Obsah (6)

§ 637§ 652§ 163§ 150§ 639§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-102355 Kohtuasi B2 Im

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. 17. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

1. Kostja arvates on maakohus ebaõigesti järeldanud, et kostjale jäi alles 2294 eurot ja seetõttu on kostja alusetult rikastunud. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses väite, et tema pangakonto väljavõttest nähtub, et 23.06.2022 kell 12.25 kanti 2294 eurot petturite kontole.
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole rikastunud 2294 euro võrra, ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Erinevalt apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks varem menetluses väitnud, et 23.06.2022 saadud laenusummast 3964 eurost kanti samal päeval lisaks 1670 eurole, mis kanti IS arvelduskontole, üle ka 2294 eurot kell 12.25 mõnele muule petturitele kuulunud kontole. Kuivõrd praegusel juhul ei ole kostja maakohtus väitnud, et tema arvelduskontolt on 23.06.2022 kell 12.25 üle kantud 2294 eurot kolmanda isiku arvelduskontole, siis ei ole kostja oma eeltoodud väite kinnituseks viidanud tõenditele, mida maakohus oleks saanud või pidanud hindama.
3. Maakohus selgitas 16.12.2024 istungil kostjale, et kostjal tuleb esile tuua selgelt oma väited, s.o faktilised asjaolud, millal kanti tema arvelduskontole raha krediidiandjalt ja millal, kellele ja mis summas krediidiandjalt saadud raha edasi kanti. Maakohus selgitas kostjale, et kostja kõik väited peavad olema ka tõendatud ning maakohus ei saa tõenditest ise tuletada fakte. Seega on maakohus selgitanud kostjale, mis asjaolud tuleb välja tuua, et saaks järeldada, et kostjale ei jäänud temale laenuandjalt üle kantud raha ning tõendamiskoormist oma väidete tõendamiseks.
4. Üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (

§ 652lg 1 p 1).

Ringkonnakohtule uute asjaolude ja tõendite esitamine on piiratud. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. Ringkonnakohus tuvastab

§ 652

lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Arvestades seda, et kostja ei ole põhistanud uute väidete esitamist ning maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, ei oleks ringkonnakohtul

§ 652

lg 3 p 2 järgi alust arvestada apellatsioonimenetluses kostja uue väitega, mida ei ole esitatud maakohtule. Ringkonnakohus ei saa apellatsioonimenetluses kontrollida kostja väiteid, et tema arvelduskontolt kanti 23.06.2022 kell 12.25 2294 eurot kolmanda isiku arvelduskontole.

1. Kolleegium märgib, et kui maakohus tuvastas vaidlusaluse lepingu tühisuse, siis ei ole võimalik järeldada, et maakohus on tuvastanud, et leping kehtib. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastataks vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6 2-23-102355
2. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust (

§ 163lg 1).

Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise kohta. 24. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu

§ 637

lg 1 p 6 tähenduses, sest vaidlus tuleb lahendada samade asjaolude ja tõendite pinnalt nagu maakohtus. 25. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

§ 637

lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil. 26. Ringkonnakohus märgib, et kostja apellatsioonkaebus on puudustega, kuivõrd tasumata on riigilõiv (

§ 637

lg 1 p 3) ning toimikust ei nähtu kostja lepingulise esindaja volikirja, st kostja lepingulise esindaja esindusõigus on põhistamata (

§ 637lg 1 p 4).

Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest õigusliku perspektiivituse tõttu, ei määranud kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kostjale tähtaega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral kuuluks tasutud riigilõiv tagastamisele (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4).

27. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 639lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda.

Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud apellatsioonkaebust hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal olla enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumit hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ning kostjal ei tule hagejale apellatsioonimenetluses kantud kulusid hüvitada. 28. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 7