2-23-102355/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-102355 Kohtuasi B2 Impact OÜ hagi A.H vastu võla nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik A.H apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja A.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast A.H apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 03.06.2025 otsuse peale.

2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud A.H kanda. B2 Impact OÜ-l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-102355 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 17.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.H-lt (kostja) 4830,83 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas kohus 13.03.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja lahendamiseks üle Harju Maakohtule.

2.Hageja esitas 27.03.2023 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, mida täpsustas 15.05.2023, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4000 eurot, intressi 498,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 712,73 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 23.06.2022 tähtajatu krediidilepingu nr 15241111662 krediidilimiidiga 4000 eurot, intressimääraga 39,9% aastas (0,11% päevas), krediidi kulukuse määraga 50,63% aastas. Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja sai 23.06.2022 kokku krediiti 4000 eurot, mis sisaldas väljavõttetasusid 36 eurot (krediit välja makstud summas 3964 eurot).

Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatut (1084 eurot) ning kontrolliti Swedbank arvelduskontolt saadud infot, mille analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks nelja kuu sissetulekuks 1431,07 eurot. Arvesse võeti kostjalt saadud infot tema finantskohustuste (331,07 eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215,30 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, kuna sissetulekute ja väljaminekute vahe oli laenu saamiseks piisav.

Kostja rikkus oma kohustusi, jättes tasumata 15.07.2022, 15.08.2022 ja 15.09.2022 minimaalsed kuumaksed. Krediidiandajal oli lepingu teenustingimuste p VII alap 4.4.2 alusel õigus leping üles öelda. Krediidiandaja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teate 29.09.2022, milles andis kostjale võimaluse täiendava tähtaja, s.o hiljemalt 13.10.2022, jooksul võlgnevuse tasumiseks, teatades täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu ülesütlemisest. 14.10.2022 on edastatud kostjale lepingu lõpetamise teade, milles teavitati lepingu lõppemisest 14.10.2022 seisuga.

Hageja teatas kostjale 30.11.2022 teatega nõude loovutamisest hagejale.

Juhul, kui kohus tuvastab, et lepingu sõlmis kolmas isik kostja asemel ja seetõttu oleks tehing tühine, siis on kostja saanud 3964 eurot, milline summa kanti kostja arvelduskontole, ja see tuleb alusetu rikastumise sätete alusel välja mõista.

Kostja vastuväited 3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

Kostja langes pettuse ohvriks ning kostja esitas politseisse avalduse. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX alustati 30.06.2022 menetlus karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 1 2 2-23-102355 tunnustel. Aadressil XXX, Tallinn leidis aset järgmine sündmus: 23.06.2022 kostja reageeris Facebookis Swedbanki reklaamile, kus peale õnneratta keerutamist loodi talle ettekujutus, et ta on võitnud 500 eurot. Seejärel avanes panka sisenemise aken, kuhu kostja sisestas isikukoodi ja kasutajatunnuse. Peale andmete sisestamist helistas väidetav Swedbanki töötaja, kes andis teada, et avaldaja pangakontot on rünnatud ning selle peatamiseks peab sisestama talle saadetud kontrollkoodidele oma Smart-ID koodid, mida avaldaja ka tegi. Selle tulemusena laekus avaldaja kontole Esto laen kogusummas 3964 eurot ning kontolt tehti ülekandeid kogusummas 10 751,00 eurot saajatele IS (konto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) ning Flance 050000 Almaty. IS arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX tehti esimene ülekanne summas 6830 eurot kell 11.10 ning teine ülekanne summas 1670 eurot kell 11.58.

22.06.2022, olles Selveri poes, maksis kostja iseteeninduskassas, kuid unustas oma pangakaardi. Koju jõudes avastas kostja, et tal ei ole pangakaarti. Järgmisel päeval, 23.06.

2022, pöördus kostja koos abikaasaga tagasi Selveri poodi ja läks infotöötaja juurde, et teavitada pangakaardi unustamisest. Selveri töötaja andis kostjale kaardi tagasi. Kui kostja koju jõudis, helistati talle õhtul telefonile ja inimene tutvustas end kui JS, Swedbanki tehnilise osakonna töötajana. Naine helistas mobiilinumbrilt XXXXXXX ja teatas kostjale, et petturid üritavad tema pangakontolt raha üle kanda. Kostjal ei tekkinud kahtlusi, kuna naine nimetas pangakaardi tagaküljel oleva kaardinumbri. Kostja, justkui hüpnoosi all, hakkas koode kinnitama, kui naine ütles: "Tehke kiiremini, sest raha teie kontolt kaob ja on vaja kiiresti peatada raha väljavõtmine“. Pärast vestluse lõppu oletatava panga töötajaga kanti kostja arvelduskontolt raha välja. Kostja võttis kohe ühendust Swedbankiga, teatades, et raha on kontolt kadunud. Swedbanki töötaja teatas, et raha on kantud IS nimele.

Krediidiandja ei veendunud, et laen antakse kostjale. Laenu väljastamisel laenuandja ei veendunud, kas kostja suudab täita laenukohustusi. Hageja ei palunud kostjal dokumenti saata ning kostjaga ei sõlmitud kirjalikku lepingut. Kostjale ei saadetud lepingudokumenti või selle koopiat püsival andmekandjal.

Maakohtu otsus ja põhjendused 4. Harju Maakohus rahuldas 03.06.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2294 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 44% ulatuses kostja kanda ning 56% ulatuses hageja kanda.

5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tulenevad hageja nõuded lepingust, mis vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1). Pooled ei vaielnud, et krediidiandja loovutas enda nõuded hagejale, millest hagejat teavitati. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on kostja arvelduskonto ning et sellele kontole väljastas krediidiandja vaidlusaluse krediidi summas 3964 eurot.

6.Maakohus tuvastas, et 23.06.2022 krediidilepinguga seoses on kostja kehtiv digitaalne allkiri dokumendil nimetusega teenusetingimused ja krediidikonto lepingul, kus sisaldub ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, kus on toodud VÕS § 404 ja 405 andmed.

Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima ESTO veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil, peale mida pidi esitama enda andmed, andma nõutavad kinnitused ja lepingu tingimustega nõustumise korral lepingu koos lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega digitaalselt allkirjastama.

3 2-23-102355 7. Kostja selgitas, et ta kaotas 22.06.2022 Selveris oma pangakaardi, mille sai 23.06.2022 tagasi, kuid oma väidete kinnitamiseks kostja tõendeid ei esitanud. Kostja on selgitanud täiendavalt, et 23.06.2022 helistati talle telefonile ning tutvustati end Swedbanki tehnilise osakonna töötajana ning selgitati, et petturid üritavad tema pangakontolt raha üle kanda.

Pärast vestluse lõppu oletatava panga töötajaga kanti kostja arvelduskontolt raha välja. Kostja võttis kohe ühendust Swedbankiga, teatades, et raha on kontolt kadunud. Swedbanki töötaja teatas, et raha on kantud IS nimele. Maakohus selgitas 16.12.2024 toimunud istungil, et kostjal tuleb tuua detailselt toimunu asjaolud (sh ülekanded kolmandatele isikutele, toimunud telefonikõned) kohtu ette ning viidata võimalikele tõenditele.

8.Kostja on tõendanud, et ta sisestas Smart-ID koodid, mida kasutati laenu taotlemiseks, lepingu sõlmimiseks, tema pangakontole sisenemiseks ja ülekannete tegemiseks, pettuse tulemusel. Eeltoodud järelduseni jõudis maakohus järgmiste tõendatud asjaolude koostoimes:

1)kostja kirjeldatud asjaoludel pöörduti Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole süüteoteatega, mille alusel algatas PPA kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX KarS § 209 lg 1 (kelmuse) tunnustel ning mille kohta andis kostja ka täiendavaid ütlusi; 2) PPA kriminaalasja lõpetamise määrus, kus on märgitud, et „Kriminaalasjas XXXXXXXXXXX alustati 30.06.2022 menetlus KarS § 209 lg. 1 tunnustel, selles et aadressil XXX, Tallinn, leidis aset järgmine sündmus: 23.06.2022 kostja reageeris Facebookis Swedbanki reklaamile, kus peale õnneratta keerutamist loodi talle ettekujutus, et ta on võitnud 500 eurot. Seejärel avanes panka sisenemise aken, kuhu kostja sisestas isikukoodi ja kasutajatunnuse. Peale andmete sisestamist helistas väidetav Swedbanki töötaja, kes andis teada, et kostja pangakontot on rünnatud ning selle peatamiseks peab sisestama talle saadetud kontrollkoodidele oma Smart-ID koodid, mida kostja ka tegi. Selle tulemusena laekus kostja kontole Esto laen kogusummas 3964 eurot ning kontolt tehti ülekandeid kogusummas 10751 eurot saajatele IS (konto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) ning Flance 050000 Almaty.

Tuginedes antud kriminaalasjas ja sarnastes menetlustes kogutud materjalidele, samuti Europoli ja Interpoli teabele, on tuvastatud, et antud skeemiga kelmus on ülemaailmselt laialt levinud ning sellise kuriteo toimepanemiseks kasutatakse internetti“ ning et „Menetlusega seotud ajamahukus võib kokkuvõttes osutuda lubamatult suureks ja rahvusvaheline koostöö sealjuures ebaefektiivseks. Lisaks ei pruugiks rahvusvaheline koostöö õigusabi näol anda mingeid märkimisväärseid tulemusi. Kindlasti ei ole aga otstarbekas ega põhjendatud kulutada riiklikku ressurssi menetlustoimingutele, mis eeldatavalt jääksid tagajärjetuks“.

PPA-l ei õnnestunud teo toimepanijat tabada ning kahtlustust kellelegi ei esitatud, sest kriminaalasi lõpetati kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu; 3) PPA kinnitas, et kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et isik langes kuriteo ohvriks kriminaalasjas XXXXXXXXXXX; 4) kostja kontolt tehti ülekandeid kolmandatele isikutele, sh ISle; 5) kostja helistas 23.06.2022 (sündmuse toimumise päeval) pangale, et küsida infot toimunu osas.

9.Kriminaalasja lõpetamise määrus, kus menetlus lõpetatakse otstarbekuse tõttu (süüdlast pole võimalik tabada mõistlike ressurssidega), on piisav tõend, mille alusel saab tuvastada, et kostjalt saadi Smart-ID koodid pettuse teel (TrtRnKo 30.10.2024, 2-23-134151, p 9–10;

TrtRnKo 28.02.2025, 2-23-125529, p 16). Kostja ei ole andnud koode kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Olukorras, kus politsei ja prokuratuur ei suuda kostjat petnud isikut kindlaks teha ja leida, ei saa seda nõuda eraisikust kostjalt. Kostja eesmärk oli Smart-ID koodide edastamisel takistada tema pangakontol väidetavalt toimuvaid ebaseaduslikke tehinguid, mitte sõlmida hagejaga krediidileping. Selliselt on kostja ümber lükanud eelduse, et tema on andnud tahteavalduse vaidlusaluse lepingu allkirjastamiseks.

Kostja nimel kolmanda isiku poolt tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel tühine.

4 2-23-102355 10. Hageja on mh palunud kostja arvelduskontole kantud laenusumma välja mõista alusetu rikastumise sätete järgi. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 eeldused on täidetud, st nõude esitaja on isikule, kelle suhtes nõue esitatakse, midagi üle andnud, sooritus tehti olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil ning sooritus tehti ilma õigusliku aluseta.

11.Kostja on välja toonud, et ta pole rahalist kasu saanud ning et raha on tema kontolt edasi kantud. VÕS § 1033 järgi ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Juhul kui saaduks on rahasumma, tuleb rikastumise äralangemine kõne alla üksnes juhul, kui konkreetne saajale üleantud rahasumma temalt varastatakse, kaob või läheb muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja (VÕS III komm (2020), § 1033 p 3.1.2). Asjas esitatud konto väljavõttest nähtub, et kontolt, kuhu laekus vaidlusalune laenusumma, on üle kantud ISle 6830 eurot ja 1670 eurot. Samas nähtub kostja viidatud pangakonto väljavõttest, et summa 6830 eurot on üle kantud enne kui laekusid krediidiandjalt vaidlusalused laenusummad (1982 eurot ja 1982 eurot ehk kokku 3964 eurot).

Seega ei kantud 6830 euro ülekandega ära mitte laenuna saadud vahendeid, vaid kostja enda rahalisi vahendeid. Seega on tõendatud, et summa 1670 euro osas kostja ei rikastunud, sest see kanti vahetult pärast laenu kontole laekumist ära pettuse toimepanija kontole. VÕS § 1035 kohaselt VÕS §-s 1033 sätestatut ei kohaldata ka juhul, kui saadu hävimine, äratarvitamine või kahjustumine või saadule kulutuste tegemine on toimunud pärast seda, kui saaja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks. Kuivõrd kostja on selgitanud, et ta sai 23.06.2022 teada, et tema kontole on laekunud laen, mida tema võtnud pole, siis hilisemate ülekannete osas ei ole võimalik rikastumise äralangemisele tugineda.

12.Kuivõrd kostja sai krediidiandjalt tühise lepingu alusel 3964 eurot, kuid tõendatud on, et kostja ei rikastunud 1670 euro ulatuses, siis on hageja nõue põhjendatud summas 2294 eurot.

13.Kuna maakohus rahuldas hagi summas 2294 eurot hagihinnast 5265,59 eurot, siis arvesse võttes hagi rahuldamise ulatust 44% jättis maakohus menetluskulud 44% ulatuses kostja ja 56% ulatuses hageja kanda.

Apellatsioonkaebus 14. Kostja esitas 04.07.2025 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

15.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt maakohus ebaõigesti järeldanud, et kostjale jäi alles 2294 eurot ja seetõttu on kostja alusetult rikastunud. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 23.06.2022 kell 10.34 kanti kostja kontole 1982 eurot ning samal päeval kanti sellest 1670 eurot IS arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Ülejäänud summast kanti 23.06.2022 kell 12.25 edasi 2294 eurot arvelduskontole, mis kuulub petturitele. Kaebuses väidab kostja ka, et kostjale laekus 23.06.2022 kogu laenusumma 3964 eurot kahes osas (1982 + 1982), millest 1670 eurot kanti edasi petturite kontole samal päeval, ülejäänud 2294 eurot kanti samuti edasi kolmandatele isikutele. Kuna kogu laenusumma kanti edasi petturitele, siis ei jätnud kostja seda endale ega saanud sellest kasu.

5 2-23-102355 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

17.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

18.Kostja arvates on maakohus ebaõigesti järeldanud, et kostjale jäi alles 2294 eurot ja seetõttu on kostja alusetult rikastunud. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses väite, et tema pangakonto väljavõttest nähtub, et 23.06.2022 kell 12.25 kanti 2294 eurot petturite kontole.

19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole rikastunud 2294 euro võrra, ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Erinevalt apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks varem menetluses väitnud, et 23.06.2022 saadud laenusummast 3964 eurost kanti samal päeval lisaks 1670 eurole, mis kanti IS arvelduskontole, üle ka 2294 eurot kell 12.25 mõnele muule petturitele kuulunud kontole.

Kuivõrd praegusel juhul ei ole kostja maakohtus väitnud, et tema arvelduskontolt on 23.06.2022 kell 12.25 üle kantud 2294 eurot kolmanda isiku arvelduskontole, siis ei ole kostja oma eeltoodud väite kinnituseks viidanud tõenditele, mida maakohus oleks saanud või pidanud hindama.

20.Maakohus selgitas 16.12.2024 istungil kostjale, et kostjal tuleb esile tuua selgelt oma väited, s.o faktilised asjaolud, millal kanti tema arvelduskontole raha krediidiandjalt ja millal, kellele ja mis summas krediidiandjalt saadud raha edasi kanti. Maakohus selgitas kostjale, et kostja kõik väited peavad olema ka tõendatud ning maakohus ei saa tõenditest ise tuletada fakte. Seega on maakohus selgitanud kostjale, mis asjaolud tuleb välja tuua, et saaks järeldada, et kostjale ei jäänud temale laenuandjalt üle kantud raha ning tõendamiskoormist oma väidete tõendamiseks.

21.Üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1).

Ringkonnakohtule uute asjaolude ja tõendite esitamine on piiratud. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti.

Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Arvestades seda, et kostja ei ole põhistanud uute väidete esitamist ning maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, ei oleks ringkonnakohtul TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi alust arvestada apellatsioonimenetluses kostja uue väitega, mida ei ole esitatud maakohtule. Ringkonnakohus ei saa apellatsioonimenetluses kontrollida kostja väiteid, et tema arvelduskontolt kanti 23.06.2022 kell 12.25 2294 eurot kolmanda isiku arvelduskontole.

22.Kolleegium märgib, et kui maakohus tuvastas vaidlusaluse lepingu tühisuse, siis ei ole võimalik järeldada, et maakohus on tuvastanud, et leping kehtib. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastataks vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

6 2-23-102355 23. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 163 lg 1). Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise kohta.

24.Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu TsMS § 637 lg 1 p 6 tähenduses, sest vaidlus tuleb lahendada samade asjaolude ja tõendite pinnalt nagu maakohtus.

25.Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.

26.Ringkonnakohus märgib, et kostja apellatsioonkaebus on puudustega, kuivõrd tasumata on riigilõiv (TsMS § 637 lg 1 p 3) ning toimikust ei nähtu kostja lepingulise esindaja volikirja, st kostja lepingulise esindaja esindusõigus on põhistamata (TsMS § 637 lg 1 p 4). Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest õigusliku perspektiivituse tõttu, ei määranud kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kostjale tähtaega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral kuuluks tasutud riigilõiv tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4).

27.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud apellatsioonkaebust hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal olla enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumit hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ning kostjal ei tule hagejale apellatsioonimenetluses kantud kulusid hüvitada.

28.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.