4-25-2842 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Pärnu Maakohus
- oktoober 2025, Rapla, kirjalikus menetluses 4-25-2842 (2630,25,002846) Indrek Nummert Aleksandr Veryukhanovi 21.07.
- a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse II patrulligrupi patrullpolitseinik Mari Maltsari 09.07.
- a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,25,002846 LS § 227 lg 2 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Pesti Kaebuse esitaja Aleksandr Veryukhanov (sünniaeg 09.12.1977); elukoht X; e-post X; tel X RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas:
- Rahuldada Aleksandr Veryukhanovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse II patrulligrupi patrullpolitseinik Mari Maltsari 09.07.
- a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,25,002846 ja tühistada eelnimetatud otsus karistuse osas.
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Aleksandr Veryukhanovile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse tegemisest arvates Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis, EE891010220034796011 SEB Pangas, EE777700771003813400 LHV Pangas või EE701700017001577198 Luminor Pangas. Rahatrahvi tasumisel tuleb kasutada viitenumbrit
- Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 30.10.
- a, ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat. 1
(4)4-25-2842 Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 07.11.
- a päeva jooksul avaliku e-toimiku vahendusel. Väärteo kirjeldus 09.07.
- a kell 22.16 asukohas X vald, X maakond X maantee X. kilomeetril Aleksandr Veryukhanov juhtis mootorsõidukit kiirusega 130 ± 4 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/h. Juht ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 36 km/h. Menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse II patrulligrupi patrullpolitseinik Mari Maltsari 09.07.
- a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,002846 karistati A. Veryukhanovit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 74 trahviühikut, s.o 592 eurot. A. Veryukhanov esitas maakohtule 21.07.
- a kaebuse, milles kokkuvõtvalt tunnistas ja kahetses kiiruse ületamist, kuid leidis, et karistus on ebaproportsionaalselt suur. 12.08.
- a kõrvaldas A. Veryukhanov kaebuses esinenud puudused, avaldades täiendavalt, et eeldas, et antud teelõigul kehtis kiirusepiirang 120 km/h, tegemist oli esimese liiklusrikkumisega Eestis ning tegi kohapeal politseiga täielikku koostööd. Täiendavalt avaldas, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kui tunnistajaid ei kutsuta ning kaitsja osavõttu ei soovi. Pärnu Maakohus jättis A. Veryukhanovi kaebuse 12.08.
- a määrusega läbi vaatamata, leides, et puudused ei olnud tähtaegselt kõrvaldatud. A. Veryukhanov vaidlustas Pärnu Maakohtu määruse ning Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.09.
- a Pärnu Maakohtu määruse ning saatis kaebuse maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohtu hinnangul ei olnud A. Veryukhanov jätnud kaebuses esinenud puuduseid tähtaegselt kõrvaldamata ning seetõttu küsis kohus kohtuväliselt menetlejalt sisulise seisukoha kaebusele. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jäta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Isiku süü suurus LS § 227 lg 2 mõistes on keskmisest suurem ning kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Samuti on arvestatud karistuse mõistmise üldaluste ja karistuse üld - ning eripreventiivsete eesmärkidega. Kui kaebajal oleks olnud varasemaid liiklusrikkumisi, siis suure tõenäosusega oleks isikule koostatud kiirmenetluse otsuse asemel väärteoprotokoll, et kaaluda isiku karistamist kas põhi- või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud väärteoasja toimiku, on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele ning A. Veryukhanovi puhul on proportsionaalne ja eripreventiivset eesmärki täitev ka karistusmäära keskmisega võrdne karistus.
- Väärteokoosseis 2
(4)4-25-2842 09.07.2025 kiirusmõõturi kasutamise protokolli (tl 15-16) kohaselt 09.07.
- a kell 22.16 X maantee X. kilomeetril mõõdeti A. Veryukhanovi poolt juhitud sõiduki Citroen kiiruseks 130 km/h, millest arvestati maha laiendmääramatus 4 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks jäi 126 km/h alal, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Kiirusemõõtmine toimus asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal sademeteta ning kuiva kattega teel. Kontrollitav sõiduk lähenes mõõtjale ning jõudis ette pärisuunas liikuvast sõidukist, st sooritas möödasõitu. Täiendavalt on protokolli märgitud, et pärast möödasõidu sõidukiirus ei langenud. Sama kuupäeva kandvakiirmenetluse otsusega on tuvastatud A. Veryukhanovi poolt LS § 15 lg 1 p 1 rikkumine ning tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kergendava asjaoluna on otsusesse märgitud kahetsus. Eelnevaga on võimalik lugeda tõendatuks A. Veryukhanovi poolt talle kiirmenetluse otsuses ette heidetud LS § 15 lg 1 p 1 nõude rikkumine, millega on täidetud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o A. Veryukhanov ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Kuigi A. Veryukhanov on avaldanud, et lähtus ekslikult eeldusest, et antud teelõigu suurim lubatud sõidukiirus on 120 km/h, sooritas ta sellest hoolimata eesolevast sõidukist möödasõitu suurema lubatud kiirusega, seega pani ta teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
- Karistus A. Veryukhanovi poolt toime pandud väärteo karistusraamideks on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. A. Veryukhanovile mõisteti karistus üle karistusraami keskmise, s.o rahatrahv 74 trahviühikut ehk 592 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt üldjuhul tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, tuvastades süü suuruse, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on võimalik jõua süü suurusele vastava karistuse määrani (11.06.
- a RKKKo nr 1-17-1629, p 28). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et hinnates A. Veryukhanovi poolt ületatud kiiruse numbrilist näitu, s.o 36 km/h, paigutub see LS § 227 lg 2 järgi karistatava teo puhul keskmisest suuremaks, mis sisustab ka süü suurust. Samas on tegemist süü suuruse hindamisel vaid ühe näitajaga, kohus peab aga karistuse juures kaaluma erinevaid aspekte ja vaatama neid ka kogumis. Menetlusalune isik ei võtnud möödasõidul kiirust ületades märkimisväärselt ohtlikku riski, kuna teeolud olid head, mistõttu need asjaolud ka süü suurust ei saa konkreetse kaasuse puhul suurendada. Ei ole tõendatud, et möödasõit oleks olnud ohtlik, nagu on avaldanud kohtuvälise menetleja esindaja enda seisukohas. Ohtlikkus võiks seisneda ennekõike selles, et möödasõidu sooritamise ajal tuleb mõni sõiduk möödasõidu sooritajale ka vastu, teel ka teisi liiklejaid vms. Võib eeldada, et kohtuvälise menetleja esindaja pidas ohtlikkuse all silmas ennekõike mõõdetud sõidukiirust ennast, kuid selle numbriline näit sisaldub juba karistatava teo koosseisus ja sanktsioonivahemikus iseenesest. Seega kokkuvõtvalt saaks nõustuda kohtuvälise menetlejaga selles, et A. Veryukhanovi süü suurus võimaldaks teda karistada LS § 227 lg 2 karistusraami keskmist ületavas määras, kui tugineda puhtalt kiiruse ületamise numbrilisele näidule. Küll aga, hoolimata asjaolust, et kiirmenetluse otsuses on viidatud kahetsusele kui kergendavale asjaolule, ei nähtu see kohtu hinnangul A. Veryukhanovile mõistetud karistuse suuruses ehk seda oleks proportsionaalselt õigesti hinnatud. Kohus leiab, et võttes arvesse A. Veryukhanovi siirast kahetsust teo toimepanemise osas, samuti eripreventiivsetel kaalutlustel asjaolusid, et tegemist on varasemalt 3
(4)4-25-2842 karistamata isikuga ning kohapeal oli ta enda sõnul igati koostööaldis ega näidanu üles mingit arrogantsust (karistamatusetunnet), on kohtu hinnangul proportsionaalne ja eripreventiivset eesmärki täitev sanktsioonimäära keskmine karistus ehk rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 4
(4)