põhjendatud järeldada, et kostja II oleks andnud põhjust hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on praegusel juhul mõistlik ja õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda ja seetõttu puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. 6 2-22-3144 Menetluskulude jaotus 25.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 171

lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti poolte endi kanda. 26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 7