Obsah (14)

§ 477§ 371§ 172§ 168§ 663§ 667§ 651§ 466§ 171§ 177§ 662§ 4771§ 12§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-18493 Kohtuasi Multiland OÜ avaldus

) § 424 lg 1) ja asja menetluse lõpetamiseks. Esitatud taotluse kohaselt rikneb avaldaja metsamaterjal tänaseni avaldajale kuuluval kinnistul. Seda põhjusel, et ükski menetluses väljatoodud alternatiivne tee ei ole kasutatav (liigniiske ala, millel ei ole võimalik transpordiga liikuda). Kuna kohus ei ole 05.12.2024 avaldust menetlusse võtnud, siis on avalduse tagasivõtmine

§ 477lg 1 ja § 424 lg 1 kohaselt lubatav.

Avaldaja palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Juurdepääsu määramisega seotud vaidlustes on üldiselt väljakujunenud praktikaks, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. See on praegusel juhul põhjendatud muuhulgas seetõttu, et kohus ei ole avaldaja avaldust tänaseks menetlusse võtnud. Kohus on palunud puudutatud isikult kahel korral seisukohta ainult esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta.

1. 14.03.2025 seisukohas palus puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda. 07.03.2025 taotluse esitamise seisuga olid poolte vahel avaldajast tulenevalt nurjunud kompromissiläbirääkimised, mille käigus väljendas avaldaja algselt soovi pakutud alternatiivset teed kasutada, kuid hiljem taganes sellest soovist puudutatud isikule teadmata asjaoludel. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus keeldus 21.03.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. 9.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja 07.03.2025 kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks, milles palub jätta avaldus läbi vaatamata. Kuna kohus ei ole avaldust menetlusse võtnud, siis ei kohaldu avalduse (hagi) tagasivõtmise sätted. Kuivõrd avaldajal puudub menetlushuvi ning ta tsiviilasja menetleda ei soovi, tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

9.2.

§ 172

lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet. Maakohus leidis, et kuivõrd õigusabikulu kandsid eelduslikult mõlemad menetlusosalised, avaldajal esines õiguskaitsevajadus, avaldajal puudub jätkuvalt juurdepääsutee, avaldajal ja puudutatud isikul on põhimõttelist laadi vaidlus sobiva juurdepääsutee osas, siis on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 9.2.1. Praegusel juhul ei saa lähtuda

§ 168lg 1 regulatsioonist.

Praegusel juhul keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja asja edasist menetlemist ei soovi, hoolimata asjaolust, et tal puudub jätkuvalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Praegusel juhul ei sõltunud avalduse menetlusse võtmine avaldaja enda tegevusest. 4 2-24-18493 9.2.2. Ka siis, kui kohaldada menetluskulude jaotamisel analoogia korras hagi tagasivõtmise regulatsiooni (

§ 168lg 2), puuduks alus jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja teatas, et ei soovi asja edasist menetlemist, ilma et oleks saavutanud taotletud juurdepääsu. Asja materjalide põhjal puudub alus arvata, et avaldus oleks põhjendamatu. Kui kinnistule puudub juurdepääs avalikult teelt, ei saa avaldust juurdepääsu määramiseks reeglina jätta rahuldamata. Nii avaldaja kui ka puudutatud isik on jäänud eriarvamusele seoses vaidlusaluse tee kandevõimega. Eelnimetatud asjaolu tuvastamine oleks toimunud tsiviilasja menetlemise käigus. Kohus küsis puudutatud isikult arvamust kahe esialgse õiguskaitse taotluse osas. Kuigi menetlusosalisele ei saa (vande)advokaadi teenuse kasutamist ette heita, siis sellises ulatuses õigusabikulu (ka tõendi hankimise kulu) tekkimine enne avalduse menetlusse võtmist ei ole vastaspoolele ka ettenähtav. Määruskaebus 10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. 10.1. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda olukorras, kus puudutatud isik ei põhjustanud kohtumenetlust, esitas kohtu korraldusel lepingulise esindaja vahendusel seisukohti, mis olid edukad ja millest kohus asja lahendamisel lähtus.

§ 172

lg 1 järgi on antud juhul õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Avaldaja võttis maha talle kuuluvatel kinnistutel asuva metsa ilma, et tal oleks olemas kokkulepe puudutatud isikuga viimase kinnistutel asuva tee kasutamiseks. Selle asemel, et asuda kohtuvälistesse läbirääkimistesse juurdepääsumarsruudi osas, esitas avaldaja kohtule avalduse ning taotlused esialgse õiguskaitse määramiseks üle puudutatud isiku kinnistute. Harju Maakohus, nõustudes puudutatud isikuga, jättis esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Pärast teistkordset esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist esitas avaldaja taotluse avalduse tagasivõtmiseks. Puudutatud isiku hinnangul ei anna eeltoodu võimalust järeldada, nagu oleks menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine õiglane. Taoline seisukoht tähendaks, et menetlusosaline võikski lõpmatuseni „kalastada“ talle soodsat esialgse õiguskaitse lahendit, ilma mistahes menetluskulusid puudutavat riski kandmata. 10.2. Lisaks tuleks praegusel juhul jätta menetluskulud avaldaja kanda

§ 168lg-te 1 ja 4 alusel.

Avalduse menetlusse võtmisest keelduti avaldaja soovil. 10.

1. Maakohus hindas ebaõigesti menetluskulude tekkimist avaldaja jaoks ettenähtamatuteks. Avaldajale oli hiljemalt 13.12.2024 teada, et puudutatud isikut esindavad menetluses advokaatidest lepingulised esindajad. Menetlusosaliste seisukohad
2. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas ka taotluse võtta kohtumääruse põhjendustes seisukoht küsimuse kohta, kas avaldaja poolt siinses tsiviilasjas 05.12.2024 ja 27.12.2024 esitatud esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmine maakohtu poolt oli õiguspärane ja põhjendatud. 11.
3. Avaldaja selgitas, et on esitanud maakohtule kokku kolm esialgse õiguskaitse taotlust (siinses tsiviilasjas 05.12.2024 ja 27.12.2024 ning 05.06.2025 tsiviilasjas nr 2-25-8383) paludes kohtult, et kohus võimaldaks avaldajal esialgse õiguskaitse raames vedada talle 5 2-24-18493 kuuluvalt Kurkse küla kinnistult välja juba ülestöötatud ja kokku kogutud metsamaterjal. Maakohus esialgse õiguskaitse avaldusi ei rahuldanud. Ajaperioodil, mis avaldaja kohtult esialgset õiguskaitset palus, hävis osa avaldaja metsamaterjalist. See tähendab, et see sündmus, millest hoidumise tarbeks avaldaja kohtusüsteemilt korduvalt abi palus, esialgse õiguskaitse menetluste ajal ka saabus. Müüdud materjali eest on avaldaja saanud puhast müügitulu (maha on arvatud väljaveokulu) 56 328 eurot, mis on võrreldes esialgselt loodetuga 36 001 eurot vähem. 11.
4. Avaldajal õnnestus juulikuus metsamaterjal Kurkse küla kinnistult ära vedada. On tõsi, et avaldaja kasutas teiste kinnistute (Vana-Aasa ja Kadaka) omanikega kooskõlastamata (nimetatud isikuid ei olnud võimalik tabada) puudutatud isiku poolt pakutud alternatiivi selliste tööde tegemiseks. Juulikuus õnnestus seda teha üksnes põhjusel, et selleks ajahetkeks olid olnud pikalt kõrged temperatuurid ja pinnas oli läbikuivanud. Tegemist on aga Eesti mõistes ilmastikuoludega, mis esinevad paaril korral aastas. Seega ei ole tegemist püsiva juurdepääsuga. 11.
5. Avaldaja võttis praeguses tsiviilasjas esitatud avalduse tagasi, sest avaldajal kadus ära usk Eesti kohtusüsteemi ja oli selge, et avaldajale kahju tekkimise ajahetkeks kohtust lahendust ei tule. Praegusel juhul peavad menetluskulud jääma menetlusosaliste endi kanda põhjusel, et menetluskulude avaldaja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Avaldaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlused ei oleks tohtinud rahuldamata jääda. Esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmise tõttu tekitati avaldajale otsest rahalist kahju 36 000 eurot. Isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et avaldajalt tuleb mingis osas puudutatud isiku menetluskulud välja mõista, siis peab see olema üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluse edasine käik
6. 14.08.2025 seisukohas selgitas puudutatud isik, et puudutatud isik omandas teealuse kinnistu juba
7. aastal ning avaldaja võttis metsamaterjali maha ilma, et tal oleks olnud eelnev kokkulepe väljaveotee kasutamiseks. Kokkulepe metsaveoks tuleb alati sõlmida enne raietöid. Seega tekkis probleem avaldaja enda ning mitte kellegi teise tegevusest tulenevalt.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas

§ 667

lg 2 esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Osas, milles maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

15. Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd leidis, et see on asjaolusid arvestades õiglane. Maakohtu määruse põhjendusi arvestades saab järeldada, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotuse määramisel

§ 172lg-t 1.

6 2-24-18493 16. Riigikohus on selgitanud, et

§ 172

lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1). 17. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et arvestades vaidluse asjaolusid (sh avalduse tagasivõtmise aluseks olevaid asjaolusid ning esialgse õiguskaitse taotluste aluseks olnud asjaolusid), on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevaga. Avaldaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et ta võttis avalduse tagasi, sest tal kadus usk Eesti kohtusüsteemi ning avaldaja hinnangul ei oleks tohtinud tema esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata jääda. Sisuliselt nähtub seega avaldaja põhjendustest, et ta võttis avalduse tagasi, kuivõrd tema taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jäid rahuldamata. Avaldaja võttis avalduse tagasi olukorras, kus tal puudub endiselt juurdepääsutee. Asja materjalidest nähtub, et avaldajal esialgse õiguskaitse taotluste esitamise vajaduse tingis asjaolu, et avaldajal puudus selge kokkulepe metsamaterjali väljaveotee osas (ka 27.01.2025 määruses, millega maakohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, märgib maakohus, et avaldaja on teadlikult võtnud riski, asudes metsa raiuma enne äraveo võimaluste selgumist) ning avaldaja ei olnud nõus tasuma puudutatud isiku küsitud tasu, selleks, et vaidlusalust teed kasutada. Vastuses määruskaebusele on avaldaja selgitanud, et tal on õnnestunud juulikuus metsamaterjal kinnistult ära vedada kasutades selleks alternatiivset teed. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja viitas vastuses määruskaebusele, et ta esitas ka tsiviilasjas nr 2-25-8383 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, tuvastas ringkonnakohus, et avaldaja on esitanud 29.05.2025 tsiviilasjas nr 2-25-8383 maakohtule avalduse (ja 05.06.2025 avalduse täienduse) avaldajale kuuluvalt kinnistult registriosa nr 13585202 juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-25-8383 avalduse menetlusse võtnud ning jätnud avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Seega on avaldaja esitanud teises tsiviilasjas samasisulise avalduse, mille ta praeguses asjas tagasi võttis. Seega, arvestades avalduse tagasivõtmise ja esialgse õiguskaitse taotluste aluseks olnud asjaolusid ning ka seda, et avaldaja on pärast avalduse tagasi võtmist siinses tsiviilasjas esitanud samasisulise avalduse tsiviilasjas nr 2-25-8383, on praeguses olukorras õiglane ja põhjendatud, et avaldaja kannab nii enda kui ka puudutatud isiku menetluskulud. 18. Praegusel juhul oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud ka

§ 168lg 4 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1).

Erialakirjanduses on selgitatud, et kui hagist loobumine ei peaks olema lubatav enne, kui hagi on menetlusse võetud ja ka kostjale kätte toimetatud, siis hagi tagasivõtmisel sellist piirangut ei ole (

II komm

§ 168

lg 4 järgi, kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Praegusel juhul ei saavutanud avaldaja pärast avalduse esitamist avaldusega taotletud eesmärki – juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isikule kuuluvate kinnistute. Seega on menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud ka

§ 168lg 4 (koosmõjus § 477 lg-ga 1) järgi.

7 2-24-18493 19. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab maakohtu menetluse kulud avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel samuti avaldaja kanda.

20. Arvestades seda, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud avaldaja kanda, tuleb kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahaline suurus. Puudutatud isiku menetluskulude rahalisele suurusele ja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatusele ringkonnakohus praeguses lahendis hinnangut ei anna. Maakohus määrab

§ 177

lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. 21. Ringkonnakohus võtab

§ 662

lg 3 alusel asja materjalide juurde avaldaja poolt 12.08.2025 esitatud tõendid (asjatundja arvamus, droonivideo, Karo Trans OÜ 13.06.2025 e-kiri, kinnistusraamatu väljavõtted, tekitatud kahju kalkulatsioon). 22. Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse võtta kohtumääruse põhjendustes seisukoht, kas maakohtu poolt 05.12.2024 ja 27.12.2024 esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata oli põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus tuleb jätta tähelepanuta. Kohus ei saa anda hinnangut juba jõustunud kohtulahendite põhjendatusele (maakohtu määrused ei olnud

§ 4771lg 4 järgi vaidlustatavad).

Lisaks väljub avaldaja taotlus määruskaebuse esemest, kuna siinses lahendis annab ringkonnakohus hinnangu vaid vaidlustatud 21.03.2025 määruses märgitud menetluskulude jaotusele (

§ 12, § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).

23.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8