Obsah (5)

§ 204§ 193§ 194§ 187§ 205

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-15511 Ko

) § 204 lg 1 tingimustele vastab kõige paremini W.Q ja määras W. Q B.D eestkostjaks.

1. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel menetluskulud neid kandnud isiku kanda ning TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel B.D-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tagada enne määruskaebuse lahendamist määruskaebuse täitmise, kas peatades vaidlustatud maakohtu määruse täitmise või kohaldades muid esialgse õiguskaitse vahendeid määruse täitmise peatamiseks; teostada B.D pangakontodel toimunud tehingute audit alates sellest hetkest, mil B.D lahkus oma kodust XXX, Tallinn; tühistada W. Qle
3. a tehtud notariaalne volikiri; lugeda W. Q poolt B.D-le kuulunud suvila müügitehing kehtetuks; määrata B.D eestkostjaks avaldaja või alternatiivselt Tallinna Linnavalitsus.
4. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus esmalt tähelepanuta võimalikud seadusevastased tehingud-toimingud, mida W.Q on teinud B.D varaga. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolud, et W.Q on juba
5. a püüdnud ise kinnisvaraportaalis omanikuna teha tehinguid B.D-le kuuluva korteriga ning müünud
6. a B.D suvila ehkki selleks B.D hooldamise seisukohast igasugune vajadus puudub. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et enne eestkoste seadmist on B.D kontolt kantud lühikese perioodi jooksul W. Q kontole märkimisväärne summa. Kuigi eestkostja kohustus on enda ja eestkostetava vara hoida eraldi, ei näinud maakohus probleemi selles, et W.Q on enne eestkoste seadmist käitunud täpselt vastupidiselt. Kohtumäärusest ei selgu, et W. Ql oleks kohustus eestkostetava vara tagastada eestkostetava arvelduskontole. Maakohus ei võtnud arvesse ka avaldaja korduvat osundamist, et B.D arvetel toimunu kohta tuleb alates tema kodust lahkumise kuupäevast läbi viia audit.
7. Teiseks on avaldaja seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud B.D-le ekspertiisiga määratud diagnoosi. Kõlab äärmiselt ebausutavalt, et inimene, kes ei suuda õigesti nimetada riigis kehtivat rahaühikut, aastat ega isegi aastaaega, ei mäleta paljusid lähisugulasi ning ajab neid omavahel segamini, oskab arukalt filosofeerida teemal, mis asjus tema tütar talle eestkostet taotleb ja, et selle taga on kindlasti soov säilitada pärandvara. Selle tõttu pole ka üldse kindel, et kohtunik A. Biiniga rääkides pidas B.D silmas neid isikuid, kelle nimesid ta nimetas. B.D jutt, et W.Q saab tema raha paremini kasutada, kui see asub W. Q isiklikul kontol, on samuti asjakohatu. W.Q on B.D kõigile kontodele ligi pääsenud aastaid.
8. Kolmandaks ei ole maakohus põhjendanud, miks ei sobi avaldaja eestkostjaks. Samuti ei ole kohtunik analüüsinud W. Q isikuomadusi ning tegelikke käitumismustreid ja -motiive, millele avaldaja menetluse käigus korduvalt tähelepanu juhtis. Menetlusosaliste seisukohad
9. B.D-le määratud esindaja ei toeta esitatud määruskaebust. Käesolevas asjas oli tuvastatud, et avaldaja ja W. Q vahel on keerulised suhted ja nad süüdistavad üksteist. Samuti selgus, et B.D ja avaldaja suhted ei ole head, mistõttu ei ole võimalik, et avaldaja täidaks ema suhtes eestkostja ülesandeid. Kuna W.Q tegeleb kogu aeg B.D asjaajamisega ja korraldab tema elu, siis on ta sobivam isik eestkostja ülesannete täitmiseks. Kohus on põhjalikult uurinud asjaolusid ning on teinud õiged järeldused. Puudub vaidlus, et B.D vajab eestkoste seadmist ja eestkostja määramist. 4 2-24-15511
10. W.Q leiab, et maakohtu otsus oli asjaolusid arvestades ainuvõimalik. Avaldaja ei ole soovinud võtta osa B.D hoolitsemisest ega vastanud aastate jooksul W. Q kõnedele, kirjadele ega abipalvetele. Hoolitsemine on vastutus, mis eeldab igapäevast kohalolekut, mõttetööd ja planeerimist. Avaldaja ei sobi B.D eestkostjaks.
11. Eestkosteasutus jäi varem esitatud seisukoha juurde ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vaidlustatud kohtumäärus on õiguspärane ja kooskõlas kogutud tõenditega. W.Q on eestkosteasutuse hinnangul sobilik ja võimeline täitma eestkostja ülesandeid. Avaldaja määruskaebus on vastuoluline ning selles toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Eestkosteasutuse seisukohta kinnitab ja toetab Nõmme Pihlakodu juhataja arvamus, kelle sõnul külastab W.Q regulaarselt vanaema ja tagab talle kõik vajaliku, k.a tervishoiuteenuste kättesaadavuse. W. Ql on B.D-ga hea kontakt ja koostöö. Nende hinnangul on W.Q väga hooliv ja armastav ning sobib seega eestkostja ülesandeid täitma, sest B.D usaldab ainult W.Q. Menetluse edasine käik
12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
14. Praeguses asjas vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, millega maakohus määras B.D eestkostjaks W. Q. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus seadis B.D üle eestkoste ning määras eestkostja ülesannete ringi. Samuti osas, milles jäeti rahuldamata avaldaja 28.09.2025 taotlus 24.09.2025 ärakuulamise protokolli parandamiseks.
15. Maakohus kohaldas eestkostja valikul õigesti

§ 204

lg-t 1 ning on teinud põhjendatud otsustuse selle kohta, et B.D eestkostjaks tuleb määrata W.Q. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 20.1.

§ 204

lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Eestkostja isiku üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 04.03.2015, 3-2-1-161-14, p 17). 20.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks maakohus määras B.D eestkostjaks W. Q. W.Q vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et tema määramine eestkostjana kahjustaks eestkostetava huve. Selleks ei anna alust ka määruskaebuse väited, mis puudutavad eestkostetava varaliste huvide tagamist ning B.D-le ekspertiisiga määratud diagnoosi. 5 2-24-15511 Esiteks,

§ 193

lg-te 1 ja 2 kohaselt teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle, võib teha eestkostjale ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Samuti on kohtul

§ 194

lg 3 järgi kohustus kontrollida eestkostja esitatud aruandeid sisuliselt, hinnata tehtud kulutuste põhjendatust ning nõuda vajadusel selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist. Sealhulgas ei või eestkostja eestkostetava nimel teha kinnisasjadega tehinguid ilma kohtu eelneva nõusolekuta (

§ 187

). Seega on läbi eestkoste seadmise võimalik kohtul teostada järelevalvet eestkostja tegevuse üle, teha vajadusel eestkostjale ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende mitte järgimisel eestkostja vabastada, mis tagab B.D varaliste huvide kaitse. Teiseks, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust kahelda, et B.D oleks menetluse käigus toimunud ärakuulamistel või suhtlusel eestkosteasutusega ning talle määratud esindajaga pidanud silmas teisi isikuid võrreldes sellega, keda ta tegelikkuses nimetas. Asja materjalidest nähtub, et B.D on kinnitanud läbivalt nii eestkosteasutusele, talle määratud esindajale kui ka kohtule, et tema eestkostjaks võiks olla W.Q, keda ta usaldab (dtl 79, p 1.10; dtl 98, p 3; dtl 168, p 3; dtl 174, p 4; dtl 201–202, ajamärge 00:18:49). 20.

1. Avaldaja on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei põhjendanud, miks ei sobi avaldaja eestkostjaks. Kolleegiumile nähtub maakohtu määruse p-st 10, et maakohus on ekslikult märkinud, et B.D kinnitas 24.09.2025 toimunud ärakuulamisel, et ta käis oma ema viimati hooldekodus vaatamas
2. a munadepüha ajal. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus soovinud viidata siiski avaldaja kinnitusele (dtl 200, ajamärge 00:00:59). Maakohus on seejuures andnud hinnangu, et avaldaja ja B.D omavahelised suhted on halvad. Seega on maakohus põhjendanud, miks ei sobi praegusel juhul B.D eestkostjaks avaldaja. Kuivõrd eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid (

§ 204

lg 1 ls 2), siis on maakohus põhjendatult jätnud avaldaja B.D eestkostjaks määramata. Arvestades, et praegusel juhul on olemas sobiv füüsiline isik, siis ei olnud põhjendatud eestkostjaks määrata ka valla- või linnavalitsust, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud (

§ 205lg-d 1 ja 3).

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et eestkostetava huvid ei oleks praegusel ajal kohaselt tagatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa käesolevas asjas asuda hindama suvila müügitehingu või
3. a W. Qle tehtud notariaalse volikirja kehtivust, sest see väljuks eestkostemenetluse raamidest. Seega jätab ringkonnakohus avaldaja kaebuses sisalduvad nimetatud taotlused menetlemata.
4. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a B.D-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 2 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
5. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tasus avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 7 järgi tasutakse avalduse esitamisel piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas riigilõivu 10 eurot. Seega tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Avaldajal on võimalik taotleda ettenähtust enam tasutud riigilõivu tagastamist (40 eurot). Enamtasutud 6 2-24-15511 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).
6. Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse, ei ole vajalik määruskaebuse tagamise taotluse lahendamine TsMS § 665 lg 2 alusel.
7. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7