Obsah (15)

§ 121§ 424§ 73§ 68§ 69§ 50§ 74§ 75§ 78§ 2§ 16§ 27§ 32§ 56§ 57

1-24-6914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 06. juuni 2025, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-6914 (24233050609) Kohtukoosseis kohtunik Jaanika K

§ 121

lg 2 p 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn Süüdistatav Tatjana Aleksejeva isikukood 48606282216; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; XXX; varasemalt kriminaalkorras karistatud, viimati: - 06.02.2022 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta, 7 kuud ja 3 päeva vangistust,

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel 2 aastat vangistust,

§ 68

lg 1 alusel 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis

§ 69

kohaselt asendati 718 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50lg 3 – 11 kuud juhtimisõiguse äravõtmine.

Karistus täidetud 17.12.

1. Tõkendit ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 17.06.2024, s.o 1 päev. Kaitsja määratud korras Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas:
2. Tunnistada Tatjana Aleksejeva süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista talle 1 1-24-6914 karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Tatjana Aleksejeva poolt eelvangistuses viibitud 1 (üks) päev, s.o 17.06.2024. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, jäetakse täitmisele pööramata, kui Tatjana Aleksejeva ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Tatjana Aleksejeva on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.06.2025.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Jätta rahuldamata kaitsja Aleksei Forstimani 23.04.2025 taotlus hüvitada SKHS § 5 lg 1 p 2 alusel Tatjana Aleksejevale kahju seoses tema kahtlustatavana kinnipidamisega. Asitõendid: – DVD-R plaat (1 tk) Häirekeskuse kõnesalvestise ja kahe vormikaamera salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: Mõista Tatjana Aleksejevalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 1329 eurot ja ekspertiisikulud summas 1300 eurot, s.o kokku summas 2629 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 2484,65 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Tatjana Aleksejeva hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 2629 (kaks tuhat kuussada kakskümmend üheksa) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr 2 1-24-6914 EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Tatjana Aleksejeva, 1-24-6914, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 18.06.2025 Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS
2. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 18.06.
3. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS
4. Tatjana Aleksejevat süüdistatakse selles, et tema 17.06.2024 kella 00.25 paiku XXX asuvas korteris, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, lõi XXX I.Z-i korduvalt rusikaga näo piirkonda. Tatjana Aleksejeva põhjustas kannatanule I.Z-ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomid näo piirkonnas. Sellega pani Tatjana Aleksejeva toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemise ning milline tegu on toime pandud lähisuhtes. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Tatjana Aleksejeva on toime pannud

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Faktilised asjaolud

1. 18.06.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud kõnet häirekeskusesse, on tõendatud, et 17.06.2024 kell 00:35 helistas häirekeskusesse I.Z ning teatas, et soovib kutsuda patrulli XXX, tema naine ei ole adekvaatne ning ta soovib fikseerida vigastused. Küsimusele, millal see oli, vastas teataja praegu 10 minutit tagasi. Korteri numbriks ütles teataja XX. Sama vaatlusprotokolliga on vaadeldud ka politsei vormikaamera salvestisi ning nendest nähtub, et nii politsei ning kui ka kiirabi saabusid 17.06.2021 kell 00:52 aadressile XXX ning sisenesid korterisse XX. (KoTo, tõendite köide tl 1-20). Eelnevat kinnitavad ka politseiametnik S.W 3 1-24-6914 ütlused, kes tunnistajana on andnud ütlusi, et reageeris suve lõpus 2024 väljakutsele aadressil XXX. Väljakutse sisuks oli, et elukaaslane lõi. Häirekeskuse kaudu reageeris ka kiirabi, kes vaatas kannatanu üle.
2. Nii kannatanu I.Z kui ka süüdistatav T. Aleksejeva on oma ütlustes kinnitanud, et 17.06.2024 kutsus I.Z välja politsei. Nii kannatanu kui ka süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud sedagi, et 17.06.2024 tarvitati koos alkoholi ning toimus konflikt.
3. Kannatanu I.Z-i ütluste kohaselt tunnistas ta T. Aleksejevale, et suudles naabrinaist, mille peale T. Aleksejeva vihastas ning lõi teda hooga kahel korral nina piirkonda.
4. T. Aleksejeva ütluste kohaselt kuu aega enne 17.06 tema abikaasa suudles naabrinaist ning 17.06 üritas ta (T. Aleksejeva) teada saada, kas see on tõde. Kui selgus, et see nii oli, pani ta tahtmatult hooga käega vastu mehe nägu. Lööke oli mitte rohkem kui kaks. Löögid olid lahtise käega. Prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel on T. Aleksejeva ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud T. Aleksejeva kahtlustatavana antud ütlused, seoses vastuoluga löömise viisis. Avaldatud ütluste kohaselt toimus löömine rusikaga, nimelt avaldati kohtueelses menetluses T. Aleksejeva antud ütlustest järgmine: kuuldes sellist vastust ma muutusin närviliseks ja kohe lõin I.Z-i rusikaga vastu nägu, nagu ma mäletan lõin teda paar korda. T. Aleksejeva tunnistas kohtuistungil, et politseiametnik lubas tal oma sõnadega juhtunust rääkida ja ta ütles, et löök oli lahtise käega. Ometi nähtub avaldatud ütlustest, et kohtueelses menetluses on T. Aleksejeva rääkinud rusikaga löömisest ning kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et menetlejale juhtunust rääkides ei suutnud T. Aleksejeva eristada rusikaga lööki ja tahtmatut lahtise käega tabamust. Seetõttu ei pea kohus T. Aleksejeva ütlusi löömise viisi osas usaldusväärseteks. Samas arvestades, et T. Aleksejeva ütlused konflikti põhjuse osas ning ka selles, et löömine toimus ning hiljem kutsuti politsei, on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega, siis põhjust T. Aleksejeva ütlusi tervikuna mitte usaldada ei ole ning T. Aleksejeva ütlusi on võimalik tõendina arvestada osas, mis riimuvad teiste tõenditega.
5. 17.06.2024 isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on I.Z-i ning tuvastatud vigastused. Nimelt sinikas vasaku silma all, hematoom parema silma all, hematoom ninajuurel. Vigastused nähtuvad ka fototabelil. (KoTo, tõendite köide tl 21-25). Kaitsja on seisukohal, et isiku läbivaatuse protokolli ei ole võimalik tõendina arvestada, sest ei ole järgitud KrMS § 88 lg 2 sätestatud nõuet. KrMS § 88 lg 2 kohaselt kui isiku läbivaatuse eesmärk on avastada tema kehal kuriteojälgi, osaleb läbivaatusel kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja. Kohus nõustub, et isiku läbivaatuse protokollis ei ole märgitud, et läbivaatusel oleks osalenud kohtuarst, tervishoiutöötaja või muu asjatundja. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et selle on koostanud Narva politseijaoskonna patrulltalituse I patrullgrupi grupijuht E T ning uurimistoimingus osaleb patrullpolitseinik S.W . Teisi uurimistoimingus osalejaid märgitud ei ole. Samas nähtub läbivaatuse protokollist, et läbivaatus on toimunud 17.06.2024 aadressil XXX avahemikul 00:55-01:
6. 18.06.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud politsei vormikaamerate salvestisi, nähtub, et samal kellajal, mil viidi läbi kannatanu läbivaatus, viibisid korteris kiirabitöötajad. Veelgi enam salvestisest nähtub, et samal kellaajal on kiirabitöötajad politseiametnike juuresolekul vaadelnud kannatanut. Politseiametnik on koos kiirabi töötajaga vaadelnud kannatanu silmaaluseid, kiirabi töötaja katsub kannatanu nina ja seejärel pildistab politseiametnik kannatanut. (KoTo, tõendite köide tl 1-20). Seetõttu on kohus seisukohal, et kuigi läbivaatuse protokolli endasse ei ole märgitud, et läbivaatusel osales tervishoiutöötaja, toimus kannatanu läbivaatus tervishoiutöötajate juuresolekul ning isiku läbivaatuse protokoll on lubatav tõend.
7. Kohus märgib sedagi, et tunnistaja S.W on oma ütlustes kinnitanud, et kiirabi fikseeris need hematoomid tema juuresolekul ja sõnastas seda. Kaitsja on ka S.W ütlustega palunud mitte arvestada, tuues põhjuseks asjaolud, et S.W ei seletanud kannatanule tema õigust T. Aleksejeva 4 1-24-6914 vastu ütlusi mitte anda ning oli prokuratuuri poolt ette valmistatud. S.W on vastuseks kaitsja küsimusele : „Kas te selgitasite kannatanule kahtlustatavale õigust mitte anda ütlusi?“ , vastanud, et kannatanuga ta vestles väga vähe, kuna sai esmase info kätte, teda vaatas kiirabi ja kiirabi viis teda minema haiglasse. S.W temaga põhjalikult vestelda enam ei jõudnud. Kahtlustatavaga ta ei vestelnudki. Kohtu hinnangul ei mõjuta S.W ütluste usaldusväärsust korteris toimunu kirjelduse, kiirabitöötajate tegevuse ning kannatanu vigastuste fikseerimise osas, mitte kuidagi asjaolu, kas S.W selgitas või ei selgitanud väljakutsele jõudes kannatanule tema õigust oma elukaaslase vastu ütlusi mitte anda. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt ei viinud S.W korterisse saabudes läbi kannatanu ülekuulamist. Kohus leiab sedagi, et S.W ütlused ei muutu lubamatuks, sest prokurör on enne tunnistaja ülekuulamist võimaldanud S.W-l tutvuda tema kohtueelses menetluses antud ütlustega ning S.W-l on endal olnud võimalus oma mälu värskendada, tutvudes sündmusest olnud videosalvestisega. Ilmselgelt S.W , kes töötab patrullpolitseinikuna ja kelle igapäevatöö ülesannete hulka kuulub erinevatele väljakutsetele reageerimine, ei pea meeles hoidma iga väljakutset. Seda enam, et antud juhul ei olnud tegemist mingi erilise juhtumiga (nt võigas tapmine vms sündmus), vaid tegemist oli peretüliga, mis teatavasti ja kahjuks on päris tavapärane juhtum, millega politseil tuleb oma igapäevatöös kokku puutuda. Eeltoodust lähtuvalt on igati mõistlik, et tunnistaja enne kohtuistungit püüab oma mälu värskendada ja meenutada seoses, millise juhtumiga ta kohtus ütlusi andma peab. Kohus juhib tähelepanu, et KrMS § 288 lg 9 p 3 võimaldab tunnistaja mälu värskendada isegi ristküsitluse käigus. Seetõttu on kohus seisukohal, et S.W ütlused on lubatavaks tõendiks.
8. S.W ütlustest nähtub, et kiirabi vaatas kannatanu üle, pakkus talle minna Narva Haiglasse tervisekontrolliks ning kannatanu nõustus. Ka kannatanu on ise oma ütlustes kinnitanud, et hiljem viidi haiglasse vastuvõtuosakonda. Ta ise nõudis, et ta viiakse sinna. Ei mäleta, mida ta tahtis sealt, ta oli emotsioonidel. Vigastuste olemasolu on kannatanu eitanud, andes ütlusi, et mingeid vigastusi tal ei tekkinud. Ta küll helistas politseisse, et tuvastada kehavigastused, kuid seda ütles ta selleks, et politsei tuleks kiiremini kohale. Tal oli vaja hommikul tööle minna ja ta tahtis, et abikaasa rahustataks maha, muidu nad oleksid kaua sõitnud. Punetuse tekkimine on tal alkoholijoobe korral tavaline. Sarnaselt kannatanuga on T. Aleksejeva andnud ütlusi, et politsei kutsumisel oli I.Z-i soov, et politsei teda (Aleksejevat) rahustaks ning kannatanu ei soovinud kodust ära minna, tal ei ole, kus ööbida. Kannatanu näol olev ei ole seotud tema löögiga. Tarbides kanget alkoholi kannatanu näole tekib punetus.
9. Kohus ei pea kannatanu ja T. Aleksejeva ütlusi, et kannatanu näol olevad jäljed olid punetus alkoholi tarvitamise tagajärjel usaldusväärseteks. Esmalt ei haaku need isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtub, et tegemist on hematoomidega. Seda, et tegemist oli hematoomidega on kinnitanud ka tunnistaja S.W , kes on oma järeldust selgitanud nii sellega, et kiirabi töötajad sõnastasid kannatanu näol olevad jäljed hematoomidena, kui ka sellega, et tal on olemas kogemus vaadata, kuidas näevad välja läbipekstud inimesed ning tavaline punetus võib tekkida ja see ei olnud mingi tavaline punetus. Teiseks kannatanu on ise häirekeskusele helistades teatanud, et soovib fikseerida vigastusi. Kõnes on ta öelnud: hematoom silma all, korralik paistetus kogu silmal. Seega on kannatanu häirekeskusele väga konkreetselt viidanud just samadele vigastustele, mis hiljem tal tuvastati. Kolmandaks viidi kannatanu haiglasse. Eluliselt ei ole usutav versioon, et olukorras, kui kannatanu sooviks oli jääda korterisse, et hommikul tööle minna, siis nõustus ta minema haiglasse aega kulutama selleks, et fikseerida tema ütluste kohaselt olematuid vigastusi. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kiirabi on nõus haiglasse viima isiku, kes mitte mingisugust meditsiinilist abi ei vaja. Seega leiab kohus, et T. Aleksejeva ja I.Z-i ütlused osas, mis puudutavad kannatanu näol olevaid jälgi ning nende tekkemehhanismi, tuleb tõendikogumist välja arvata.
10. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on tõendatud, et vahetult pärast seda kui T. Aleksejeva oli kannatanut korduvalt näkku löönud, esinesid kannatanul vigastused (hematoomid näol). Kõnest häirekeskusesse nähtub, et kannatanu viitab, et vigastused tekkisid just löömisest. 5 1-24-6914
11. Kannatanu I.Z on andnud ütlusi, et löök oli tavaline. Prokuröri küsimusele, mida ta tundis, on kannatanu vastanud, et ei midagi, eriti ei tundnudki. Kohtu küsimusele, kas ta valu tundis, vastas kannatanu eitavalt. Kuigi kohus tuvastas, et löömise tagajärjel tekkisid kannatanul vigastused, mis viitab pigem sellele, et löömine oli piisavalt tugev, et ka valu tekitada, siis arvestades kannatanu kinnitust, et ta valu ei tundnud, tuleb kohtul lähtuda sellest. Kuna kannatanu oli tarvitanud alkoholi ning on üldteada, et alkoholijoove võib mõjuda tuimestavalt, siis on eluliselt usutav, et kannatanu löökidest valu ei tundnudki.
12. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et on tõendatud 17.06.2024 kella 00:25 paiku XXX asuvas korteris A. D löömine T. Aleksejeva poolt, millega tekitati I.Z-i näol vigastused (hematoomid). Kuriteo koosseisupärasus (objektiivsed tunnused)
13. Tatjana Aleksejevale on süüdistus esitatud

§ 121

lg 2 p 2 järgi, s.o kehalises väärkohtlemises lähisuhtes.

§ 121

objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. T. Aleksejevale on esitatud süüdistus nii tervise kahjustamises kui ka valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, Nii tervisekahjustus kui ka valu on

§ 121lg 1 normatiivsed koosseisutunnused.

Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt RKKKo 12.11.2019, 1-187833, p 22). Seega on hematoomid käsitatavad kehavigastusena

§ 121

tähenduses, sest nahakoe anatoomiline terviklikkus on füüsilise mõjutamise teel häirunud. Kohus on varasemalt lugenud tõendatuks, et T. Aleksejeva löömise tagajärjel esinesid kannatanu näol hematoomid. Kohus leiab, et arvestades, et tegemist oli kahe hoogsa löögiga näkku, täpsemalt nina piirkonda ja teatavasti on näopiirkond õrn, siis hematoomide tekkimine on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav löömise tüüpilise tagajärjena. Seega tegemist ei olnud kannatanu keha vähese intensiivsusega mõjutamises, millega ei kaasnenud tagajärgi. Vahetult pärast juhtunut pöördus kannatanu häirekeskusesse, tal tuvastati vigastused ning ta viidi haiglasse kontrolli. 15. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (vt RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Valu tekitamise osas on kohus tuvastanud, et kannatanu ütluste kohaselt ta löömisest valu ei tundnud ning kannatanul valu tekkimine ei ole tõendatud. Seega

§ 121objektiivse külje teine alternatiiv (valu tekitamine) ei ole täidetud.

16. Küll aga on kohus seisukohal, et objektiivne teokoosseis

§ 121järgi on täidetud kannatanu I.Z-ile tervisekahjustuse (hematoomid) tekitamisega.

17. Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides.

§ 121

lg 2 p 2 sätestab vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et

§ 121

kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554 6 1-24-6914 SE, Riigikogu XII koosseis). Tähtis on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet (vt RKKKo 09.03.2020, 1-19-3377, p 9,10). I.Z-i ütluste kohaselt on ta T. Aleksejevaga suhtes olnud 5 aastat ning kogu selle aja elanud T. Aleksjevaga koos samas korteris. Sama on kinnitanud oma ütlustes ka T. Aleksejeva. Seega vastab T. Aleksejeva käitumine

§ 121lg 2 p 2 objektiivsetele tunnustele.

Subjektiivne koosseis 18.

§ 121

süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et T. Aleksejeva tegutses kannatanu I.Z-i näkku lüües otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. T. Aleksejeva ütluste kohaselt lõi ta I.Z-i tahtmatult, kuid kohus ei pea T. Aleksejeva ütlusi selles osas usaldusväärseteks. Tema kohtus avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ta sai vihaseks ja lõi rusikaga vastu nägu, paar korda. Vaidlust ei ole, et lööke oli tõesti mitu ning kohus leiab, et korduvad löögid näkku ei saanud toimuda tahtmatult. T. Aleksejeva oma ütlustes on kinnitanud, et tal oli vihahoog, samuti on ta kinnitanud, et ta kasutas ebatsensuurseid sõnu ning tema sõnade eesmärk oli tekitada kannatanule hingelist valu. Kannatanu ütlused kinnitavad, et T. Aleksejeva vihastas ja siis hooga lõi. Seetõttu on kohus seisukohal, et T. Aleksejeva tegu oli tahtlik. On üldteada, et näopiirkond on õrn ning sellele piirkonnale suunatud füüsiline jõud põhjustab intensiivsemat valu ja tekitab kergemini vigastusi. Seega T. Aleksejeva kannatanut korduvalt hooga ja vihaselt lüües vähemalt möönis tervisekahjustuse tekkimist. Õigusvastasus ja süü 19.

§ 27

näeb ette, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

1. Kaitsja on seisukohal, et I.Z ja T. Aleksejeva on leidnud, et tegu ei ole perevägivald ning mõlemad on olnud üksmeelel, et see mis T. Aleksejeva tegi, oli lubatav. Üheks õigusvastasust välistavaks asjaoluks on õigushüve valdaja luba.
2. Kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel.(vt Riigikohtu 14.detember 2011 otsus 3-1-1-89-11)
3. T. Aleksejeva on vastuseks kaitsja küsimusele: „Kas teie perekonnas selle intsidendi kohta on olemas mingi ühine arusaamine, et see oli tol hetkel lubatav?“, vastanud jaatavalt – „Jah, suuremas osas seda ei saa nimetada isegi kõrvakiiluks, see oli hoobiga liikumine ja see ei kutsunud temas esile mingit reaktsiooni.“ Kannatanu on vastuseks kaitsja küsimusele : „Kas teie hinnangul tol hetkel selline löömine oli lubatav, teie jaoks oli see aktsepteeritav?“, vastanud järgmiselt : „See oli ootamatu.“. Kaitsja täpsustavale küsimusele: „ Aga teie jaoks see oli vastuvõetav, aktsepteeritav, teie jaoks see oli normaalne?“ vastas kannatanu: „Mida ma oleks pidanud tegema, kas vastu lööma? Kui see oleks lubatav, siis see oleks ju tavaline olmetüli.“ Kohtu täpsustavale küsimusele, et kas löömine on teie arvates normaalne tegevus, on vastanud kannatanu, et jah, miks mitte, need on lihtsalt pere olmetülid. Samas kinnitas kannatanu, et sellist löömist varem ette 7 1-24-6914 tulnud ei ole ning enne seda kui T. Aleksejeva teda lõi, siis ei olnud nad T. Aleksejevaga rääkinud sellest, et T. Aleksejava võib teda lüüa. Seega kannatanu ütlustest ei nähtu, et neil oleks olnud T. Aleksejevaga eelnev kokkuleppe, et konfliktide tekkimisel võib teineteist lüüa. Seda enam, et kannatanu on kinnitanud, et varem sellist löömist ette tulnud ei ole ning löömine oli ootamatu.
4. Seda, et kannatanu T. Aleksejeva käitumist intsidendi toimumise hetkel ning vahetult pärast seda siiski lubatavaks ei pidanud, tõendab asjaolu, et kannatanu pöördus häirekeskusesse. Kui kannatanu tõepoolest pidas juhtunut lubatavaks ja perekonnas tavapäraseks käitumiseks oli tarbetu pöörduda häirekeskuse poole. Kannatanu ütluste kohaselt soovis ta häirekeskusesse helistades, et politsei T. Aleksejeva maha rahustaks, et ta saaks jääda korterisse, kuid häirekeskuse kõnest lähtuvalt pole kannatanu viidanud sellele, et teda soovitakse korterist välja visata. Kõnest tuleneb üheselt, et kannatanu soovib fikseerida vigastused ja nimetab need. Seega leiab kohus, et kannatanu ütlusi, et kõne eesmärk oli vaid T. Aleksejeva rahustamine, et korterisse jääda, ei saa pidada usaldusväärseteks.
5. Ilmselgelt on kannatanu ja T. Aleksejeva käesolevaks ajaks omavahel leppinud, nad elavad jätkuvalt koos, suhted on head ning T. Aleksejeva kinnitusel on ta I.Z-ilt vabandust palunud. Seega on arusaadav, et kannatanu käesoleval ajal enam T. Aleksejeva suhtes pretensioone ei oma ning mingite negatiivsete tagajärgede saabumist T. Aleksejevale ei soovi ning on asunud ka T. Aleksejeva toime pandud tegu ning selle tagajärge pisendama. Tagantjärgi andestamine ei muuda aga õiguspäraseks T. Aleksejeva tegevust tema teo toimepanemise hetkel. Kohus on seisukohal, et on tõendatud, et teo toimepanemise seisuga kannatanu ning T. Aleksejeva vahel kokkulepe löömiseks ja tervisekahjustuse tekitamiseks puudus ning T. Aleksejeva tegu on õigusvastane. 25.

§ 32

lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

1. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
2. Seega on T. Aleksejeva tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Karistus
3. Kuna kohus mõistab T. Aleksejeva süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi, tuleb mõista ka karistus.

Riiklik süüdistaja taotles T. Aleksejeva süüdi mõistmist

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistamist 1 aastase ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mida prokurör on pidanud võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Seadusandja on

§ 121

lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse 29.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (

§ 56

lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 30. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub

§ 56lg-le 2.

Seega kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on 8 1-24-6914 võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates T. Aleksejeva varasemat käitumist, on vastus sellele küsimusele eitav. 31. T. Aleksejeva suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta varem kriminaalkorras karistatud isikuks. (KoTo, tõendite köide tl 26-27). Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Viru Maakohtu 06.02.2022 otsusega karistati T. Aleksejevat

§ 424järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 3 päeva ning moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 01.06.2021 kohtuotsusega. (Ko

To, tõendite köide tl 31-34). Mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus T. Aleksejeva on varasemalt karistatud, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. 32. Samuti arvestades, et T. Aleksejeva ei tööta, vaid tema sissetulekuks on XXX, siis on tõenäoline, et vahendid rahalise karistuse tasumiseks tuleksid ka kannatanu sissetulekust. Eelnevat kinnitab kaitsja kohtukõnes välja toodu, et rahalise karistuse mõistmisel tasub selle I.Z . Karistuse eesmärk ei ole karistada kannatanut, vaid karistus peab mõjutama T. Aleksejevat edaspidi kuritegude toimepanemist hoiduma. Ilmselgelt ei tunneta T. Aleksejeva karistuse mõju kui selle kannab tema eest teine isik. Kohus on seisukohal, et T. Aleksejevat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning kergemaliigiline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu. 33.

§ 121lg 2 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

Hinnates T. Aleksejeva teosüüd leiab kohus, et T. Aleksejeva kasutatud vägivald ei olnud ülemäära intensiivne. T. Aleksejeva lõi kannatanut kahel korral näkku, löök oli tavaline ning selle tagajärjeks olid hematoomid. Kohus arvestab sedagi, et teo subjektiivne koosseis oli täidetud otsese tahtlusega. 34. T. Aleksejeva puhul karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendava asjaoluna esineb

§ 57lg 1 p 9 mõttes leppimine.

T. Aleksejeva on kannatanu ees vabandust palunud ning kannatanul T. Aleksejevale pretensioone ei ole. Nii T. Aleksejeva kui tema kaitsja on välja toonud asjaolu, et kannatanu löömine oli põhjustatud hingelisest üleelamisest seoses sellega, et T. Aleksejeva sai teada, et kannatanu suudles naabrinaist. Kohus möönab, et kahtlemata võib petmisest teadasaamine tekitada tugevaid tundeid, eriti T. Aleksejeva puhul, kellel on XXX XXXX, mis võib panna impulsiivselt tegutsema. Kohus leiab, et T. Aleksejeva poolt vihatunde kogemine oli igati inimlik reaktsioon petmisest teadasaamisele, küll aga ei olnud kohane ja lubatav reaktsioon sellele teadasaamisele reageerida korduvate löökidega näkku. T. Aleksejeva ütluste kohaselt juhtus sündmus, kus kannatanu suudles naabrinaist kuu enne 17.06.

1. Seega nähtub T. Aleksejeva enda ütlustest, et ta oli kuu aega juhtunust teadlik, aga ei tahtnud seda uskuda. Tal oli piisavalt aega juhtunut analüüsida, et olukord rahulikult lahendada. T. Aleksejeva hakkas kannatanult vastuseid nõudma, aga ajal kui oli tarvitanud kanget alkoholi (alkoholi tarvitamist kinnitavad nii kannatanu kui ka T. Aleksejeva) ning ekspertiisiakti kohaselt oli tegu põhjustatud nii psühhotraumeerivast olukorrast kui alkoholi kuritarvitamisest. T. Aleksejeva ütluste kohaselt hakkas ta kannatanuga naabrinaise suudlemisest rääkima alkoholi tarvitamise ajal, et julgust juurde võtta. Seega leiab kohus, et T. Aleksejeva teadlikult valis rääkimiseks alkoholi tarvitamise aja. Üldteada on, et alkoholijoove mõjutab inimeste käitumist, enesekontroll väheneb ning impulsiivsus suureneb, kohus leiab, et nii juhtus ka T. Aleksejevaga. Kogumis hindab kohus T. Aleksejeva teosüüd keskmisest väiksemaks.
2. Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimati karistati Viru Maakohtu 06.02.2022 otsusega T. Aleksejevat

§ 424järgi vangistusega, mis asendati 9 1-24-6914 üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö T. Aleksejeva sooritas, karistusregistris on karistus märgitud täidetuks 17.12.2023. (KoTo, tõendite köide tl 26-27). Seega pani T. Aleksejeva käesoleva kuriteo toime pool aastat pärast tema poolt üldkasuliku töö sooritamist. Samas leiab kohus, et arvestada tuleb, et T. Aleksejeva ei ole varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, vaid eelnevad karistused on mõistetud

§ 424järgi.

Kõike eelnevat arvesse võttes kohus asub seisukohale, et süü suurusele vastavaks karistusmääraks on 1 aasta pikkune vangistus. 36. 17.06.2024 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti T. Aleksejeva 17.06.2024 kell 00:55 kahtlustatavana kinni ning vabastati 17.06.2024 kell 13:58 (KoTo, tõendite köide tl 43-46). Seega tuleb

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Tatjana Aleksejeva poolt eelvangistuses viibitud 1 (üks) päev, s.o 17.06.

1. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
2. Riiklik süüdistaja on pidanud võimalikuks T. Aleksejevale mõistatava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus märgib, et

§ 69lg 1 võimaldab vangistuse asendamist üldkasuliku tööga vaid süüdlase nõusolekul.

Käesoleval juhul selline nõusolek puudub. Kuigi T. Aleksejeva on varem sooritanud üldkasulikku tööd, on tema kaitsja, viidates T. Aleksejeva tervislikule seisundile, mille kohta on esitatud ka meditsiinilised dokumendid (KoTo, tõendite köide tl 47-48), palunud T. Aleksejevale üldkasulikku tööd mitte määrata. Seega ei ole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik. 38. Küll aga peab kohus võimalikuks T. Aleksejeva suhtes kohaldada karistusest tingimuslikku vabastamist

§ 74alusel.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Nagu kohus varem tuvastas, siis T. Aleksejeva ning kannatanu konflikti põhjuseks oli asjaolu, et kannatanu oli suudelnud naabrinaist ning T. Aleksejeva, olles alkoholi tarbimisest julgust kogunud, reageeris sellele teadmisele kannatanu löömisega (kaks korda näkku). Kannatanu ning T. Aleksejeva jätkavad oma kooselu ning on teineteisele andestanud. Kannatanu on kinnitanud, et pärast 17.06.2024 juhtunut, on kõik rahulik, skandaale ega midagi ei ole. Seega on T. Aleksejeva pärast juhtunut, millest on möödas peaaegu aasta, olnud õiguskuulekas. Kuigi T. Aleksejeva on varem karistatud, ei ole teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mistõttu vägivaldne käitumine ei talle kujunenud normiks, vaid võib teha järelduse, et tegemist oli ühekordse juhtumiga. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaoludel ning arvestades T. Aleksejeva isikut, on otstarbekas kohaldada T. Aleksejeva suhtes karistusest tingimuslikku vabastamist.

1. Arvestades, et käesoleva kuriteo pani T. Aleksejeva toime alkoholijoobes ning ka varasemalt on tema kuriteod seotud alkoholi tarvitamisega, siis on kohus seisukohal, et on vajalik T. Aleksejeva allutamine käitumiskontrollile ning täiendava kohustusena määrata alkoholi tarvitamise keeld. Kuigi T. Aleksejeva ise on kinnitanud, et tema jaoks ei ole alkoholi tarvitamine probleem, siis tema käitumine näitab seost alkoholi tarvitamise ning kuritegude toimepanemise vahel. Seega on kohus seisukohal, et alkoholi tarvitamise keeld aitab T. Aleksejevat hoida õiguskuulekal teel. Samuti nõustub kohus prokuröriga, et T. Aleksejeva vajab sotsiaalprogrammi läbimist. Sobiliku sotsiaalprogrammi määrab kriminaalhooldusametnik peale süüdistatava probleemide kaardistamist, kas sobivad sõltuvust käsitlevad teemad, peresuhted või muud. Nimetatu toetab T. Aleksejevat, et vältida võimalikke tagasilangusi.
2. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks jätta mõistetud karistus, s.o 11 kuud ja 29 päeva vangistust,

§ 74

lg 1 ja 3 alusel Tatjana Aleksejeva suhtes täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 16, lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tatjana Aleksejeva on kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja 10 1-24-6914 määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

1. Kaitsja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks seoses süüdistatava kinnipidamisega kahtlustatavana.
2. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 1 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 18 lg 1 sätestab, et kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist.
3. Kuna kohus mõistab Tatajana Aleksejeva

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüdi, siis taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 alusel ei kuulu rahuldamisele. Asitõendid

1. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta.
2. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 18.06.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga Häirekeskuse kõnesalvestise ja rinnakaamera videosalvestistega 1 DVD-R plaadi. Kohus võttis plaadi vastu ja see asub tõendite toimikus. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD-R plaat kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud
3. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), riiklikul ekspertiisiasutuse, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3) ning määratud kaitsjale ja kannatanu esindajale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4).
4. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 punktile 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Irina Žurina tasu Tatjana Aleksejevale osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses on 342,33 eurot, sh käibemaks. Kohtumenetluses on kaitsja Aleksei Forstimani tasu ja hüvitatavad kulud Tatjana Aleksejevale õigusabi osutamise eest 512,40 eurot, 453,84 eurot ja 1176,08 eurot, s.o kokku summas 2142,32 eurot, sh käibemaks. Kohus on kaitsja tasutaotlused rahuldanud. Kokku on Tatjana Aleksejeva kaitsjale määratud tasu ja hüvitatavad kulud kohtueelses- ja kohtumenetluses 2484,65 eurot, sh käibemaks. Kohus leiab, et arvestades süüdistava sissetulekuks on XXX ja lapse toetus, siis jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu riigi kanda.
5. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha 11 1-24-6914 1329 (1,5 kuupalga alammäära ehk 1,5x886 eurot) eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb süüdistataval tasuda sundraha suuruses 1329 eurot täies ulatuses.
6. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisiga tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas menetluses on Viru Maakohtu 05.02.2025 ekspertiisimääruse alusel läbi viidud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt ekspertiis ning koostatud ekspertiisiakt nr XX. Kohus leiab, et ekspertiisikulud summas 1300 eurot tuleb süüdistataval tasuda.
7. Seega peab Tatjana Aleksejeva maksma riigile kokku 2629(1329+1300) eurot. Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus võimalikuks rakendada Tatjana Aleksejeva suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks. Tatjana Aleksejeva peab riigile hüvitatavad menetluskulud kogusummas 2629 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Seega on Tatjana Aleksejeval võimalus tasuda menetluskulud üheaastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aja, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik Viru MK kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2025 otsusega. 12